Visioonist lahendusteni
20.-21. september 2001
Stefan LINDEBERG - Less is More
KISS: maailmas kulutatakse uutele tehnoloogiatele meeletuid summasid, kuid kas neid on ikka vaja? Igal lahenduse peaks olema ka probleem, mille lahendamiseks ta on mõeldud. Lahendusi peaks ehitama väikestest, well-defined juppidest (nagu telliskividest maja), sest need töötavad ning neid on võimalik taaskasutada.
Mikael EDHOLM - The Mobile Internet - a Global Perspective:
Tehnoloogia muutub, majandusseadused mitte. Praegune interneti levimine pole midagi uut. Sama oli 1861a., kui hobuposti asendas raudtee ning maailm muutus selletõttu palju väiksemaks.
Kolm erinevat mobiilikasutamise moodust:
Jaapanis (mobiile palju, internetiga arvuteid vähe) vaadatakse ja uuritakse infot väga palju mobiiltelefoniga, i-mode telefonid. Toimub näiteks pildiäri: fotopoes saab lasta teha endast pildi ning see pannakse mobiilioperaatori serverisse. Kui kellelegi helistada, siis vastuvõtjale ilmub helistaja pilt. Raha teenitakse piltide tegemise eest, vastuvõtjale saadetakse see tasuta.
USAs (mobiile vähe, internetiga arvuteid palju) tehakse 50% mobiilikõnedest autoga sõites, sel ajal aga ei saa mobiiliekraani jälgida. Sellepärast on levinud kõneportaalid, mida juhitakse kõneledes.
Euroopas (mobiile ja internetiga arvuteid palju) kasutatakse mobiile märkmikena.
Hans APPEL - Doing Business in the New Millennium
Teadmised on ressurss, mille väärtus kasutamise käigus aina tõuseb - seega kasutagem oma teadmisi!
Tulevikus on 6 veebi: traditsiooniline, PDA veeb, meelelahutus, äri, häälega juhitav, distributed computing.
Carl BILDT - Taxes, Broadband and Regulation - the State and the Information Society
Ilma riskikapitali kaasamata võtab ideest valmis tooteni jõudmine väga kaua aega. Kuid ideest peab saama toode võimalikult kiiresti või seda toodet pole enam vaja. Riskikapitalil on palju raha.
e-riigi edukust määravad järgmised suhtarvud: andmeside ribalaius inimese kohta; noorte inimeste arv ettevõtjate hulgas; kõrgharidust omandavate noorte inimeste arv. Mida suuremad need arvud on, seda paremini läheb e-riigil.
Mart LAAR - E-esti eksport
Välismaailmale ei paku huvi Eesti kui odava tööjõuga riik - on veel odavamat. Välismaailma huvitavad Eesti teadusmahukad ettevõtted.
"Ärge võtke tööle koolipoisse-üliõpilasi, kui nad pärast tööle hakkamist enam ei õpi!"
Alates järgmisest aastast hakatakse pöörama märksa suuremat tähelepanu reaalainetele üldhariduskoolis.
Tehakse ära ID-kaart, X-tee[risttee] - kõik registrid internetti.
Eesti ettevõtjad võiks rohkem kasutada euroraha, seda on sadades miljonites kroonides.
Küsimus saalist:"Kas oleks võimalik e-riiki mingil moel põlistada, näiteks määruse, seaduse või Põhiseaduse parandusega?" Laar:"Tehke [järgmistel valimistel] õige valik."
Jaan MÄNNIK - Eesti telekommunikatsiooniturg välisinvestori vaatevinklist
Välisinvestori hingeelu: vaatleb riike blokkidena, mitte rahvusriikidena. Näiteks: Baltikum, Skandinaavia, Central and Eastern Europe. Seda, millisesse blokki välisinvestor meid paigutab, tuleb meie poolt mõjutada ning see on küllalt hästi tehtav.
