ESIMENE OSA 1 Oli klm selge aprillip„ev, kellad l“id parajasti kolmteist. Winston Smith, l“ug vastu rinda surutud, et kaitsta end l„bil“ikava tuule vastu, lipsas kiiresti V“idu Maja klaasuksest sisse, aga mitte kllalt kiiresti, et takistada liivasegust tolmukeerist endaga kaasa tulemast. Trepikoda haises keedetud kapsa ja vanade kaltsumattide j„rgi. Selle hes otsas oli seinale kinnitatud v„rviline plakat, mis oli siseruumi kohta liiga suur. See kujutas vaid ht tohutut, enam kui meetrilaiust n„gu: umbes neljakmne viie aastase mehe n„gu tihedate mustade vuntside ja karmide meeldivate n„ojoontega. Winston hakkas treppist les minema. Lifti ei tasunud proovidagi. See t””tas parematel aegadel harva, ja praegu oli vool p„eva ajaks v„lja llitatud. See oli osa vihkamise n„dala eelsest kokkuhoiukampaaniast. Korter oli kaheksandal korrusel, ja Winston, kes oli kolmekmne heksa aastane ja kel oli veenilaiendi haavand parema jala pahkluu kohal, astus aeglaselt, t“mmates minnes korduvalt hinge. Igal korrusel vaatas lifti vastasseinalt vastu plakat selle tohutu n„oga. See oli niisugune pilt, mis on tehtud nii, et silmad saadavad sind igale poole. SUUR VEND VALVAB SIND, oli pildi all kiri. Korteris luges mahlakas h„„l ette mingeid arvusid, mis k„isid ilmselt malmitootmise kohta. H„„l tuli piklikust, tuhmi peegli moodi metallplaadist, mis moodustas osa parempoolesest seinast. Winston keeras nuppu ja h„„l j„i veidi vaiksemaks, kuigi s“nad olid endiselt selged. Seda riistapuud (mille nimi oli teleekraan), sai kll vaiksemaks keerata, aga v“imatu oli seda t„iesti v„lja llitada. Winston j„i akna alla seisma: ta oli lhike, kleenuke ja sinised tunked, Partei vormiriietus, veel r“hutasid tema k“hnust. Tal oli v„ga heledad juuksed ja loomu poolest jumekas n„gu, mille naha oli kehv seep, nrid z^iletid ja „sja l“ppenud talve klmad karedaks muutnud. Aknatagusest vaatepildist “hkus isegi l„bi klaasi klma. All t„naval keerutasid v„ikesed tuulep””rised tolmu ja paberitkke, ja kuigi p„ike paistis ja taevas oli eresinine, oli k“ik mberringi hall ja ilmetu, v„lja arvatud plakatid, mida oli k“ikjale les kleebitud. Mustavuntsiline n„gu vahtis vastu iga nurga pealt, ka vastasmaja fassaadilt. SUUR VEND VALVAB SIND, tles kiri, ja tumedad silmad vaatasid sgavalt Winstonile silma. All k“nnitee kohal laperdas teine, nurgast rebenenud plakat hooti tuule k„es, vaheldumisi varjates ja n„idates ainsat s“na INGSOTS. Taamal laskus helikopter katuste vahele, j„i korraks “hku rippuma nagu porik„rbes ja liugles siis kaarjalt edasi. See oli akendesse piiluv politseipatrull. Aga patrullil polnud suurt t„htsust. T„htis oli M“ttepolitsei. Teleekraanist tulev h„„l Winstoni selja taga jahvatas ikka veel malmist ja IX kolmaastakuplaani letamisest. Teleekraan t””tas korraga nii vastuv“tja kui saatjana. See pdis kinni iga vaiksest sosinast tugevama heli, mida Winston tegi; v„he sellest, kuni ta psis metallplaadi vaatev„ljas, oli teda niisama h„sti ka n„ha. Muidugi oli t„iesti v“imatu ”elda, kas sind parajasti valvatakse v“i mitte. V“is ainult m“istatada, kui tihti ja mis ssteemi j„rgi M“ttepolitsei iga ksiku kanali sisse llitab. M“eldav oli seegi, et j„lgiti kogu aeg k“iki. Aga igal juhul v“idi sinu kanal sisse llitada mis tahes hetkel. Tuli elada - ja elatigi, t„nu harjumusele, mis oli muutunud instinktiks, - teadmises, et igat heli, mida sa teed, kuuldakse ja igat liigutust, v„lja arvatud pimedas, pannakse t„hele. Winston seisis kogu aeg seljaga teleekraani poole. Nii oli kindlam, kuigi ka selg v“is reeta, nagu ta v„ga h„sti teadis. Umbes kilomeetri kaugusel k“rgus valge ja v„gevana tahmase maastiku kohal T“eministeerium, tema t””koht. See, m“tles ta ebam„„rase vastumeelsusega, see on siis London, Esimese Maandumisraja, Okeaania elanikearvult kolmanda provintsi pealinn. Ta pdis leida m“nd lapsep“lvem„lestust, mis tleks, kas London on alati selline olnud. Kas siin on alati olnud ridamisi neid r„„mas heksateistkmnenda sajandi maju, palgid seinu toetamas, aknad papiga kinni l””dud ja katused lainelise plekiga kaetud, lagunevad aiamrid igasse klge vajumas? Ja need pommitamisj„ljed, kus “hus keerles krohvitolmu ja p“drakanep kasvas kivirusul; ja need kohad, kus pommid olid lagedaks teinud suurema platsi ja kuhu oli kerkinud karjakaupa armetuid barakke nagu kanakuute? Asjata k“ik, ta ei m„letanud midagi: lapsep“lvest ei olnud s„ilinud midagi peale ksikute eredalt valgustatud piltide, millel ei olnud tagap“hja ja mis j„id enamasti arusaamatuks. T“eministeerium - uuskeeles Uuskeel oli Okeaania ametlik keel. Selle struktuuri ja etmoloogia kohta vt. Lisa. T“min - erines rabavalt k“igest muust, mida oli n„ha. See oli tohutu kiiskavvalgest betoonist pramiidne ehitis, mis kerkis astanguliselt 300 meetri k“rgusele. Sealt, kus Winston seisis, seletas silm veel parajasti valgel seinal elegantses kirjas ilutsevat Partei kolme loosungit: SO^DA ON RAHU VABADUS ON ORJUS TEADMATUS ON JO^UD R„„giti, et T“eministeeriumi hoones on maa peal kolm tuhat tuba ja vastav juurestik maa all. Hajali m””da Londonit oli veel kolm samasuguse v„limuse ja suurusega hoonet. Need troonisid mberkaudsete ehituste kohal, nii et V“idu Maja katuselt v“is n„ha korraga k“iki nelja. Need olid ministeeriumide hooned, mille vahel jagunes kogu valitsusaparaat. T“eministeerium, mis tegeles informatsiooni, meelelahutuse, hariduse ja kunstiga. Rahuministeerium, mis tegeles s“jaga. Armastusministeerium, mis kaitses seaduslikkust ja korda. Ja Klluseministeerium, mis vastutas majanduselu eest. Uuskeeles nimetati neid: T“min, Ramin, Armin ja Klmin. Armastusministeerium oli hirmu„ratav asutus. Sel ei olnud htki akent. Winston ei olnud kordagi k„inud Armastusministeeriumis, isegi mitte poole kilomeetri kaugusel sellest. See oli koht, kuhu oli v“imatu p„„seda muidu kui ametiasjus, ja ka siis tuli tungida l„bi traatt“ketest, raudustest ja peidetud kuulipildujapesadest labrindi. Isegi selle v„limisele kaitsev””ndile viivail t„navail lonkisid musta mundriga gorillan„olised valvurid, kes olid relvastatud j„tkuliste nuiadega. Winston p””ras j„rsult mber. Ta oli mananud n„ole vaikse optimismi ilme, nagu see oli soovitav n„oga teleekraani poole olles. Ta l„ks le toa tillukesse k””ki. Lahkudes sel kellaajal ministeeriumist, oli ta ohverdanud l“unas””gi kantiinis, ja ta teadis, et k””gis ei ole midagi sa peale mustjaspruuni leivatki, mida tuli hoida homme hommikuks. Ta v“ttis riiulilt pudeli v„rvitu vedelikuga, mille lihtsale valgele sildile oli kirjutatud ®VO^IDU¯ DZ^INN. Sel oli vastik, “line l“hn nagu hiina riisiviinal. Winston kallas endale sealt peaaegu teetassit„ie, v“ttis sdame rindu ja neelas selle alla nagu arstirohu. Jalamaid hakkas ta n„gu “hetama ja tal tuli vesi silma. See vedelik oli nagu l„mmastikhape, v„he sellest, seda neelates oli tunne, nagu oleksid kumminuiaga kuklasse saanud. Hetke p„rast andis k“rvetus maos aga j„rele ja maailm omandas r““msama ilme. Ta v“ttis k„krunud pakist, millel oli kiri ®VO^IDU¯ SIGARETID, he sigareti, aga hoidis seda ettevaatamatult pstloodis, mille t“ttu tubakas pudenes k“ik maha. J„rgmisega oli tal rohkem “nne. Ta l„ks tagasi elutuppa ja istus v„ikese laua taha, mis oli teleekraanist vasakul. Ta v“ttis lauasahtlist sulepea, tindipoti ja paksu, kvartkaustas, punase selja ja marmoreeritud kaantega kaustiku. Mingil p“hjusel oli teleekraan elutoas ebatavalises kohas. Selle asemel et paikneda - nagu oli normaalne - otsaseinas, kust oleks n„inud kogu tuba, oli ta pikemas seinas, vastu akent. Ekraani k“rval oli v„ike nis^s^, kus Winston praegu istus, - see oli maja ehitamise ajal m“eldud ilmselt raamaturiiuli jaoks. Ja nis^is istudes ning tahapoole n“jatudes j„i Winston teleekraanile k„ttesaamatuks, mis puutud n„gemisse. Teda oli muidugi kuulda, aga niikaua, kui ta psis oma praeguses asendis, ei olnud teda n„ha. Ja osalt just see toa ebatavaline geograafia oligi talle sisendanud m“tte, mida ta asus nd teoks tegema. Aga selle m“tte oli talle sisendanud ka see kaustik, mille ta oli sahtlist v„lja v“tnud. See oli ise„ralikult ilus kaustik. Selle sile, kreemjas, vanadusest pisut koltunud paber oli seda sorti, mida ei olnud enam v„hemalt nelikmmend aastat toodetud. Kuid Winston oletas, et see kaustik on veel palju vanem. Ta oli m„rganud seda he v„ikese r„„mas vanakraamikaupluse aknal kuskil aguliurkas (kus nimelt, seda ta ei m„letanud) ja teda oli jalamaid haaranud vastupandamatu soov selle omanikuks saada. Partei liikmed ei tohtinud tavalistes poodides k„ia (®vabalt turult ostmas¯, nagu ”eldi), aga sellest ei peetud rangelt kinni, sest paljusid asju, nagu n„iteks kingapaelu ja z^iletiteri, ei olnudki muul viisil v“imalik saada. Ta oli heitnud t„naval kiire pilgu ette ja taha, oli lipsanud poodi ja ostnud kaustiku kahe ja poole dollari eest „ra. Sel hetkel polnud tal selle kaustikuga veel mingit kindlat kavatsust. Ta oli selle sdlaslikult portfellis koju toonud. Isegi thjalt, ilma et sinna oleks midagi kirjutatud, oli see kompromiteeriv omand. M“te, mida ta asus nd teoks tegema, oli p„evikupidamine. See ei olnud keelatud (miski ei olnud keelatud, sestpeale kui ei olnud enam olemas seadusi), aga ilmsikstuleku puhul v“is olla kindel, et karistuseks on surmanuhtlus v“i v„hemasti kakskmmend viis aastat sunnit””laagrit. Winston pani sule sulepea otsa ja phkis selle “list puhtaks. Sulg oli vanaaegne riist, mida kasutati harva isegi allkirja andmiseks, ja ta oli hankinud selle salaja ning suure vaevaga, lihtsalt tundes, et see ilus kreemjas paber on seda v„„rt, et sinna kirjutataks ehtsa sulega, selle asemel et kriipida seda tindipliiatsiga. Tegelikult ei olnud ta harjunud k„ega kirjutama. Peale v„ga lhikeste m„rkmete dikteeriti k“ik mis vaja k“nekirjurile, aga praeguseks otstarbeks see muidugi ei k“lvanud. Ta kastis sule tindipotti ja j„i hetkeks k“hklema. V„rin k„is l„bi ta sdame. Paberile j„lje j„tmine oli otsustav tegu. V„ikeste kohmakate t„htedega kirjutas ta: 4. aprill 1984 Ta ajas end sirgu. Teda valdas t„ielik abitustunne. K“igepealt ei teadnud ta vanduda, kas praegu ikka on 1984. aasta. T“en„oline see oli, sest ta oli pris kindel, et ta on kolmekmne heksa aastana, ja ta arvas, et ta on sndinud 1944. v“i 1945. aastal; aga praegusel ajal oli v“imatu htegi ajamomenti fikseerida suurema kui paariaastase t„psusega. Ja „kki tabas teda k“hklus: kellele ta “ieti kirjutab seda p„evikut? Tulevikule, neile, kes pole veel sndinud. Ta m“te tiirles m“ne hetke kahtlase daatumi mber p„evikus ja p“rkas siis mtsatades vastu uuskeele s“na kaksisoism. Nd alles j“udis tema teadvusse, kui suure asja ta on ette v“tnud. Kuidas saab suhelda tulevikuga? See on juba loomu poolest v“imatu. Tulevik kas sarnaneb olevikuga, mis puhul see ei kuula teda, v“i erineb olevikust, ja siis ei ole tema kitsikus sellele m“istetav. Tkk aega ta istus ja vahtis tuimalt paberile. Teleekraanist tuli nd r„iget marsimuusikat. Imelikult kombel paistis, et ta ei ole kaotanud mitte ainult v„ljendusv“imet, vaid on koguni „ra unustanud k“ik selle, mida ta oli kavatsenud ”elda. Ta oli n„dalate kaupa end selleks silmapilguks ette valmistanud, ja talle polnud kordagi p„he tulnud, et see n“uab veel midagi muud peale julguse. Kirjutamine ise saab olema kerge. Tal tarvitseb vaid paberile kanda see ilml“pmatu „rev monoloog, mis oli jooksnud ta peas aastate kaupa. Kuid praegusel hetkel oli see monoloogki katkenud. Pealegi oli ta veenilaiendi haavand hakanud talumatult sgelema. Aga ta ei julgenud seda kratsida, sest kui ta seda tegi, l“i sinna alati p“letik sisse. Sekundid tiksusid. Ta ei tajunud muud kui enda ees oleva lehe thjust, naha sgelemist pahkluu kohal, muusika mrtsumist ja kerget uima joodud dz^innist. J„rsku hakkas ta t„ielikus paanikas higistama, tajudes vaid „hmaselt, mida ta paberile paneb. Tema v„ike, kuid lapselik k„ekiri hples lehel les-alla, kaotades algul „ra suured t„hed ja l“puks punktid: 4. aprill 1984. Eile “htul kinos. Puha s“jafilmid. šks v„ga hea p“genike laevast, mida pommitati kusagil Vahemerel. Publikule tegid suurt l“bu kaadrid tohutu paksust tnnakast mehest, kes pdis helikopteri eest „ra ujuda, algul n„idati, kuidas ta pherdab vees nagu pringel, siis n„idati teda l„bi helikopteri kuulipildujasihiku, siis oli ta auke t„is ja meri tema mber roosa ja ta vajus nii „kki p“hja, nagu oleks tal aukudest vesi sisse l„inud. publik m”irgas naerda, kui ta p“hja vajus. siis n„idati p„„stepaati, mis oli lapsi t„is ja mille kohal rippus helikopter. paadininas istus ks keskealine naine vist juuditar v„ike kolmeaastane poiss sles. poiss karjus hirmu p„rast ja surus oma pead ema rindade vahele nagu tahaks ta end temasse puurida ja naine hoidis tal mbert kinni ja pdis teda rahustada kuigi oli ka ise hirmust sinine, varjates teda nii h„sti kui suutis nagu loodaks ta et tema k„ed kaitsevad last kuulide vastu. siis viskas helikopter sinna 20-kilose pommi kohutav plahvatus ja paat lendas pilbasteks. ja siis oli seal haruldane kaader lapse k„est mis lendas les les otse les vastu taevast kaamera helikopteri ninas oli seda n„htavasti j„lginud ja seda saatis v“imas aplaus parteilaste istekohtadelt aga ks naine all prolede saaliosas pistis „kki l“ugama ja karjus et seda ei tohiks lastele n„idata seda ei tohiks neil pole “igust lastele neil pole “igust kuni politsei viis ta viis ta minema ma ei usu et temaga midagi tehakse keegi ei hooli sellest mida proled tlevad tpiline prolede reaktsioon nad ei - - Winston katkestas kirjutamise, osalt sellep„rast, et ta k„si t“mbus krampi. Ta ei teadnud, mis oli teda pannud seda soppa endast v„lja valama. Aga imelik oli see, et samal ajal oli temas selge kuju v“tnud ks hoopis teist laadi m„lestus, sedav“rd, et ta oli peaaegu valmis seda kirja panema. Ja ta taipas nd, et just selle teise juhtumi p„rast ta oli j„rsku otsustanud koju tulla ja hakata t„na p„evikut pidama. See oli juhtunud hommikul ministeeriumis, kui millegi nii h„guse kohta saab ldse nii ”elda. Oli umbes ksteist ja arhiiviosakonnas, kus Winston t””tas, tassiti toole boksidest v„lja, keset saali suure teleekraani ette, valmistudes kaheks vihkamise minutiks. Winston oli just hes keskmises reas istet v“tmas, kui „kki astus saali kaks inimest, keda ta n„gupidi tundis, aga kellega ta polnud r„„kinud. šks neist oli tdruk, keda ta koridoris sageli kohtas. Winston ei teadnud tema nime, aga ta teadis, et see tdruk t””tab ilukirjandusosakonnas. Arvestades seda, et ta oli n„inud teda “liste k„te ja mutriv“tmega, v“is arvata, et ta on mingi tehnik m“ne romaanikirjutamise masina juures. Tdruk oli enesekindla olekuga, umbes kahekmne seitsme aastane, paksude tumedate juuste, tedret„hnilise n„o ja kiirete sportlike liigutustega. šmber tema tunkede oli mitmekordselt keeratud kitsas helepunane v””, Noorte Antiseksuaalse Liidu tunnus, kllalt tihedalt, et esile t“sta tema puusade vormikust. Winstonile oli ta olnud esimesest pilgust peale vastumeelne. Ja ta teadis ka p“hjust. See oli hokiv„ljakute ja klmade supluste, histe matkade ja ldise ideepuhtuse “hkkond, mis tdrukut saatis. Winstonile olid vastumeelsed peaaegu k“ik naised, eriti aga noored ning n„gusad. Just naised, ja eesk„tt noored naised, olid Partei k“ige fanaatilisemad pooldajad, loosungineelajad, vabatahtlikud nuhid ja ketserluse v„ljanuuskijad. See tdruk aga j„ttis talle ohtlikuma mulje kui kski teine. škskord koridoris vastu tulles oli tdruk talle heitnud kiire k“rvalpilgu, mis oleks teda nagu l„bi puurinud, nii et ta tundis hetkeks j„ist hirmu. Tal k„is peast l„bi isegi kahtlus, et see tdruk on ehk M“ttepolitsei agent. See ei olnud, t“si kll, kuigi t“en„oline. Aga siiski ta tundis ise„ralikku „ngistust, milles hirm segunes vaenulikkusega, iga kord kui nad kuskil kohtusid. Teine tulija oli mees nimega O'Brien, sisepartei liige, kellel oli nii k“rge ja t„htis ametikoht, et Winstonil oli sellest vaid „hmane ettekujutus. Toolide mber sagivad inimesed vakatasid paugupealt, kui nad n„gid sisepartei liikme musti tunkesid. O'Brien oli suur turske mees j„meda kaela ja tahumatu, pentsiku, brutaalse n„oga. Aga hoolimata tema heidutavast v„limusest oli tema k„itumises teatavat sarmi. Tal oli ise„ralik komme oma prille kohendada, mis oli imelikult relvitustav, mingil seletamatul moel imelikult kultiveeritud. Seda liigutust oleks v“inud v“rrelda kaheksateistkmnenda sajandi aadlimehe ninatubakatoosi-pakkumisega, kui keegi veel niisugustes kategooriates oleks m“elnud. Winston oli O'Brienit n„inud tosina aasta jooksul oma tosin korda. Ta tundis tema vastu sgavat huvi, ja mitte ainult sellep„rast, et teda k”itis kontrast O'Brieni k„itumise ja tema poksijav„limuse vahel. Eesk„tt toitis tema huvi salajane veendumus - v“i ehk siiski mitte veendumus, vaid lootus, - et O'Brieni poliitiline “igeusklikkus pole t„iuslik. Miski tema n„os sisendas seda vastupandamatult. Aga muidugi, v“ib-olla see ei olnud siiski ketserlus, mis oli kirjutatud tema n„kku, vaid lihtsalt intelligents. Igal juhul j„i temast mulje kui inimesest, kellega v“iks r„„kida, kui “nnestuks kuidagi petta teleekraani ja j„„da temaga nelja silma alla. Winston ei olnud kll iial teinud v„himatki katset seda oletust kontrollida; ja muidugi polnud tal selleks v“imalustki. Sel hetkel vaatas O'Brien oma k„ekella, n„gi, et kell on peaaegu ksteist null-null, ja otsustas ilmselt arhiiviosakonda j„„da, kuni kaks vihkamise minutit on m””das. Ta v“ttis istet samas reas kus Winstongi, paari tooli kaugusel. Nende vahel istus v„ike punasejuukseline naine, kes t””tas Winstoni k“rval boksis. Tumedate juustega tdruk istus otse tema selja taga. J„rgmisel hetkel, nagu oleks t””le hakanud mingi tohutu “litamata masinav„rk, prahvatas otsaseinas olevast suurest teleekraanist saali kohutav krigisev k“neh„„l. See k„is hammastest l„bi ja ajas kuklakarvad turri. Vihkamine oli alanud. Nagu tavaliselt, ilmus ekraanile Emmanuel Goldsteini, rahvavaenlase n„gu. Siit-sealt vaatajate hulgast kostis sisinast. V„ike punajuukseline naine piiksatas hirmust ja vastikusest. Goldstein oli renegaat ja ususalgaja, kes kunagi ammu (kui ammu, seda ei m„letanud t„pselt enam keegi) oli olnud ks Partei juhtivaid tegelasi, peaaegu Suure Venna endaga hel tasemel, ja oli siis hakanud arendama kontrrevolutsioonilist tegevust, oli surma m“istetud, aga oli salap„rasel kombel p“genema p„„senud ja kadunud. Kahe vihkamise minuti programm muutus p„evast p„eva, aga iial ei puudunud sealt Goldstein kui peategelane. Tema oli esimene reetur, k“ige varasem Partei puhtuse reostaja. K“ik hilisemad Partei-vastased kuriteod, k“ik reetmised, sabotaaz^iaktid, ketserlused ja kallakud l„htusid otse tema “petusest. Kusagil oli ta siiamaani elus ja haudus oma salaplaane: v“ib-olla kusagil ookeani taga oma v„lismaa leivaisade kaitse all v“i isegi - nagu vahetevahel sosistati - m“nes peidukohas Okeaanias endas. Winstonil v“ttis sdame alt ““nsaks. Goldsteini n„gu kutsus temas alati esile segase tunnetepuhangu. See oli k“hn juudin„gu suure k„harate valgete juuste oreooli ja v„ikese kitsehabemega, - tark n„gu, ja siiski mingil moel olemuslikult vastumeelne ja seniilselt rumal oma pika kitsa ninaga, millel prillid olid alla vajunud. See sarnanes lamba n„oga ja ka tema h„„l oli m„„giv nagu lambal. Goldstein alustas oma alatist tigedat Partei-vastast rnnakut, mis oli nii liialdatud ja ebaloomulik, et lapski oleks v“imeline olnud seda l„bi n„gema, ja siiski kllalt veenev, et sisendada „revat tunnet, nagu v“iks m“nda teist inimest, kes ei ole nii arukas, sellega „ra petta. Ta s“imas Suurt Venda, m“istis hukka Partei diktatuuri, n“udis viivitamatult rahu s“lmimist Euraasiaga, astus v„lja s“navabaduse, trkivabaduse, koosolekute vabaduse ja m“ttevabaduse kaitseks, ta karjus hsteeriliselt, et revolutsioon on reedetud, ja seda k“ike silpiderohkes kiirk“nes, mis oli nagu Partei k“nemeeste tavalise stiili paroodia ja sisaldas isegi uuskeele s“nu: tegelikult rohkem uuskeele s“nu, kui tavaline Partei liige igap„evases elus kasutas. Ja et kellelegi ei j„„ks kahtlust, mida tegelikult see Goldsteini silmakirjalik loba varjab, marssisid tema pea taga teleekraanil l“putud Euraasia armee kolonnid: rida rea j„rel terveid ja tugevaid, ilmetu asiaadin„oga mehi, kes ekraani pinnale j“udes kadusid, et anda ruumi teistele, t„pselt samasugustele. S“durisaabaste tuim rtmiline trampimine moodustas tausta Goldsteini m„„givale h„„lele. Vihkamine polnud kestnud veel kolmekmmend sekunditki, kui juba pool saalis olijaist t“i kuuldavale tahtmatuid raevur””gatusi. V“imatu oli taluda seda endaga rahulolevat lamban„gu ekraanil ja Euraasia armee kohutavat j“udu selle taga; ja ldse kutsus Goldsteini n„gemine v“i isegi ainult m“te temale automaatselt esile viha ja hirmu. Ta oli psivam vihaobjekt kui Euraasia v“i Ida-Aasia, sest kuni Okeaania s“dis hega neist suurriikidest, oli ta ldiselt teistega rahujalal. Aga imelik oli see, et kuigi Goldsteini k“ik vihkasid ning p“lgasid ja kuigi tema teooriaid lkati mber, purustati ja naeruv„„ristati p„evast p„eva ja tuhat korda p„evas, k“netoolides, teleekraanil, ajalehtedes ja raamatutes, ja demonstreeriti k“igile nende haletsusv„„rset olemust, ei paistnud tema m“ju sugugi kahanevat. Ikka leidus uusi lihtsameelseid, kes ootasid, et ta neid “nge v“taks. Ei m””dunud ainsatki p„eva, kus M“ttepolitsei poleks paljastanud spioone ja sabot””re, kes tegutsesid tema juhendusel. Ta k„sutas tohutut varjuarmeed, konspiraatorite p“randaalust v“rku, kelle eesm„rgiks oli kukutada Riik. Selle nimeks arvati olevat Vennaskond. Sosistati ka kohutavast raamatust, k“igi ketserlike vaadete kogumikust, mille autor oli Goldstein ja mis liikus siin-seal salaja k„est k„tte. Sel raamatul polnud pealkirja. Kui sellest ldse juttu tehti, siis ”eldi lihtsalt: see raamat. Aga niisugustest asjadest teati vaid „hmaste kuulduste j„rgi. Nii Vennaskond kui see raamat olid teemad, mida Partei lihtliige pdis v„ltida, kui see v„hegi v“imalik oli. Teisel minutil paisus vihkamine raevuks. Inimesed kargasid kohalt psti ja karjusid t„iest k“rist, pdes l„mmatada ekraanilt tulevat hulluksajavat m„„givat h„„lt. V„ike punasejuukseline naine “hetas n„ost ja maigutas suud nagu kuivalej„„nud kala. Isegi O'Brieni rohmakas n„gu “hetas. Ta istus v„ga sirgelt ja ta tugev rindkere t“usis ja vajus, nagu rndaksid seda merelained. Tumedajuukseline tdruk Winstoni selja taga hakkas karjuma ®Siga! Siga! Siga!