Ettevõtte rahvust ei määra mitte selle omanikud, vaid asukohamaad, nimi ning sihtturg ja töötajad.
Kaks meest kohtavad dzhunglis tiigrit. Üks mees võtab seljakotist jooksukingad ja hakkab neid jalga panema. Teine küsib: "Miks sa neid jalga topid, niikuinii ei jookse sa tiigrist kiiremine." Esimene: "Heh, mulle piisab, kui ma sinust kiiremini jooksen."
Markus NISULA - Äri võimalikkusest Eesti telekommunikatsiooniturul.
www.totaltele.com - telekommunikatsiooni uudised
Äri Eesti telekommunikatsiooniturul on võimalik.
Jaak ENNUSTE - Infotehnoloogia turg Eestis aastal 2005
USA on lähemal kui Venemaa (või ka näiteks Saksamaa).
Moore'i seadus kehtib endiselt, Microsofti arvates veel vähemalt 10a. Uue majanduse seadused: Moore, Gilder, Metcalfe, Coase.
Digitaalmajanduse kliendid: hakkavad kulusid kokku hoidma, seega on vaja odavaid IT-lahendusi.
Digiühiskonna talenti iseloomustavad kiirus, status quo puudumine...
Firma tegevus peab tõstma kliendi kasumiaruannet, sellest peab lähtuma firma mõtteviis.
Microsoft ruulib 3 aasta pärast suurt osa maailma majandusest.
Teet JAGOMÄGI - Lokaalne elu globaalsel turul
Alla 100 inimesega firmat ei võeta maailmas tõsiselt, kui ta üritab ise ja üksi oma toodet pakkuda.
Ideid on maailmas palju, põhiline on idee teostamine.
Eesti Nokia: Järelnoppija mudel - otsida üles ja vallutada maailmas olevad nishid, mida suured tegijad ei viitsi või ei pea otstarbekaks teha. Seda peab tegema kambakesi ning "põlluomaniku" e. suure telekomifirma nõusolekul. Järelnoppija nish võib muutuda mainstreamiks, seega peab JN olema mobiilne ning valmis muutusteks.
"Mõni järelnoppija saab korvitäie kartuleid, mõni leiab rahapaja. Tühjade kätega pole veel keegi jäänud."
Endel Lippmaa
Moore'i seadus kehtib veel 6 aastat. Selleks ajaks on mikroprotsessoris raja laius jõudnud 20 aatomi suurusjärku, kust alates metall kaotab oma juhtivad omadused ja muutub isolaatoriks. Järgneb kvantmaailm.
Andres Metspalu
Geeniteadus on puhas informaatika.
Väino Olev - e-Tallinn, unelmad ja reaalsus
Tallinnasse tulevad e-tellerid e. teeninduspunktid.
Tallinnas on 400 tuh inimest, 8 linnaosa, 3.2 mld kr eelarve. Helsingis on 600 tuh inimest, 1 linnaosa, 55 mld kr eelarve. Tallinna süsteem on soodsam?!?!
Kalle Tarien - Avaliku Võtme Infrastruktuur - arusaamad ja tegelikkus
PKI - loodud selleks, et tuua e-maailma usaldust.
AS Sertifitseerimiskeskus on alates 17.09.2001 registreeitud sertifitseerimisteenuse osutaja (STO).
Tõnis Mäe - WASP - Wireless Application Service Provider - teenused traadita ühiskonnas
Internet on küberruum ja see ei sobi mobiiltelefoni sisse, kuna mobiiltelefoni tarvitatakse reaalses elus ning seega on mobiiltelefoni sisse vaja reaalse eluga seotud rakendusi. Näiteks: mobiilne parkimine on väga popp.
www.forrester.com - internerti 3 häda
Jüri KARELSON - GPRS - vahepala 2G ja 3G vahel?