¯, haaras „kki raske uuskeele s“naraamatu ja viskas selle vastu ekraani. See tabas Goldsteini nina ja p“rkas tagasi; h„„l j„tkas segamatult. šhel selgel hetkel m„rkas Winston, et ta karjub koos teistega ja taob metsikult kontsa vastu toolipulka. Kahe vihkamise minuti juures polnud kohutav mitte see, et inimene oli kohustatud mingit osa m„ngima, vaid vastupidi see, et tal oli v“imatu hoiduda kaasa minemast. Kolmekmne sekundi jooksul kadus igasugune teesklemisvajadus. V“igas hirmu- ja k„ttemaksuekstaas, soov tappa, piinata ja n„gusid sepahaamriga l”mastada n„is l„bivat inimsumma nagu elektrivool, muutes inimese vastu tema tahtmist grimassitavaks ja r””kivaks n“drameelseks. Kusjuures viha, mida inimesed tundsid, oli abstraktne, eesm„rgita tunne, mida v“is helt objektilt teisele suunata nagu leeklambi leeki. Nii ei olnud m“nel hetkel Winstoni viha suunatud ldse mitte Goldsteini vastu, vaid vastupidi, Suure Venna, Partei ja M“ttepolitsei vastu; ja sellistel hetkedel kuulus tema sda ksildasele m“nitatud ketserile ekraanil, t“e ja terve m“istuse ainsale kaitsjale valede maailmas. Aga juba j„rgmisel hetkel oli ta hel meelel inimestega enda mber, ja k“ik, mis Goldsteini kohta ”eldi, paistis talle t“si olevat. Ja neil hetkedel muutus tema salajane vihkamine Suure Venna vastu imetluseks ja Suur Vend lenes tema silmis: v“itmatu, kartmatu kaitsja, kes seisab nagu kalju Aasia hordide vastu, ja Goldstein, vaatamata oma isoleeritusele, oma abitusele ja kahtlusele, mis rippus koguni tema olemasolu kohal, n„is olevat nagu mingi kuri v“lur, kes on v“imeline lihtsalt oma h„„le j“uga tsivilisatsiooni h„vitama. Aga aeg-ajalt oli v“imalik oma viha ka meelevaldselt sinna v“i t„nna suunata. Žkki, nagu meeletu pingutusega, millega luupainaja k„es vaevleja t“stab oma pea padjalt, “nnestus Winstonil oma viha ekraanil olevalt n„olt le kanda tumedajuukselisele tdrukule enda taga. Elavad kaunid kujutluspildid v„lgatasid l„bi ta pea. Ta peksaks tdruku kumminuiaga surnuks. Seoks ta alasti posti klge ja laseks ta nooli t„is nagu Pha Sebastianuse. V„gistaks ta „ra ja l“ikaks tal orgasmihetkel k“ri l„bi. Winston m“istis nd paremini kui varem, miks ta seda tdrukut vihkab. Ta vihkas teda sellep„rast, et tdruk oli noor ja ilus ja sootu, et ta tahtis temaga voodisse minna, mis oli aga v“imatu, sest tdruku hurmavalt n“tke piha mber, mis n„is lausa igatsevat embusi, oli see vastik helepunane v””, pealetkkiv kasinuse smbol. Vihkamine saavutas haripunkti. Goldsteini h„„l oli muutunud t“eliseks m„„gimiseks ja hetkeks moondus ta n„gu lamban„oks. Siis sulas see n„gu Euraasia s“duri kujuks, mis l„henes, tohutu ja hirmu„ratav, automaadi t„risedes, ja n„is iga hetk ekraanilt maha astuvat, nii et m“ned esimeses reas istujad surusid end hirmuga vastu seljatuge. Aga samal hetkel ohkasid k“ik kergendatult: vaenulik kuju sulas Suure Venna mustajuukseliseks ja mustavuntsiliseks n„oks, mis oli t„is j“udu ja leloomulikku rahu ja nii lai, et t„itis peaaegu kogu ekraani. Keegi ei kuulnud, mida Suur Vend tles. Need olid lihtsalt m“ned julgustuss“nad, niisugused s“nad, mida lausutakse lahinguk„ras ja millest ei saa “ieti arugi, aga mis annavad tagasi kindlustunde lihtsalt sellega, et neid ”eldakse. Siis „hmastus Suure Venna n„gu ja selle asemel ilmusid ekraanile Partei kolm loosungit suurte trkit„htedega: SO^DA ON RAHU VABADUS ON ORJUS TEADMATUS ON JO^UD Aga Suure Venna n„gu n„is veel m“ne sekundi ekraanil psivat, nagu oleks surve, mida ta inimeste silmamunadele avaldas, olnud liialt tugev, et kohe kaduda. V„ike punajuukseline naine oli langenud le enda ees oleva tooli seljatoe. V„riseval pominal, mis k“las nagu ®Mu p„„stja!¯, sirutas ta k„si ekraani poole. Siis kattis ta n„o k„tega. Oli ilmne, et ta palvetas. Samal ajal hakkas kogu rahvasumm tumedalt, aeglaselt ja rtmiliselt skandeerima: ®S-V!... S-V!... S-V!¯, ikka ja j„lle, v„ga aeglaselt, pikk paus kahe h„„liku vahel, - raske pomisev heli, kuidagi imelikult rgne, nagu saadaks seda paljaste jalgade tmpsumine ja tamtammide k“min. See kestis umbes pool minutit. See oli refr„„n, mida v“is levoolavate tunnete puhul sageli kuulda. Osalt oli see nagu hmn Suure Venna tarkusele ja levusele, veel enam aga oli see enesehpnoos, teadvuse tahtlik uinutamine rtmilise mra abil. Winstonil l„ks sdame alt klmaks. Kahe vihkamise minut jooksul ei suutnud ta hoiduda ldisest hullusest osa v“tmast, aga see ebainimlik loitsimine ®S-V!... S-V!¯ t„itis teda alati “udusega. Muidugi skandeeris ta koos teistega; teisiti oli v“imatu talitada. Oma tunnete varjamine, n„oilme valitsemine, teistega kaasategemine oli instinktiivne reaktsioon. Aga seal oli m“nesekundiline ajavahemik, kus pilk oli v“inud teda reeta. Ja just sel hetkel oli juhtunud midagi olulist, kui muidugi ldse oli juhtunud. Ta oli korraks tabanud O'Brieni pilgu. O'Brien oli psti t“usnud. Ta oli prillid eest v“tnud ja oli neid oma iseloomuliku liigutusega taas ninale panemas. Aga hetkeks olid nende pilgud kohtunud, ja niikaua kui see kestis, teadis Winston - jah, ta teadis - , et O'Brien m“tleb samuti nagu tema. Seda s“numit ei saanud v„„riti m“ista. Nagu oleksid nende ajud avanenud ja m“tted pilgu kaudu hest teise voolanud. ®Ma olen sinuga,¯ n„is O'Brien talle tlevat. ®Ma tean t„pselt, mida sa tunned. Ma tean sinu p“lgust, vihkamist ja j„lestust. Aga „ra karda, ma olen sinu leeris!¯ Siis see m“istmisv„lgatus kustus ja O'Brieni ilme oli niisama l„bitungimatu nagu k“igil teistelgi. See oli k“ik ja Winston polnud enam kindel, kas oligi midagi juhtunud. Niisugustel juhtumitel ei olnud j„rge. Need toitsid vaid tema usku v“i lootust, et on teisigi Partei vaenlasi peale tema. V“ib-olla vastasid kuuldused tohutust p“randaalusest vanden“ust ikkagi t“ele, v“ib-olla Vennaskond siiski eksisteeris! Kuigi oli v“imatu kindel olla, vaatamata l“pututele arreteerimistele, lestunnistustele ja hukkamistele, et see Vennaskond ei ole lihtsalt mt. Vahel ta uskus selle olemasolusse, vahel mitte. Mingeid t“endeid ei olnud, olid ksnes p“gusad t„helepanekud, mis v“isid t„hendada k“ike v“i mitte midagi: juhuslikud vestluskatked, tuhmid kritseldused peldikuseintel, - kskord isegi, kui kaks v““rast kohtusid, peaaegu m„rkamatu z^est, mida v“is t“lgendada paroolina. Aga see k“ik oli ks suur m“istatus, v“imalik, et ta oli seda lihtsalt ette kujutanud. Ta oli oma boksi tagasi l„inud, uuesti O'Brieni poole vaatamata. Tal ei olnud korrakski peast l„bi k„inud m“tet j„tkata nende hetkelist kontakti. See oleks olnud „„rmiselt ohtlik isegi siis, kui ta oleks teadnud, kuidas seda teha. Sekundi v“i kahe v„ltel olid nad vahetanud ebam„„rase pilgu, ja sellega oli lugu l“ppenud. Aga umbses ksinduses, milles ta oli sunnitud elama, oli seegi meeldej„„v sndmus. Winston „rkas m“tetest ja sirutas end. Ta r”hatas. Dz^inn ajas maost les. Ta pilk keskendus j„lle kaustiku lehekljele. Ta avastas, et kuni ta oli abitult m“tisklenud, oli ta j„tkanud automaatselt kirjutamist. Ja k„ekiri ei olnud enam kramplik ja kohmakas nagu enne. Sulg oli jooksnud m“nuga le sileda paberi, maalides suurte selgete trkit„htedega - MAHA SUUR VEND MAHA SUUR VEND MAHA SUUR VEND MAHA SUUR VEND MAHA SUUR VEND rida rea j„rel, t„ites pool leheklge. Teda haaras paanikahoog. See oli absurdne, sest nende konkreetsete s“nade kirjapanemine ei olnud iseenesest ohtlikum kui lihtsalt see fakt, et ta oli hakanud p„evikut pidama; aga hetkeks ta tundis kiusatust rikutud lehed v„lja rebida ja kogu ettev“ttest loobuda. Kuid ta siiski ei teinud seda, sest ta teadis, et sellest ei oleks kasu. Ei ole mingit vahet, kas ta kirjutab MAHA SUUR VEND v“i j„tab selle kirjutamata. Ei ole mingit vahet, kas ta j„tkab p„eviku pidamist v“i j„tab selle pooleli. M“ttepolitsei tabab ta nagunii. Ta oli toime pannud - oli juba toime pannud, isegi kui ta sulg poleks iial paberit puudutanud, - raskeima kuriteo, mis sisaldas endas k“ik teised. Seda nimetati m“tteroimaks. Ja m“tteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata. V“ib m“nda aega, koguni aastaid edukalt kavaldada, aga varem v“i hiljem sind tabatakse nagunii. See toimus alati ””sel - arreteerimised toimusid tingimata ””sel. Sind „ratatakse une pealt, j“hker k„si raputab sind “last, valgus pimestab sul silmi, voodi mber on kalgid n„od. Enamikul juhtudel ei toimunud mingit kohut, arreteerimise kohta ei ilmunud mingit teadet. Inimesed lihtsalt kadusid, ja alati ””sel. Su nimi kustutati nimekirjast, k“ik j„ljed sellest, mis sa olid iial teinud, phiti minema, su kunagine olemasolu salati maha ja seej„rel unustati. Sind k“rvaldati, h„vitati: likvideeriti, oli tavaline tlemine. Winstonit haaras hetkeks mingi hsteeriahoog. Ta kirjutas kiiresti ja kritseldades: nad lasevad mind maha ma ei hooli sellest nad tulistavad mind kuklasse ma ei hooli sellest maha suur vend nad tulistavad alati kuklasse ma ei hooli sellest maha suur vend - - Ta n“jatus vastu tooli seljatuge, pisut h„benedes ennast, ja pani sulepea k„est. Hetke p„rast ta v“patas metsikult. Uksele koputati. Juba! Ta istus vaiksel nagu hiir, lootes asjata, et koputaja, olgu ta kes tahes, lahkub p„rast seda ainust katset. Aga ei, koputus kordus. K“ige halvem oleks viivitada. Sda kloppis metsikult, aga ta n„gu oli pikast harjumusest arvatavasti ilmetu. Ta t“usis psti ja liikus vaevaliselt ukse poole. 2 Kui Winston pani k„e ukselingile, m„rkas ta, et p„evik on j„„nud lahtiselt lauale. MAHA SUUR VEND oli kirjutatud le kogu lehe, nii suurte t„htedega, et neid n„gi lugeda isegi uksel seistes. Ta oli hakkama saanud kujuteldamatu lollusega. Aga ta taipas, et isegi paanikas ta ei olnud tahtnud kreemikat paberit m„„rida ja kaustikut kinni panna, enne kui tint on „ra kuivanud. Ta t“mbas hinge ja avas ukse. Ja otsekohe voogas temast le soe kergenduslaine. Ukse taga seisis v„rvitu, muserdatud ilme, salkus juuste ja kortsulise n„oga naine. ®Seltsimees,¯ alustas naine snge, kiunuva h„„lega, ®ma kuulsin, et te tulite koju. Kas te saaksite korraks meile tulla ja meie kraanikaussi vaadata? See on umbes ja - -¯ See oli proua Parsons, naabri naine samalt korruselt. (Proua oli s“na, mida Partei just heaks ei kiitnud - k“iki oleks tulnud k“netada ®seltsimees¯ - , aga m“ne naise puhul kasutati seda tahtmatult.) Ta oli umbes kolmekmne aastane, aga n„gi palju vanem v„lja. J„i mulje, et ta n„o kortsudesse on tolmu kogunenud. Winston j„rgnes talle m””da koridori. Need asjaarmastajalikud parandust””d oli igap„evaseks „rritajaks. V“idu Maja oli ehitatud 1930-ndatel aastatel ja oli lagunemas. Laest ja seintelt pudenes pidevalt krohvi, torud l“hkesid iga k“vema klmaga, katus laskis l„bi, iga kord kui lund sadas, ja keskkte t””tas tavaliselt poole v“imsusega, kui seda majanduslikel kaalutlustel lausa v„lja polnud llitatud. Remont, v„lja arvatud see, millega inimene ise hakkama sai, k„is k“rgete komisjonide kaudu; ja sel moel v“ttis isegi aknaruudu parandamine kaks aastat aega... ®Ma tulin ainult sellep„rast, et Tomi pole kodus,¯ tles proua Parsons ebalevalt. Parsonsite korter oli suurem kui Winstonil ja kuidagi teistmoodi raamas. See n„gi v„lja, nagu oleks mingi koletu suur metselukas siin „sja k“ik segi trampinud. P“randal vedelesid sporditarbed: hokikepid, poksikindad, katkine jalgpall, paar pahupidi p””ratud m„„rdunud spordipkse, ja laual oli kuhi musti toidun“usid ning kortsunud vihikuid. Seintel oli Noorsoohingu ja Luurajate helepunane lipp ja Suure Venna elusuurune plakat. Kogu majale hisest keedetud kapsa l“hnast tungis siin l„bi v„nge higilehk, mis kuulus - see oli esimesest hetkest selge, kuigi seda oli raske seletada, - isikule, keda parajasti kohal polnud. Teises toas pdis keegi kammi ja tualettpaberi abil kaasa m„ngida marsimuusikat, mida tuli ikka veel teleekraanist. ®Need on lapsed,¯ tles proua Parsons, heites areldi pilgu ukse poole. ®Nad pole t„na v„lja saanud. Ja muidugi - -¯ Proua Parsonsil oli harjumus lauseid pooleli j„tta. Kraanikauss oli peaaegu „„reni t„is sogast rohekat vett, mis haises hullemini kui kapsas. Winston laskus p“lvili ja uuris vesilukku. Ta vihkas k„tega t””tamist ja vihkas kummardamist, mis ajas teda alati k”hima. Proua Parsons vaatas abitult k“rvalt. ®Muidugi, kui Tom kodus oleks, ta teeks selle jalamaid korda,¯ tles ta. ®Niisugune asi meeldib talle. Tomil on t“esti osavad k„ed.¯ Parsons oli Winstoni kaasametnik T“eministeeriumist. Ta oli tse, kuid toimekas ja rabavalt rumal mees, t„is nrimeelset vaimustust, - ks neid t„iesti k“hklematuid ustavaid rgajaid, kellest Partei stabiilsus s“ltus rohkemgi kui M“ttepolitseist. Žsja, kolmekmne viieselt, oli ta peaaegu v„gisi Noorsoohingust v„lja arvatud, aga enne Noorsoohingusse astumist oli tal “nnestunud Luurajate ridades aasta le m„„ratud aja olla. Ministeeriumis oli ta mingil madalamal ametikohal, kus ei l„inud m“istust vaja, aga samal ajal oli ta juhtiv kuju Spordikomitees ja k“igis teistes komiteedes, mis organiseerisid hismatku, spontaanseid meeleavaldusi, s„„stukampaaniaid ja muid vabatahtlikke ritusi. Piipu imedes v“is ta vaikse uhkusega teatada, et ta on viimase nelja aasta jooksul igal “htul šhiskondlikust Keskusest l„bi astunud. Hingemattev higihais, tema pingelise elu tahtmatu t“endus, saatis teda igal pool, kus ta liikus, ja j„i temast maha ka p„rast tema lahkumist. ®Kas teil mutriv“tit ei ole?¯ ksis Winston vesiluku mutri kallal kohmitsedes. ®Mutriv“tit,¯ tles proua Parsons, muutudes jalamaid k“hklevaks. ®Ma t“esti ei tea. V“ib-olla lapsed - -¯ Jalgu trampides ja kammipilli joristades tormasid lapsed elutuppa. Proua Parsons t“i mutriv“tme. Winston laskis torust vee v„lja ja k“rvaldas vastikustundega ummistuse p“hjustanud juuksetuusti. Ta pesi klma kraaniveega k„si, nii h„sti kui sai, ja l„ks tagasi tuppa. ®K„ed les!¯ r””gatas ks metsik h„„l. šheksa-aastane kena v„limusega sitke poiss oli laua varjust psti karanud ja sihtis Winstonit m„nguautomaatpstoliga, temast paar aastat noorem “de matkis venna liigutust puutkiga. M“lemal oli seljas Luurajate vorm: lhikesed sinised pksid, hall s„rk ja punane kaelar„tt. Winston t“stis k„ed pea kohale, aga tal oli v„ga ebameeldiv tunne, poisi k„itumine oli nii tige, et see polnud hoopiski mitte m„ngu. ®Sa oled reetur!¯ r””kis poiss. ®Sa oled m“tteroimar! Sa oled Euraasia spioon! Ma lasen sind maha, ma likvideerin sind, ma saadan sind soolakaevandusse!¯ Ja „kki pistsid nad tema mber karglema, karjudes ®reetur¯ ja ®m“tteroimar¯, ja v„ike tdruk j„ljendas venda igal sammul. See oli kuidagi k“hedust tekitav nagu tiigripoegade m„ng, kellest kasvavad peagi inims””jad. Poisi silmist paistis mingi kaalutlev julmus, sna ilmne soov Winstonit la v“i peksta ja teadmine, et ta on peagi kllalt suur, et seda teha. Hea veel, et tal ei ole t“elist pstolit, m“tles Winston. Proua Parsonsi silmad vilasid n„rviliselt Winstonilt lastele ja tagasi. Elutoa valguses m„rkas Winston llatusega, et kortsudes naise n„ol oligi tolm. ®Nad on t„na nii l„rmakad,¯ tles ta. ®Nad on pettunud, et nad ei saanud poomist vaatama minna, see'p see on. Minul pole aega neid viia, ja Tom ei ole veel t””lt tulnud.¯ ®Miks me ei l„he poomist vaatama?¯ m”irgas poiss t„iest k“rist. ®Poomist vaatama! Poomist vaatama!¯ l„llutas v„ike tdruk ringi keksides. Winstonile meenus, et m“nedes s“jaroimades sdistatud euraaslastest vangid pidi sel “htul Pargis les poodama. Seda juhtus kord kuus ja see oli populaarne vaatem„ng. Lapsed n“udsid alati, et neid vaatama viidaks. Winston j„ttis proua Parsonsiga hvasti ja liikus ukse poole. Aga ta oli astunud m””da koridori vaevalt kuus sammu, kui sai kohutavalt valusa hoobi kuklasse. Tundus, nagu oleks teda tulise oraga torgatud. Ta p””ras mber ja n„gi proua Parsonsit poega uksest sisse tirimas; poiss toppis parajasti ragulkat taskusse. ®Goldstein!¯ karjus poiss, kui uks ta j„rel sulgus. Aga k“ige enam rabas Winstonit siiski abitu hirm naise hallikal n„ol. Tagasi oma korteris, m””dus ta kiiresti teleekraanist ja istus uuesti laua taha, ikka veel kukalt h““rudes. Muusika teleekraanist oli l“ppenud. Selle asemel kirjeldas s“jav„elase j„rsk h„„l julma naudinguga Islandi ja F„„ri saarte vahele ankrusse heitnud uue ujuvkindluse relvastust. Selliste lastega, m“tles ta, on selle vaese naise elu kll hirmus. Veel aasta v“i kaks, ja nad hakkavad teda ””l kui p„eval j„lgima, otsides ketserluse m„rke. Lapsed olid t„nap„eval peaaegu eranditult kohutavad. Kusjuures halvim oli see, et niisugused organisatsioonid nagu Luurajad kasvatasid neid kavakindlalt juhtimatuteks metslasteks, kel samas ei tulnud m“ttessegi Partei distsipliini vastu m„ssu t“sta. Vastupidi, nad jumaldasid Parteid ja k“ike, mis oli sellega seotud. Laulud, rongk„igud, lipud, matkad, drill m„ngupssidega, hdlausete karjumine, Suure Venna kummardamine - laste jaoks oli see nagu imetore m„ng. Kogu nende julmus oli suunatud v„ljapoole: Riigi vaenlaste vastu, v„lismaalaste, reeturite, sabot””ride ja m“tteroimarite vastu. šsna tavaliseks oli muutunud le kolmekmneaastaste inimeste hirm oma laste ees. Ja oli ka p“hjust, sest peaaegu iga n„dal kirjutati ®Timesis¯ v„ikestest keelekandjatest (neid nimetati tavaliselt ®laps-kangelane¯), kes, kuulnud m“nd kompromiteerivat m„rkust, olid vanemate peale M“ttepolitseis kaevanud. Ragulkasinkli valu oli j„rele andnud. Winston v“ttis k“heldes sule, teadmata, kas ta oskab p„evikusse veel midagi lisada. Ja „kki j„i ta j„lle O'Brienile m“tlema. Aastate eest... millal see oli? Umbes seitse aastat tagasi oli ta n„inud unes, et ta k“nnib kottpimedas toas. Ja keegi, kes istus seina „„res, tles talle, kui ta temast m””dus: ®Me kohtume niisuguses kohas, kus ei ole pimedust.¯ See oli ”eldud v„ga vaikselt, nagu muuseas, ja k“las nagu v„ide, mitte nagu k„sk. Ta oli peatumata edasi l„inud. Imelikul kombel ei olnud need s“nad talle tookord unes erilist m“ju avaldanud. Alles hiljem ja v„hehaaval olid need hakanud m“tet omandama. Ta ei m„letanud enam, kas ta oli O'Brienit esmakordselt kohanud enne v“i p„rast seda unen„gu; samuti mitte seda, millal ta oli esimest korda taibanud, et see oli O'Brieni h„„l. Igal juhul oli ta O'Brieni h„„le „ra tundnud. See oli O'Brien, kes oli temaga pimedusest k“nelnud. Winston polnud iial selgusele j“udnud - isegi p„rast seda hommikust pilkudevahetust oli tal v“imatu selgusele j“uda - , kas O'Brien on s“ber v“i vaenlane. Ja see ei paistnud ka oluline olevat. Neid hendas teineteisem“istmine, mis oli t„htsam kui poolehoid v“i relvavendlus. ®Me kohtume niisuguses kohas, kus ei ole pimedust,¯ oli O'Brien ”elnud. Winston ei m“istnud nende s“nade t„hendust, aga ta teadis, et mingil moel l„hevad need t„ide. H„„l teleekraanist tegi pausi. L„ppunud “hus k“las selge ja ilus trompetisignaal. H„„l j„tkas karedalt: ®T„helepanu! Palun t„helepanu! Just praegu saabus v„lkuudis Malabari rindelt. Meie v„ed on L“una-Indias hiilgava v“idu saavutanud. Mind on volitatud teatama, et see sndmus, millest me kohe teatame, v“ib s“ja l“pu k„egakatsutavasse l„hedusse tuua. See v„lkuudis on j„rgmine - -¯ Halvad uudised on tulemas, m“tles Winston. Ja t“epoolest. Euraasia armee h„vitamise verisele kirjeldusele tapetute ja vangiv“etute tohutu arvuga j„rgnes teade, et alates j„rgmisest n„dalast v„hendatakse s^okolaadinormi kolmekmnelt grammile kahekmnele. Winston r”hatas j„lle. Dz^inni m“ju hakkas kaduma, j„ttes j„rele ““nsa tunde. Teleekraanist hakkas mrtsuma - v“ib-olla v“idu auks v“i siis selleks, et peletada m„lestust kaotatud s^okolaadist, - ®Sulle, Okeaania¯. Seda tuli kuulata seistes, aga praegusel kohal oli Winston n„htamatu. ®Sulle, Okeaania¯ j„rel hakkas tulema kergemat muusikat. Winston l„ks akna alla, hoidudes seljaga ekraani poole. P„ev oli endiselt klm ja selge. Kusagil kaugel kajas tumedalt rakettmrsu plahvatus. Viimasel ajal langes Londonile iga n„dal paar-kolmkmmend mrsku. All t„naval laperdas hooti tuules katkine plakat ja s“na INGSOTS kord ilmus, kord kadus. Ingsots. Ingsotsi phad p“hialused. Uuskeel, kaksisoim, mineviku muutuvus. Tal oli tunne, nagu eksleks ta merep“hjas koletislikus vesikasvude tihnikus, kus ka ta ise on koletis. Ta oli ksi. Minevik oli surnud, tulevik oli etteaimamatu. Mis alust oli tal arvata, et ksainuski elav inimolend on tema leeris? Ja kuidas ta v“is teada, et Partei lemv“im ei kesta igavesti? Nagu vastusena hakkas talle T“eministeeriumi valgel fassaadil silma kolm loosungit: SO^DA ON RAHU VABADUS ON ORJUS TEADMATUS ON JO^UD Ta v“ttis taskust kahekmne viie sendilise. Ka sinna olid v„ikeses selges kirjas vermitud needsamad loosungid, ja mndi teisel kljel oli Suure Venna n„gu. Isegi mndilt puurisid silmad sind. Mntidelt, markidelt, raamatukaantelt, lippudelt, plakatitelt, suitsupakkidelt - k“ikjalt. Pidevalt j„lgisid sind silmad ja mbritses sind h„„l. Magades v“i „rkvel olles, t””tades v“i ses, toas v“i t„naval, vannis v“i voodis - p„„su ei olnud kusagil. Peale m“ne kuupsentimeetri pealuu sees ei kuulunud miski sulle endale. P„ike oli madalamale laskunud ja T“eministeeriumi arvutud aknad, millel valgus enam ei peegeldunud, olid nagu snge kindluse laskeavad. Winstoni sda l“i selle tohutu pramiidi ees v„risema. See oli vallutamiseks liiga tugev. Ka tuhat rakettmrsku ei purustaks seda. Winston m“tles j„lle, kellele ta oma p„evikut kirjutab. Tulevikule, minevikule - mingile kujuteldavale ajale. Ja teda ei oodanud ees mitte surm, vaid h„ving. See p„evik muudetakse tuhaks ja teda ennast likvideeritakse. Vaid M“ttepolitsei loeb seda, mida ta on kirja pannud, enne kui see phitakse olematuks ja kustutatakse m„lust. Kuidas sa saad p””rduda tuleviku poole, kui kski j„lg sinust, isegi mitte ks anonmne s“na, mis on kirjutatud paberitkile, ei s„ili fsiliselt? Teleekraan