1. GSM-kõne toimus 1991. a Radiolinja võrgus.
GPRS abil saab ära kasutada kogu sagedusspektri, seega saab ka kogu spektri eest raha küsida.
3G võrgud ei pruugi nii pea reaalseks saada, kuna litsensitasud + majanduslangus on võtnud mobiilioperaatoritelt vajalikud investeerimisvahendid. GPRS-ajastu võib kesta kaua.
Rain REBANE - VPN - informatsioon ja turvalisus
90% viirustest tulevad e-mailiga.
[ET-s töötavad majandusinimesed ning iga liigutus on arvel. Sellepärast pole ka imestada, et keegi hot.ee turvalisusele tähelepanu ei pööra, kuna mingid turvaprobleemid tavakasutajat ei huvita ning hot.ee keskkond ei ole ET'le tuluallikaks. Samuel võib edasi viriseda. Änton]
Neeme TAKIS - VoIP - kõned andmesidevõrgus
ISO-OSI mudel enam eriti ei kehti, teenuseid jooksutatakse otse IP otsas.
Lasse Musakka - Solutions for Need of Intelligent Information in Securities Sector
Mobiiliga ei osteta aktsiaid. Aktsiate ostmisele eelneb põhjalik infoga tutvumine, aga mobiil pole selle jaoks mõeldud - saab liiga vähe andmeid.
Raul REBANE - Infotarbimise muutustest ja kuidas sellega toime tulla
Näide elust: lätlased otsisid 3 kuud valitsusest pedofiile - lõpuks ei leitud kedagi. Tulemusena vahetus valitsus, riigis ei toimunud 3 kuud midagi. Asi sai alguse ühest ajalehenupust.
Inimesed usuvad kõike jampsi, mis neile ette söödetakse.
Infokogukonnad - mida rohkem on infotehnoloogilisi ühendusi, seda eraldatumad on inimesed. Inimestel pole väljaspool oma kogukonda millestki rääkida. Ei tunta huvi selle vastu, mis toimub väljaspool oma huviareaali.
Sõda on funktsioon Sõda(mass, energia, vahemaa)
Infosõjas kehtib sama valem, kuid internet on muutnud vahemaa olematuks. Seega sõltub kõik massilisusest ja energiast.
Tõuseb järsult mütoloogia, kuulujuttude tähtsus.
Infosõjas on eesmärgiks inimeste, gruppide, riikide arvamuse muutmine. Ohverid enamasti ei taipa, et ollakse rünnatavad, ning ei saa aru, kui ollakse kaotanud.
Näide: USAs oli sõjavägi pärast Vietnami sõda väga ebapopulaarne. Läbi filmide toodi 1970. a lõpus inimeste teadvusesse uus positiivne kangelane (Rambo). Kuid sellisete machomeestega tekkisid uued probleemid ning ideaalkujuks muudeti vapper intellektuaal ("Partial Games", Harrison Ford, ~1980). Kõikidel kangelastel on tütar, mitte poeg.
Venemaa on väga tugev infosõdalane. Sõna "müüt" on käibel valitsuse tekstides.
Mütoloogia on kriisiseisundis ainuke teadvuse organiseerimise vahend. Emotsioonid on igal juhul tugevamad kui ratsionaalne info.
"Ma kardan, et me elame ühel ohtlikumal ajal meie ajaloos."
Arvamusküsitlused:
Mis aastal antakse digiallkirju rohkem kui käsitsi kirjutades?
..-2004 23% 2005-2007 44% 2008-.. 32%
Kelle valiksid Eesti presidendiks? (Küsitud enne I hääletusvooru Valijameeste Kogus.)
Kreitzberg 4% Rüütel 6% Savi 30% Tulviste 60%
Mis aastal ostate ise GPRS telefoni?
2001 40% 2002 43% 2003-.. 17%
Kes valitakse presidendiks? (Küsitud enne II hääletusvooru)
Rüütel 9% Savi 53% Täna ei selgu 37%