l“i neliteist: Kmne minuti p„rast peab ta minema hakkama, et neliteist kolmekmneks t””le tagasi j“uda. Imelik kll, aga kellal””gid n„isid Winstonile kindlustunde tagasi andvat. Ta oli ksildane vaim, kes tleb v„lja t“e, mida keegi iial ei kuule. Aga niikaua kui ta seda tleb, ei katke j„rjepidevus mingil seletamatul kombel. Sa ei kanna inimkonna vaimset p„randit edasi mitte t„nu sellele, et sind kuuldakse, vaid t„nu sellele, et sa s„ilitad terve m“istuse. Ta l„ks tagasi laua juurde, kastis sule tindipotti ja kirjutas: Tulevikule v“i minevikule, ajale, kus m“te on vaba, kus inimesed erinevad ksteisest ja ei ela ksinda, - ajale, kus on olemas t“de ja kus olnut ei saa olematuks muuta: Tervitus htlustamise ajastult, ksinduse ajastult, Suure Venna ajastult, kaksisoima ajastult! Ta on juba ammu surnud, k„is tal peast l„bi. Talle n„is, et alles nd, kus ta hakkab oma m“tteid v„ljendama, on ta teinud otsustava sammu. Iga teo tagaj„rjed peituvad teos endas. Ta kirjutas: M“tteroim ei p“hjusta surma: m“tteroim ON surm. Nd, kus ta oli taibanud, et ta on surnud mees, oli t„htis v“imalikult kauaks ellu j„„da. Tema parema k„e kaks s“rme olid tindised. See oli just t„pselt selline pisiasi, mis v“is sind reeta. M“ni nuuskiv fanaatik ministeeriumis (t“en„oliselt naine, v“ib-olla m“ni niisugune nagu see v„ike punajuukseline naine v“i see tumedajuukseline tdruk ilukirjandusosakonnast), v“is j„„da m“tlema, miks ta oli l“unavaheajal kirjutanud, miks ta oli kasutanud vanamoelist sulepead, mida ta oli kirjutanud, ja siis teatada kuhu vaja. Ta l„ks vannituppa ja nhkis hoolikalt tindi maha tumepruuni s“merja seebiga, mis kriipis nahka nagu liivapaber ja sobis selle t“ttu h„sti selleks otstarbeks. Ta pani p„eviku lauasahtlisse tagasi. Oleks t„iesti m“ttetu olnud seda peita, aga v„hemasti selles tahtis ta kindel olla, kas p„evik on juba v“i ei ole veel avastatud. Juuksekarv lehtede vahel oleks olnud liiga silmatorkav. Ta v“ttis s“rmeotsaga he „ratuntava valkja tolmukbeme ja asetas selle kaanenurgale, kust see kindlasti maha pudeneks, kui keegi kaustikut liigutab. 3 Winston n„gi unes oma ema. Ma pidin olema kmne v“i heteistkmne aastane, m“tles ta, kui ema kadus. Ema oli pikk, rhikas, tasase loomuga naine, aeglaste liigutuste ja imekaunite heledate juustega. Isa m„letas ta „hmaselt kui k“hna t“mmut prillidega meest, kes kandis alati korralikku tumedat likonda (eriti olid Winstonile meelde j„„nud isa kingade v„ga “hukesed tallad). Nad m“lemad olid j„ljetult kadunud arvatavasti viiekmnendate aastate esimeste suurte puhastuste k„igus. Praegu istus ema kusagil sgavas kohas temast allpool, hoides sles tema v„ikest “de. Winston ei m„letanud oma “est muud, kui et see oli tilluke v„eti olend, kes oli kogu aeg vait ja kel olid suured uudistavad silmad. M“lemad nad vaatasid les Winstoni poole. Nad olid all mingis maa-aluses kohas - nagu kaevu p“hjas v“i v„ga sgavas hauas - , aga see oli niisugune koht, mis, olles kll sgaval tema all, laskus veelgi sgavamale. Nad olid uppuva laeva kajutis ja vaatasid l„bi tumeneva vee les tema poole. Veel oli kajutis “hku, veel v“isid nad teda n„ha ja tema neid, aga nad vajusid ha sgavamale, sgavamale rohekasse vetehauda, mis juba j„rgmisel hetkel pidi neid peitma tema pilgu eest igaveseks ajaks. Tema oli v„ljas valguse ja “hu k„es, kuna neid kiskus surm alla sgavikku, ja nad olid seal all sellep„rast, et tema oli siin lal. Ta teadis seda ja nemad teadsid seda, ja ta v“is seda teadmist lugeda nende n„ost. Aga ei nende n„os ega sdames ei olnud htegi etteheidet, vaid ainult teadmine, et nad peavad surema, selleks et tema v“iks j„„da ellu, ja et selline on asjade paratamatu k„ik. Ta ei suutnud meelde tuletada, mis oli juhtunud, aga ta teadis unes, et mingil moel olid ema ja “de tema p„rast oma elu ohverdanud. See oli niisugune unen„gu, mis s„ilitades kll k“ik unen„oomadused, on inimese vaimse elu j„tkuks ja milles inimese teadvusse t“usevad seigad ja ideed, mis on uued ja v„„rtuslikud ka p„rast „rkamist. See, mis Winstonit praegu ootamatult rabas, oli m“te, et tema ema surm ligi kolmkmmend aastat tagasi oli olnud traagiline ja kurb niisugusel moel, nagu see praegu enam polnud v“imalik. Ta taipas, et trag””dia kuulus endisesse aega, niisugusesse aega, kus oli veel olemas isiklik elu, armastus ja s“prus ja kus perekonnaliikmed olid ksteisele toeks, ilma et nad oleksid tarvitsenud sellest endale aru anda. M„lestus emast vaevas tema sdant sellep„rast, et ema oli surnud armastades, tema aga oli olnud liiga noor ja isekas, et teda vastu armastada, ja et kuidagimoodi ta ei m„letanud, kuidas oli ema end ohvriks toonud oma isiklikule ja vankumatule arusaamale kohusetundest. Kaasajal ei v“inud midagi sellist juhtuda. Kaasajal oli kll hirmu, viha ja valu, aga mitte tunnete v„„rikust, mitte sgavaid ja keerulisi hingepiinu. Seda k“ike arvas ta n„gevat oma ema ja “e p„rani silmadest, mis vaatasid les tema poole l„bi rohelise vee, sadade sldade sgavuselt ja ha sgavamale vajudes. Žkitselt seisis ta madalal vetruval murul, oli suve“htu ja l„ngus p„ikesekiired kuldasid maad. See maastik, mida ta n„gi, kordus tema unen„gudes nii sageli, et ta polnud kunagi p„riselt kindel, kas ta oli seda ka tegelikult n„inud. Žrkvel olles nimetas ta seda endamisi Kuldseks Majaks. See oli vana, j„nestest paljakss””dud karjamaa, lookleva jalgraja ja mutimullahunnikutega. Sakilises hekis aasa teises servas kiikusid jalakate oksad v„ga “rnalt kerge tuule k„es ja nende lehestik voogas nagu tihe naisejuus. Kusagil sna l„hedal, kll v„ljaspool vaatev„lja, voolas aeglaselt selge veega oja, mille kaldapajude all v“rendikes ujusid teivid. šle aasa tuli nende poole see tumedate juustega tdruk. Otsekui heainsa liigutusega kiskus ta endal riided seljast ja viskas need p“lglikult maha. Tema keha oli valge ja sile, aga see ei tekitanud Winstonis mingit iha, ta vaevalt vaataski seda. Teda t„itis sel hetkel imetlusega hoopis see z^esti, millega tdruk oli riided maha visanud. Oma graatsia ja muretusega n„is see h„vitavat terve he kultuuri, terve he m“tteviisi, nagu v“iks Suure Venna Partei ja M“ttepolitsei heainsa hunnitu k„eliigutusega p“rmu paisata. Ka see z^est kuulus endisesse aega. Winston „rkas les, huulil s“na ®Shakespeare¯. Teleekraanist kostis k“rvulukustav vile, mis kestis hel ja samal k“rgusel kolmkmmend sekundit. Kell oli seitse viisteist, teenistujate „ratusaeg. Winston vinnas end voodist v„lja - alasti, sest v„lispartei liige sai aastas vaid 3000 riidekupongi, ja pidz^aama sai 600 eest, - ja kahmas toolilt luitunud aluss„rgi ja lhikesed aluspksid. Virgutusv“imlemine algas kolme minuti p„rast. Hetk hiljem t“mbus Winston k“verasse metsiku k”hahoo k„es, mis rndas teda peaaegu alati kohe p„rast les„rkamist. See thjendas ta kopsud nii t„ielikult “hust, et ta sai hinge tagasi alles siis, kui oli tkk aega selili lamanud ja “hku ahminud. Veenid laienesid k”himise pingutusest ja veenilaiendi haavand hakkas sgelema. ®Kolmekmneste-neljakmneste rhm!¯ kl„hvis naish„„l. ®Kolmekmneste-neljakmneste rhm! Asuge kohtadele, palun. Kolmekmnest neljakmneni!¯ Winston kargas valveseisangusse ekraani ette, kuhu oli juba ilmunud tuunika ja v“imlemiskingadega nooruslik, k“hn, kuid lihaseline naine. ®K„tek“verdused ja -sirutused!¯ raius instruktor. ®Minuga hes taktis! šks, kaks, kolm neli! šks, kaks, kolm, neli! šks, kaks, kolm neli! Laske k„ia, seltsimehed, natuke elavamalt! šks, kaks, kolm, neli! šks, kaks, kolm neli!...¯ Piinav k”hahoog polnud mitte t„ielikult hajutanud muljet, mis tal oli j„„nud unen„ost, ja v“imlemisharjutuste rtmilised liigutused taastasid seda m“nev“rra. Masinlikult k„si ette ja taha sirutades, n„ol virgutusv“imlemiseks sobivaks peetud ilme, pdis ta m“ttes suure vaevaga leida tagasiteed varase lapsep“lve h„marasse ajaj„rku. See oli „„rmiselt raske. Kuni viiekmnendate aastate l“puni oli k“ik eelnev tuhmunud. Kui ei olnud objektiivseid allikaid, millele toetuda, kaotasid ka isikliku elu kontuurid teravuse. Inimene m„letas t„htsaid sndmusi, mida t“en„oliselt polnud toimunudki, inimene m„letas vahejuhtumiste ksikasju, ilma et ta oleks v“imeline olnud taastama nende atmosf„„ri, ja oli pikki thje ajal“ike, millega ta ei osanud midagi seostada. Tollal oli k“ik teisiti kui praegu. Isegi riikide nimed ja nende kujutised kaardil. N„iteks Esimest Maandumisrada ei nimetatud sellal niimoodi: seda nimetati Inglismaaks v“i Brittaniaks, ehkki Londonit, teadis ta p„ris kindlalt, oli alati Londoniks nimetatud. Winston ei suutnud meelde tuletada niisugust aega, kus tema kodumaa poleks s“dinud, aga ilmselt oli tema lapsep“lves olnud ks sna pikka rahuperiood, sest ks tema varasemaid m„lestusi oli m„lestus “hurnnakust, mis oli tabanud k“iki n„htavasti ootamatult. V“ib-olla see oli see aeg, kui Colchesterile visati aatomipomm. Winston ei m„letanud rnnakut ennast, aga ta m„letas isa k„tt, mis pigistas tema k„tt, kui nad ruttasid alla, alla, alla, kuskile maa sgavusse, ikka ringiratast m””da keerdtreppi, mis k“mises nende sammude all ja v„sitas l“puks jalad nii „ra, et ta hakkas virisema ja nad pidid puhkama. Ema j„rgnes neile oma aeglasel ja „raoleval moel tkk maad tagapool. Sles oli tal Winstoni tilluke “de, v“i oli see lihtsalt slet„is voodipesu: Winston ei olnud kindel, kas tema “de oli siis juba sndinud. L“puks j“udsid nad hte k„rarikkasse rahvarohkesse paika, milles ta tundis „ra metroojaama. Inimesi istus igal pool kivip“randal ja osa neist istus tihedalt klg klje k“rval, ksteise otsa t“stetud metallnaridel. Winston ja ema ja isa leisid endale koha p“randal, ja nende k“rval istusid naril k“rvuti ks vanamees ja ks vanaeit. Vanamehel oli seljas korralik tume likond ja must soni tema lumivalgetel juustel oli kuklasse lkatud: ta n„gu “hetas ja ta sinised silmad olid pisarais. Ta haises dz^inni j„rgi. Seda n„is temast erituvat l„bi naha nagu higi ja v“is kujutleda, et pisarad, mis tema silmist voolasid, olid puhas dz^inn. Aga kuigi vanamees oli veidi purjus, vaevas teda t“eline ja v„ljakannatamatu kurbus. Oma lapsearuga taipas Winston, et on juhtunud midagi kohutavat ja andestamatut, mida pole v“imalik enam heaks teha. Ja talle paistis, et ta teab, mis see on. On tapetud keegi, keda vanamees oli armastanud, - v“ib-olla tema v„ike lapselaps. Vanamees korrutas iga paari minuti j„rel: ®Me ei oleks pidand neid usaldama. Kas ma ei ”elnud, memm? N„ed nd, mis sest sai. Ma ju r„„kisin k“ikse aeg. Me ei oleks pidand neid t“praid usaldama.¯ Aga mis t“praid nad ei oleks pidanud usaldama, seda Winston enam ei m„letanud. Sellest ajast peale oli s“da pidevalt kestnud, kuigi rangelt v“ttes see ei olnud kogu aeg ks ja seesama s“da. Tema lapsep“lves olid mitu kuud kestnud segased t„navalahingud Londonis endas, millest m“nda ta m“letas selgesti. Aga t„iesti v“imatu oleks olnud kogu selle perioodi ajalugu kaardistada ja ”elda, kes oli kellega igal antud momendil v“idelnud, sest kski kirjalik ega suuline allikas ei maininud iial m“nd muud s“jalist liitu peale selle, mis oli parajasti j“us. N„iteks praegu, 1984. aastal (kui ikka oli 1984. aasta), s“dis Okeaania Euraasiaga ja oli liidus Ida-Aasiaga. Ja heski avalikus s“nav“tus ega eraviisilises k“neluses ei olnud vihjetki sellele, et need kolm suurriiki olid kunagi teisiti grupeerunud. Aga Winston teadis h„sti, et tegelikult alles nelja aasta eest oli Okeaania s“dinud Ida-Aasiaga ja oli olnud liidus Euraasiaga. Aga see oli lihtsalt salajane teadmisraas, mis tal oli juhuslikult m„llu j„„nud, t„nu sellele, et tema m„lu polnud piisava kontrolli all. Ametlikult ei olnud partnerid kunagi vahetunud. Okeaania s“dis Euraasiaga: j„relikult oli Okeaania alati Euraasiaga s“dinud. K„esoleva hetke vaenlane kehastas alati absoluutset kurjust, ja sellest j„reldus, et temaga ei saanud olla mingeid kokkuleppeid ei minevikus ega tulevikus. K“ige kohutavam, m“tles ta kmne tuhandendat korda, kui ta oma “lgu vaevaliselt tahapoole pingutas (kereringid, k„ed puusas, pidid tugevdama seljalihaseid), k“ige kohutavam, et see k“ik v“ib vastata t“ele. Kui Partei v“is k„e minevikku sirutada ja ”elda selle v“i teise sndmuse kohta, et seda pole iial olnud, kas polnud see siis hullem kui piinamine v“i surm? Partei tles, et Okeaania pole iial Euraasiaga liidus olnud. Tema, Winston Smith, teadis, et Okeaania oli Euraasiaga liidus alles neli aastat tagasi. Aga kus see teadmine eksisteerib? Ainult tema teadvuses, mis varsti nagunii h„vitatakse. Ja kui k“ik teised on omaks v“tnud Partei poolt sisendatud vale ja kui k“ik allikad seda kinnitavad, siis l„heb see vale ajalukku ja muutub t“eks. ®Kes valitseb minevikku,¯ k“las Partei loosung, ®see valitseb tulevikku; kes valitseb olevikku, see valitseb minevikku.¯ Minevikku aga, kuigi see oli oma olemuselt muudetav, ei olnud iial muudetud. K“ik, mis pidas paika praegu, pidas paika alati ja igavesti. See oli pris lihtne. See eeldas ainult l“putut v“itude seeriat omaenda m„lu le. ®Reaalsusekontroll,¯ ”eldi selle kohta: uuskeeles ®kaksisoim¯. ®L“dvestume!¯ haugatas instruktor pisut leebemalt. Winston laskis k„ed klgedele rippu ja hingas aeglaselt sisse. Ta m“tted kandusid kaksisoima labrinti. Teada ja mitte teada, olla teadlik kogu t“est ja samas korrutada hoolikalt konstrueeritud valesid, olla heaegselt kahel vastakal arvamusel ja uskuda m“lemat, vaatamata nende vastur„„kivusele; kasutada loogikat loogika vastu, ”elda moraalist lahti, seda samal ajal taga n“udes, uskuda, et demokraatia on v“imalik ja et Partei kaitseb demokraatiat; unustada k“ik, mida on vaja unustada, siis see j„lle vajalikul hetkel m„llu tagasi tuua ja samas j„lle jalamaid unustada, ja lisaks k“igele rakendada seda protsessi selle protsessi enda suhtes. See oli „„rmiselt peen kunst: teadlikult teadvust uinutada ja seej„rel kustutada oma m„lust see enesehpnoosiakt, mille sa just toime olid pannud. Kaksisoima l„ks vaja isegi selleks, et aru saada s“nast ®kaksisoim¯, Instruktor n“udis taas t„helepanu. ®Ja nd vaatame, kes meist ulatub s“rmedega oma varbaid puudutama!¯ tles ta entusiastlikult. ®Alustame, seltsimehed! Painutused ette. šks-kaks! šks-kaks!...¯ Winston vihkas seda harjutust, mis tekitas teravat valu kandatest reiteni ja l“ppes tihti j„rjekordse k”hahooga. Tema m“tisklustest kadus meeldiv alatoon. Ega minevikku ei ole ainult muudetud, m“tles ta, seda on lausa h„vitatud. Kuidas saabki konstateerida k“ige ilmsemat fakti, kui peale sinu enda m„lu ei ole mingit allikat? Ta pdis meelde tuletada, mis aastal ta oli kuulnud esmakordselt Suurt Venda mainitavat. Tema teada oli see kuuekmnendail aastail, aga ta ei saanud selles kindel olla. Partei ajaloos esines Suur Vend kui revolutsiooni juht ja kaitsja muidugi selle esimestest p„evadest peale. Tema kangelastegusid nihutati ajas j„rk-j„rgult tahapoole, kuni need ulatusid juba neljakmnendate ja isegi kolmekmnendate aastateni, kus m””da Londoni t„navaid s“itsid kummaliste torukbaratega kapitalistid oma suurtes l„ikivates s“iduautodes v“i klaasakendega t“ldades. V“imatu oli teada saada, kui palju oli selles legendis t“tt ja kui palju v„ljam“eldist. Winston ei suutnud sedagi meelde tuletada, millal Partei loodi. Ta ei uskunud, et ta oleks kuulnud s“na ingsots enne 1960. aastat, aga oli v“imalik, et vanakeelne vorm ®Inglise sotsialism¯ eksisteeris juba varem. K“ik hajus uttu. Vahel v“is siiski osutada ilmsele valele. See n„iteks polnud t“si, nagu v„ideti Partei ajaloo “pikuis, et lennukid on Partei leiutatud. Tema m„letas lennukeid v„ga varasest lapsep“lvest. Aga t“endada sa ei saa midagi. Millegi kohta ei ole t“endeid. Ainult ks kord oma elu jooksul oli tal olnud k„es vaieldamatu dokument ajaloolise fakti v“ltsimise kohta. Aga tol korral - - ®Smith!¯ r””gatas tige h„„l teleekraanist. ®6079 - Smith, W.! Jah, teie! Kummarduge madalamale, palun! Te saate kll paremini. Te ei pa. Madalamale, palun! See on juba parem, seltsimees. Ja nd k“ik vabalt ja vaadake siia!¯ Winstoni keha kattus silmapilk kuuma higiga. Aga ta n„gu j„i t„iesti ilmetuks. Žra iial n„ita v„lja jahmatust! Žra iial n„ita v„lja pahameelt! Ainus silmav„lgatus v“ib sind reeta. Ta seisis ja vaatas, kuidas instruktor t“stab k„ed pea kohale ja - mitte kll lausa graatsiliselt, aga siiski v„ga kergelt ja n“tkelt - painutab end, nii et s“rmeotsad ulatuvad varvaste alla. ®Nii, seltsimehed! Ma tahaksin, et te niimoodi teeksite. Vaadake veel kord. Ma olen kolmekmne heksa aastane ja olen snnitanud neli last. Vaadake siia.¯ Ta painutas end uuesti. ®Te n„ete, minu p“lved on sirged. Te k“ik suudate seda, kui te vaid tahate,¯ lisas ta end sirutades. ®Iga alla neljakmne viie aastane inimene on t„iesti v“imeline oma varbaid puudutama. Me k“ik ei p„„se rindele v“itlema, aga me v“ime end v„hemalt vormi hoida. Tuletage meelde meie poisse Malabari rindel! Ja ujuvkindlustuse madruseid! M“elge, mida nemad peavad taluma. Proovime nd uuesti. See on juba parem, seltsimehed, see on palju parem,¯ lisas ta julgustavalt, kui Winstonil “nnestus kohutava pingutusega p“lvi k“verdamata oma varbaid puudutada, esimest korda le paljude aastate. 4 Sgava alateadliku ohkega, mida ei suutnud takistada ka teleekraani l„hedus, alustas Winston oma t””p„eva, t“mmates enda ette k“nekirjuri, puhudes sellelt tolmu „ra ja pannes prillid ninale. Siis rullis ta lahti ja asetas ksteise peale neli v„ikest paberitorukest, mis oli torupostiavast laua paremale nurgale kukkunud. Boksi seintes oli kolm ava. K“nekirjurist paremal oli v„ike torupostiava kirjalike teadete jaoks; vasakul suurem ajalehtede jaoks; ja klgseinas, Winstoni k„eulatuses, oli traatv“rega kaetud lai nelinurkne pilu. See pilu oli m„„ratud paberiprahi h„vitamiseks. Hoones leidus niisuguseid pilusid tuhandeid, v“ib-olla kmneid tuhandeid, lisaks t””ruumidele oli neid ka koridorides iga paari meetri j„rel. Millegip„rast nimetati neid m„luaukudeks. Kui oli teada, et m“ni dokument kuulub h„vitamisele, v“i kui leiti maast m“ni paberitkk, siis oli automaatseks liigutuseks t“sta l„hema m„luaugu v“re les ja visata see paberitkk pilusse, kus soe “huvool kandis selle kusagile hoone sisemusse peidetud tohututesse ahjudesse. Winston uuris nelja lahtirullitud pabeririba. K“ik need sisaldasid he- v“i kaherealise teate kokkusurutud z^argoonis, mis ei olnud uuskeel, aga sisaldas rohkesti uuskeele s“nu ja mida kasutati ministeeriumisiseses asjaajamises. Need klasid nii: times 17. 3. 84 sv k“nes v„„rteade aafrikast “gvenda times 19. 12. 83 prognoos 3. ap. 4. kvartaliks trkivead kontrolli times 14. 2. 84 klmin v„„rviide s^okolaad “gvenda times 3. 12. 83 sv p„evak„su teade kaksislisaebahea viited ebaisikutele t„ismberkirjutus lesesit ennearhiiv Žhmase rahuldustundega pani Winston neljanda teate k“rvale. See oli keeruline ja vastutusrikas t””, mida oli “igem ette v“tta viimasena. šlej„„nud kolm olid rutiinsed asjad, kuigi teine neist n“udis teatavat vaeva arvuder„gastikust l„bimurdmisel. Winston vajutas teleekraani klahvile ®vanad numbrid¯ ja n“udis ®Timesi¯ vastavaid numbreid, mis napilt m“ne minuti p„rast torupostiavast v„lja libisesid. Need teated, mis ta oli saanud, k„isid artiklite ja uudiste kohta, mida tuli hel v“i teisel p“hjusel mber teha v“i, nagu ametlikult ”eldi, ®“gvendada¯. N„iteks ilmnes 17. m„rtsi ®Timesist¯, et Suur Vend oli oma eelmisel p„eval peetud k“nes ennustanud, et L“una-India rindel j„tkub vaikus, aga et l„hemal ajal algab Euraasia pealetung L“una-Aafrikas. Juhtus aga nii, et Euraasia lemjuhatus alustas pealetungi L“una-Indias ja j„ttis P“hja-Aafrika rahule. Sellep„rast tuli vastav l“ik Suure Venna k“nest mber s“nastada, et panna teda ennustama seda, mis tegelikult toimus. V“i siis teine asi. 19. detsembri ®Times¯ oli avaldanud ametliku prognoosi mitmesuguste laiatarbekaupade tootmise kohta 1983. aasta IV kvartalis, mis oli htlasi IX kolmaastaku VI kvartaliks. T„nane leht sisaldas aruande tegelikust toodangust, kust ilmnes, et prognoos oli r„ngalt eksinud igas rubriigis. Winstoni lesandeks oli esimesi arvusid “gvendada ja need hilisematega vastavusse viia. Mis puutub kolmandasse teatesse, siis siin oli tegemist v„ga lihtsa veaga, mille v“is paari minutiga „ra parandada. šsna hiljuti, veebruaris, oli Klluseministeerium avaldanud lubaduse (ametlikus keeles ®kategoorilise t“otuse¯), et 1984. aastal ei v„hendata s^okolaadinormi. Tegelikult aga, nagu Winston juba teadis, tuli s^okolaadinormi selle n„dala l“pul v„hendada kolmekmnelt grammilt kahekmnele. Ja nd ei olnud tarvis muud kui asendada algne lubadus hoiatusega, et v“ib-olla tuleb aprillis normi v„hendada. Niipea kui Winston oli nende teadetega hel pool, kinnitas ta diktofoni abil kirjapandud parandused ®Timesi¯ vastavate numbrite klge ja lkkas need toruposti. Siis k„gardas ta peaaegu alateadliku liigutusega kokku nii originaalteated kui ka m„rkmed, mis ta oli teinud, ja pistis need m„luauku, et nad tules h„viksid. Ta ei teadnud t„pselt, mis toimub n„htamatus labrindis, kuhu see toruposti viis, aga ldine ettekujutus sellest oli tal olemas. Niipea kui k“ik vajalikud parandused ®Timesi¯ selles v“i teises numbris olid tehtud ja le kontrollitud, trkiti see number uuesti, originaaleksemplar h„vitati ja parandatud eksemplar pandi aastak„iku selle asemele. Ja seda pideva muutumise protsessi ei rakendatud mitte ainult ajalehtede, vaid ka raamatute, ajakirjade, bros^ride, plakatite, lendlehtede, filmide, helilesv“tete, karikatuuride, fotode - ldse iga liiki kirjanduse v“i dokumentatsiooni puhul, millel v“is olla mingi poliitiline v“i ideoloogiline t„hendus. P„ev-p„evalt ja peaaegu minut-minutilt viidi minevik vastavusse olevikuga. Nii sai dokumentaalselt t“endada, et k“ik Partei ennustused olid t„ide l„inud; ei lastud s„ilida helgi oleviku n“udmistega vastuolus oleval ajaleheteatel v“i arvamusavaldusel. Kogu ajalugu oli palimpsest, puhtaks kraabitud ja le kirjutatud t„pselt nii sageli nagu vaja. Ja kui tegu oli tehtud, ei olnud mingil juhul enam v“imalik n„idata, et aset on leidnud v“ltsimine. Arhiiviosakonna suurim sektor, mis oli tunduvalt suurem kui see, kus Winston t””tas, koosnes t””tajatest, kelle lesanne oli v„lja otsida ja kokku koguda k“igi nende raamatute, ajalehtede ja dokumentide eksemplarid, mis tuli asendada ja h„vitada. ®Timesi¯ number, mida oli poliitilise kursi muutumise v“i Suure Venna ekslike ennustuste t“ttu tosin korda mber tehtud, s„ilitas aastak„igus oma algse kuup„eva ja polnud olemas htegi eksemplari, mis oleks talle vastu r„„kinud. Ka raamatud vaadati le ja kirjutati he uuesti ja uuesti mber ja anti taas v„lja ilma igasuguse m„rkuseta, et neis on tehtud mingeid muudatusi. Ja ka kirjalikes juhendites, mida Winston sai ja mis ta p„rast t„itmist otsekohe „ra viskas, ei olnud vihjetki sellele, et tegemist on v“ltsimisega; juttu oli vaid v„„ratustest, eksitustest, stiilivigadest v“i vigastest tsitaatidest, mida tuli t„psuse huvides korrigeerida. Aga tegelikult, m“tles ta Klluseministeeriumi andmeid kohandades, pole see isegi mitte v“ltsing. Lihtsalt ks nonsenss asendatakse teisega. Enamasti ei olnud sel materjalil, millega tal tuli tegemist teha, reaalse eluga midagi pistmist, isegi mitte sedav“rd nagu otsesel valel. Statistilised andmed olid esialgsel kujul samav“rd fantaasia vili nagu nende “gvendatud versioon. Enamasti tuli andmed oma peast v“tta. N„iteks oli Klluseministeeriumi plaan prognoosinud saabaste toodanguks kvartalis 145 miljonit paari. Tegelik toodang oli ametlikel andmetel 62 miljonit. Prognoosi korrigeerides v„hendas Winston planeeritud arvu 57 miljonini, et saaks tavakohaselt v„ita, nagu oleks plaani letatud. Aga igal juhul ei olnud 62 miljonit t“ele sugugi l„hemal kui 57 v“i 145 miljonit. V“ib-olla ei toodetud ldse mingeid saapaid. Igatahes ei teadnud keegi toodangu t“elist hulka ega hoolinudki sellest. Teati vaid, et igas kvartalis toodetakse paberil astronoomiline arv saapaid, samal ajal kui pooled Okeaania elanikest k„ivad paljajalu. Ja nii oli lugu k“igi andmetega, olid need siis t„htsad v“i v„hem t„htsad. K“ik kadus mingisse varjude maailma, kus isegi aastaarvud muutusid ebam„„raseks. Winston heitis pilgu le saali. Vastasboksis t””tas usinasti v„ikest kasvu, pedandi moega, sinetava l“uaga Tillotsoni-nimeline mees, kokkumurtud ajaleht p“lvedel ja suu tihedalt vastu k“nekirjuri huulikut. Tal oli niisugune ilme, et ta pab hoida seda, mis tal on ”elda, saladuses ja jagada seda ksnes teleekraaniga. Ta vaatas les ja tema prillid v„lgatasid vaenulikult Winstoni suunas. Winston peaaegu ei tundnudki Tillotsoni ja tal polnud aimugi, millega too tegeleb. Arhiiviosakonna ametnikud ei armastanud oma t””st r„„kida. Pikas akendeta saalis, kus oli kaks rida bokse, mida t„itis l“putu paberikrabin ja k“nekirjurisse pomisevate h„„lte m“min, t””tas v„hemalt tosin inimest, kelle nimegi Winston ei teadnud, ehkki ta n„gi neid iga p„ev m””da koridore saalimas v“i kahe vihkamise minuti ajal k„tega vehkimas. Ta teadis, et v„ike punakate juustega naine k“rvalboksis on p„evast p„eva ametis sellega, et otsib ajakirjandusest v„lja ja t“mbab maha nende inimeste nimesid, kes on likvideeritud ja keda tuleb selle t“ttu mitte kunagi eksisteerinuks lugeda. Ja see oli naisele sna sobiv tegevus, sest ka tema oma mees oli paar aastat tagasi likvideeritud. Ja hes kaugemas boksis istus ks leebe, kohmetu ja unelev Ampleforthi-nimeline olend, kel olid v„ga karvased k“rvad ja imep„rane anne z^ongleerida riimide ja v„rsim““tudega ja kes produtseeris ideoloogiliselt sobimatuks muutunud, aga hel v“i teisel p“hjusel antoloogiates s„ilitatavate luuletuste v“ltsitud v“i - nagu neid nimetati - definitiivseid tekste. Aga see saal oma umbes viiekmne t””tajaga moodustas ainult he alasektori, he raku arhiiviosakonna gigantses ja keerulises organismis. šmberringi, lal ja all, oli veel arutul hulgal t””tajaid, kes k“ik olid rakkes lesannete kallal, mille hulk oli kujuteldamatu. Seal olid tohutu suured trkikojad abitoimetajate, trkit””liste ja hoolikalt sisustatud fotoateljeedega lesv“tete v“ltsimiseks. Seal oli teleprogrammide sektor operaatorite ja rez^iss””ride ja terve hulga n„itlejatega, kellel oli annet h„„lte imiteerimiseks. Seal oli arvukas referentide armee, kelle lesandeks oli ainult k“rvaldatavate raamatute ja ajakirjade nimekirjade koostamine. Seal olid tohutud laod parandatud dokumentide s„ilitamiseks ja salajased ahjud originaalide h„vitamiseks. Ja seal olid kusagil, t„iesti anonmselt, ka juhtivad ajud, kes koordineerisid kogu seda t””d ja m„„rasid „ra poliitika p“hijooned, millest s“ltus, missugust osa minevikust s„ilitati, missugust v“ltsiti ja missugune lakkas tervikuna olemast. Ja pealegi oli arhiiviosakond vaid ks T“eministeeriumi haru. Ministeeriumi peamine t”” ei seisnud mitte mineviku mbertegemises, vaid Okeaania kodanike varustamises ajalehtede, filmide, “pikute, teleprogrammide, n„idendite ja romaanidega, - hes“naga iga liiki informatsiooni, instruktsioonide ja meelelahutusega raidkujudest loosungiteni, lrilisest luuletusest bioloogiaalase traktaadini ja aabitsast uuskeele s“naraamatuni. Ja ministeerium ei pidanud rahuldama mitte ksnes Partei mitmeklgseid vajadusi, vaid kordama kogu seda operatsiooni madalamal tasemel ka proletariaadi tarbeks. Oli olemas terve hulk iseseisvaid sektoreid, mis tegelesid proletariaadile m„„ratud kirjanduse, muusika, draama ja ldse meelelahutusega. Nende produktsiooniks olid sopalehed, mis ei sisaldanud peaaegu midagi muud peale spordiuudiste, kohtukroonika ja astroloogia, sensatsioonilised viiesendised romaanid, filmid, mis n“retasid seksuaalsusest, ja sentimentaalsed laulukesed, mida loodi otsast l“puni mehaaniliselt teatava spetsiaalse kaleidoskoobi abil, mida nimetati versifikaatoriks. Omaette alasektor, uuskeeles pornosek, tegeles k“ige madalamat sorti pornograafia tootmisega, mis saadeti laiali kinnistes mbrikes ja mida peale valmistajate ei tohtinud n„ha kski Partei liige. Kuni Winston t””tas, oli torupostiavast lauale pudenenud veel kolm teadet; aga need olid lihtsad juhtumid ja nendega ta sai hakkama enne kaht vihkamise minutit. Kui vihkamine oli m””das, tuli ta tagasi oma boksi, v“ttis riiulilt uuskeele s“naraamatu, lkkas k“nekirjuri k“rvale, puhastas prille ja asus selle hommiku t„htsaima lesande kallale. T”” oli suurim r““m Winstoni elus. Enamasti oli see kll ttult rutiinne, aga aeg-ajalt tuli ette nii raskeid ja keerulisi lesandeid, et neisse v“is sveneda nagu p“hjatusse matemaatilisse probleemi, - peenv“ltsinguid, mille puhul sul ei olnud teejuhiks midagi muud kui ainult oma arusaam ingsotsi p“hialustest ja oletus selle kohta, mida Partei sinult ootab. Seda laadi asjades oli Winston tugev. Ajuti oli talle usaldatud isegi ®Timesi¯ juhtkirjade “gvendamine, mis olid kirja pandud otsast l“puni uuskeeles. Ta rullis lahti ennist k“rvalepandud teate. See k“las nii: times 3. 12. sv p„evak„su teade kaksislisaebahea viited ebaisikutele t„ismberkirjutus lesesit ennearhiiv Vanakeeles (ehk kirjakeeles) oleks see k“lanud nii: Teade Suure Venna p„evak„sust 1983. aasta 3. detsembri ®Timesis¯ on „„rmiselt ebarahuldav ja sisaldab viiteid mitteeksisteerivatele isikutele. T„ies ulatuses mber kirjutada ja esitada enne arhiivi andmist oma versioon k“rgematele instantsidele. Winston luges selle vigase artikli l„bi. J„i mulje, et Suure Venna p„evak„sk oli phendatud peamiselt UKVO-nimelise organisatsiooni kiitmisele. UKVO varustas ujuvkindluste meeskondi sigarettide ja muu tarbekaubaga. Eriti t“steti p„evak„sus esile kedagi seltsimees Withersit, sisepartei silmapaistvat liiget, keda autasustati sel puhul ordeni ®V„ljapaistvate teenete eest¯ teise klassiga. Aga kolm kuud tagasi oli UKVO ootamatult laiali saadetud, ilma et oleks p“hjusi avaldatud. V“is arvata, et Withers ja tema kaast””lised on nd p“lu all, kuigi selle kohta ei olnud ilmunud mingit teadet ei ajakirjanduses ega teleekraanis. Aga see oligi ootusp„rane, sest poliitilisi kurjategijaid ei antud tavaliselt kohtu alla ega sdistatud neid avalikult. Tuhandeid inimesi puudutavad suuremad puhastused avalike kohtuprotsessidega, kus riigireeturid ja m“tteroimarid alandlikult oma sd tunnistasid ja seej„rel hukati, olid erilised vaatem„ngud, mida ei korraldatud sagedamini kui kord paari aasta jooksul. Enamasti kadusid inimesed, kes olid Partei rahulolematuse „ra teeninud, j„ljetult ja neist ei olnud enam iial midagi kuulda. Kellelgi polnud v„himatki aimu, mis neist on saanud. V“imalik, et m“nikord nad j„eti ka ellu. Lisaks oma vanematele teadis Winston isiklikult umbes kolmekmmend inimest, kes olid eri ajal kadunuks j„„nud. Winston silitas kirjaklambriga “rnalt nina. Vastasboksis kummardus seltsimees Tillotson ikka veel salap„rasel ilmel k“nekirjuri kohale. Ta t“stis korraks pead: j„lle see vaenulik prilliv„lgatus. Winstonile tuli m“te, et kas seltsimees Tillotson ei ole „kki sama lesandega ametis mis temagi. See oli t„iesti v“imalik. Nii keerulist t””d ei usaldataks iial ainult hele inimesele; teisest kljest: teha see lesandeks m“nele komisjonile t„hendaks avalikult tunnistada, et pannakse toime v“ltsimine. Ilmselt oli praegu tosin inimest v„lja m“tlemas v“istlevaid versioone selle kohta, mida Suur Vend tegelikult oli ”elnud. Ja siis tuleb m“nel sisepartei meisterajul v„lja valida see v“i teine versioon, lihvida seda veel, lasta k„iku kogu n“utav keeruline ristamisi-viidete kaaderv„rk, ja siis kinnistub see v„ljavalitud vale allikates ja muutub t“eks. Winston ei teadnud, miks Withers oli ebasoosingusse sattunud. V“ib-olla oli p“hjuseks korruptsioon v“i ebakompetentsus. V“ib-olla oli Suur Vend tahtnud lihtsalt liiga populaarsest alluvast vabaneda. V“ib-olla kahtlustati Withersti v“i m“nd tema l„hikondlast ketserlikes tendentsides. V“i v“ib-olla - mis oli k“ige t“en„olisem - oli see asi juhtunud lihtsalt sellep„rast, et puhastused ja likvideerimised olid lahutamatu osa valitsemismehhanismist. Ainsaks kindlaks pidepunktiks olid s“nad ®viited ebaisikutele¯, millest j„reldus, et Withers on juba surnud. Arreteerimine iseenesest seda veel tingimata ei pruukinud t„hendada. Vahel lasti arreteeritu vabaks ja j„eti ta aastaks-paariks vabadusse, enne kui ta hukati. Sageli ilmus m“ni isik, keda oli ammu surnuks peetud, nagu viirastus m“nele avalikule kohtuprotsessile ja vedas oma tunnistustega sisse sadu teisi, enne kui ta taas kadus - sedapuhku juba igaveseks. Aga Withers oli juba ebaisik. Teda ei olnud olemas: teda polnud iial olemas olnud. Winston otsustas, et Suure Venna k“nes ei piisa lihtsalt r“hu mberasetamisest. Parem oli panna see k“ne k„ima millegi kohta, millel ei ole esialgse teemaga absoluutselt mingit seost. Ta oleks v“inud p””rata selle k“ne traditsiooniliseks sdistuseks reeturite ja m“tteroimarite aadressil, aga see oleks olnud natuke liiga l„bin„htav; m“ne lahinguv“idu v“i siis IX kolmaastakuplaani letamise sissetoomine aga oleks tinginud liiga keerukaid parandusi teistes allikates. Siin l„ks vaja puhast fantaasiat. Ja „kki ilmus Winstoni vaimusilma ette otsekui elavana keegi seltsimees Ogilvy, kes oli „sja kangelaslikel asjaoludel lahingus langenud. Vahel phendas Suur Vend p„evak„su m“ne tagasihoidliku Partei-s“duri m„lestusele, kelle elu ja surma ta seadis j„reltegemist v„„rivaks eeskujuks. T„na ta phendab selle siis seltsimees Ogilvy m„lestusele. T“si, mingit seltsimees Ogilvyt pole olemas, aga m“ned trkiread ja paar v“ltsitud fotot puhuvad talle elu sisse. Winston m“tles hetke, t“mbas siis k“nekirjuri l„hemale ja hakkas dikteerima Suure Venna tuntud stiilis: see stiil oli htaegu s“jav„eline ning pedantne ja t„nu v“ttele ksimusi esitada ja otsekohe ise neile vastata (®Mis j„reldusi me v“ime antud faktist teha, seltsimehed? Me v“ime antud faktist teha j„relduse, mis k„ib htlasi kokku m“ne ingsotsi p“hiprintsiibiga, et...¯ jne. jne.), oli seda kerge matkida. Kolmeaastaselt keeldus seltsimees Ogilvy k“igist m„nguasjadest peale trummi, kuulipilduja ja helikopterimudeli. Kuueselt - aasta enne n“utavat vanusepiiri - v“imaldati tal erandi korras astuda Luurajate ridadesse; heksa-aastaselt oli ta juba salgajuht. šheteistkmneselt andis ta M“ttepolitseis les oma onu, kui ta oli kuulnud pealt jutuajamist, milles esines tema arvates riigivastaseid v„ljendeid. Seitsmeteistkmneaastaselt sai temast Noorte Antiseksuaalse Liidu rajooniorganisaator. šheksateistkmneselt konstrueeris ta k„sigranaadi, mis v“eti Rahuministeeriumi poolt relvastusse ja mis tappis esimesel katsetamisel he plahvatusega 31 euraaslasest vangi. Kahekmne kolme aastaselt hukkus ta lahingulesande t„itmisel. J„litatuna vaenlase h„vitajatest, sellal kui ta lendas t„htsate s“numitega le India ookeani, sidus ta endale raskuseks klge kuulipilduja ja hppas helikopterist koos dokumentide ja k“igega vetesgavikku, - surm, tles Suur Vend, millele on v“imatu kadeduseta m“elda. Suur Vend lisas veel m“ned s“nad seltsimees Ogilvy hingepuhtuse ja ideelisuse kohta. Ogilvy oli t„iskarsklane ja mittesuitsetaja, ta ei lubanud endale mingeid meelelahutusi peale igap„evase treeningutunni spordisaalis ja ta oli andnud ts”libaadivande, uskudes, et abielu ja mure perekonna p„rast ei sobi kakskmmend neli tundi p„evas teenistuskohustele phendumisega. Tal polnud teist k“neainet peale ingsotsi p“hialuste ega muid eesm„rke elus peale euraaslaste h„vitamise ja spioonide, saboteerijate, m“tteroimarite ja reeturite v„ljanuhkimise. Winston k“hkles hetke, kas mitte autasustada seltsimees Ogilvyt ordeniga ®V„ljapaistvate teenete eest¯, kuid loobus sellest, sest see oleks n“udnud tarbetuid parandusi teistes allikates. Veel kord vaatas ta oma rivaali vastasboksis. Miski nagu tles talle kindlalt, et Tillotson tegeleb t„pselt sama t””ga mis temagi. Iial ei v“inud teada, kelle versioon l“puks kasutusele v“etakse, aga Winston oli ometi t„iesti kindel, et see saab olema tema oma. Seltsimees Ogilvy, keda veel tund aega tagasi keegi ettegi ei kujutanud, oli nd t“siasi. Winstonit llatas veider m“te, et v„lja saab m“elda surnuid, ja mitte elavaid. Seltsimees Ogilvy, kes polnud iial eksisteerinud olevikus, eksisteeris nd minevikus, ja kui see v“ltsingu akt on kskord „ra unustatud, siis eksisteerib ta niisama ehtsalt ja niisama kindlal alusel nagu Karl Suur v“i Julius Caesar. 5 Looklev l“unaj„rjekord madalas keldrikorruse s””gisaalis nihkus aeglaselt edasi. Saal oli juba rahvast t„is ja l„rm k“rvulukustav. Leti v“rest tuli hapuka metalse l“hnaga lihaaurusid, mis ei suutnud aga l„mmatada ®V“idu¯ dz^inni lehka. Ruumi tagaotsas oli v„ike baar, lihtsalt auk seinas, kust v“is osta dz^inni, kmme senti suur pits. ®Sind ma ootasingi,¯ tles ks h„„l Winstoni selja tagant. Winston p””ras mber. See oli ta s“ber Syme, kes t””tas uurimisosakonnas. V“ib-olla ®s“ber¯ polnud just k“ige “igem s“na. Praegusel ajal polnud s“pru, k“ik olid seltsimehed, aga m“ne seltsimehega oli meeldivam r„„kida kui teistega. Syme oli filoloog, uuskeele asjatundja. Ta kuulus arvukasse uurimisrhma, mis tegeles uuskeele s“naraamatu heteistkmnenda trki ettevalmistamisega. Ta oli k“hetu kuju, lhem kui Winston, tumedate juuste ja suurte pungis silmadega, mis n„isid sind uurivat hteaegu kurvalt ja irooniliselt, kui ta sinuga r„„kis. ®Ma tahtsin ksida, ega sul z^iletiteri ei ole,¯ tles ta. ®Mitte ainsatki!¯ tles Winston k„hku, nagu tunneks end milleski sdi olevat. ®Ma olen ise ka igalt poolt otsinud. Neid ei ole enam olemas.¯ Z^iletiteri ksiti ksteiselt pidevalt. Tegelikult oli tal kaks uut z^iletitera tagavaraks. Aga juba kuu aega oli neist suur puudus. Alatasa ei j„tkunud Partei kauplustes m“nd h„davajalikku asja. Kord see oli n“elel“ng, kord n””bid, kord kingapaelad, praegu ei olnud z^iletiteri. Kui neid veel ldse kusagilt hankida sai, siis ainult ®vabalt¯ turult. ®Ma ajan juba kuuendat n„dalat he ja sama teraga l„bi,¯ valetas Winston. J„rjekord nihkus j„lle paar sammu edasi. Kui nad peatusid, vaatas ta uuesti Syme'i poole. M“lemad v“tsid leti „„relt hunnikust rasvase metallkandiku. ®Kas sa eile vangide poomist k„isid vaatamas?¯ ksis Syme. ®Ma t””tasin,¯ tles Winston ksk“ikselt. ®Kll kunagi ringvaates n„idatakse.¯ ®See on v„ga kesine aseaine,¯ tles Syme. Tema irooniline pilk libises le Winstoni n„o. ®Ma tean sind,¯ n„is see pilk tlevat. ®Ma n„en sind l„bi. Kll ma juba tean, mis sa poomist ei vaadanud.¯ Syme oli intelligendi kombel mrgine ortodoks. Ta v“is julma naudinguga r„„kida helikopterirnnakutest vaenlase kladele, m“tteroimarite kohtuprotsessidest ning lestunnistustest ja hukkamistest Armastusministeeriumi keldrites. Temaga vesteldes oli targem teda sellistest teemadest eemale juhtida ja ahvatleda teda, kui v“imalik, uuskeele ksikasjadesse, millest ta v“is asjatundlikult ja huvitavalt r„„kida. Winston p””ras oma pea pisut k“rvale, et v„ltida suurte tumedate silmade puurivat vaadet. ®Ilus poomine oli,¯ tles Syme m“tlikult. ®Ainult ma m“tlen, et jalgade kinnisidumine rikub asja. Mulle meeldib n„ha, kui need t“mblevad. Ja le k“ige p„ris l“pus, see suust ripnev sinine keel - t„iesti sinine. See on v“rratu detail.¯ ®Palun j„rgmine!¯ r””gatas valge p“lle ja kulbiga prole. Winston ja Syme lkkasid kandikud letiv“re alla. M“lemale visati sinna k„hku komplektl“una: plekk-kauss roosakashalli liharoaga, kamakas leiba, tkk juustu, kruus musta ®V“idu¯ kohvi ja ks sahariinitablett. ®Seal teleekraani all on vaba laud,¯ tles Syme. ®V“tame minnes hed dz^innid.¯ Dz^inni anti ilma k“rvata portselankruusides. Nad trgisid l„bi rahvasumma ja ladusid kandikud thjaks plekiga kaetud lauale, mille nurgale oli kellestki j„„nud soustiloik, ilgelt vedel l”ga, mis meenutas okset. Winston v“ttis dz^innikruusi k„tte, kogus end veidi ja kummutas “limaigulise vedeliku k“rist alla. Kui ta oli pisarad silmist „ra phkinud, tundis ta „kki, et tal on k“ht thi. Ta haaras lusika ja hakkas liharooga helpima. Vesises leemes ujusid roosakad k„snataolised tkid, mis pidid kujutama endast ilmselt liha. Mehed s“id vaikides oma kausi thjaks. Vasakut k„tt Winstoni selja taga k„is katkematu jutuvada, kellegi t“takas pr„„ksuv h„„l peaaegu nagu pardil l“ikus teravalt leldisse l„rmi. ®Kuidas s“naraamat edeneb?¯ t“stis Winston h„„lt, et end kuuldavaks teha. ®Aeglaselt,¯ tles Syme. ®Praegu ma tegelen omaduss“nadega. See on v„ga p“nev.¯ Ta l“i jalamaid s„rama, kui jutt l„ks uuskeelele. Ta lkkas kausi eemale, v“ttis hte kleenukesse k„tte leivakamaka, teise juustu ja n“jatus le laua, et ei pruugiks karjuda. ®šheteistkmnes trkk on p“hjapanev,¯ tles ta. ®Me anname keelele l“pliku kuju, selle kuju, mis tal on siis, kui keegi ei r„„gi enam teisiti. Kui me sellega valmis saame, peavad sinusugused keele t„ielikult mber “ppima. Sa m“tled kindlasti, et meie p“hitegevus on uute s“nade leiutamine. Sugugi mitte! Me h„vitame s“nu iga p„ev sadade viisi, massiliselt. Me teeme keele luudeni puhtaks. šheteistkmnes trkk ei sisalda ainsatki s“na, mis kaoks k„ibelt enne aastat 2050.¯ Ta hammustas ahnelt leiba, neelas paar suut„it, ja j„tkas siis mingi pedantse kirega. Tema k“hn t“mmu n„gu oli muutunud hingestatuks, pilk oli minetanud iroonilise ilme ja muutunud peaaegu unistavaks. ®See on ilus asi, see s“nade h„vitamine. Muidugi, k“ige suurem on raiskamine omaduss“nade ja tegus“nade osas, aga on ka sadu nimis“nu, millest v“ib vabaneda. Ja need ei ole mitte ainult snonmid; on ka veel antonmid. Sest kuidas on “igustatud niisuguse s“na olemasolu, mis on vaid m“ne teise s“na vastand? S“na sisaldab oma vastandi iseendas. V“tame n„iteks s“na ®hea¯. Kui on olemas niisugune s“na nagu ®hea¯, milleks on siis vaja niisugust s“na nagu ®halb¯? ®Ebahea¯ k“lbab niisama h„sti, - isegi paremini, sest ta on otsene vastand, mida see teine ei ole. V“i j„lle, kui sa soovid ®hea¯ tugevamat astet, - mis m“te on siis kasutada tervet rida ebam„„raseid s“nu nagu ®suurep„rane¯, ®oivaline¯ ja k“ik need teised. ®Lisahea¯ katab need t„hendused; v“i ®kaksislisahea¯, kui sa soovid veel midagi tugevamat. Muidugi, me juba kasutame neid s“nu, aga uuskeele l“plikus versioonis puuduvad muud s“nad t„ielikult. L“puks katab kogu hea ja halva m“iste ainult kuus s“na - v“i tegelikult ksainus. Kas sa ei m“ista selle asja ilu, Winston? Algselt oli see muidugi SV idee,¯ lisas ta nagu j„relm“ttena. Suure Venna mainimisel libises le Winstoni n„o tuima vaimustuse vari. Aga sellegipoolest tabas Syme otsekohe puuduj„„ki entusiasmist. ®Sa ei oska uuskeelt t“siselt hinnata, Winston,¯ tles ta peaaegu kurvalt. ®Isegi kui sa kirjutad uuskeeles, m“tled sa endiselt vanakeeles. Ma olen lugenud artikleid, mis sa vahel ®Timesi¯ kirjutad. Nad on sna head, aga nad on t“lked. Oma sdames sa oled truuks j„„nud vanakeelele kogu tema ebam„„rasuse ja kasutu mitmet„henduslikkusega. Sa ei m“ista s“nade h„vitamise ilu. Kas sa tead, et uuskeel on ainus keel maailmas, mille s“navara iga aastaga kahaneb?¯ Muidugi Winston teadis seda. Ta naeratas, ta lootis, et heakskiitvalt, ega s”andanud midagi ”elda. Syme hammustas j„lle tki musta leiba, n„ris seda pisut ja j„tkas: ®Kas sa ei m“ista, et uuskeele eesm„rk on ahendada m“tlemise piire? L“puks me muudame m“tteroima s“na otseses m“ttes v“imatuks, sest puuduvad selle v„ljendamiseks tarvilikud s“nad. K“iki m“isted, mida vaja l„heb, v„ljendatakse ainult he s“naga, mille t„hendus on rangelt piiritletud ja mille k“rvalt„hendused on k“ik kadunud ja unustatud. šheteistkmnendas trkis me ei ole enam kuigi kaugel sellest eesm„rgist. Aga see protsess j„tkub veel kaua p„rast seda, kui sina ja mina oleme surnud. Iga aastaga v„heneb s“nade hulk ja kitsenevad teadvuse piirid. Muidugi pole ka enam praegu mingit p“hjust m“tteroimareid vabandada. See on lihtsalt enesedistsipliini ja reaalsusekontrolli ksimus. Aga l“puks kaob vajadus sellegi j„rele. Revolutsioon on t„ielik, kui keel on t„iuslik. Uuskeel on ingsots ja ingsots on uuskeel,¯ lisas ta mingi leloomuliku rahuldusega. ®Kas sul pole kunagi p„he tulnud, Winston, et hiljemalt 2050. aastal ei saaks enam kski inimene meie praegusest jutuajamisest aru?¯ ®V„lja arvatud - - ¯ alustas Winston k“hklevalt, aga j„ttis lause l“petamata. Tal oli keele peal ®v„lja arvatud proled¯, aga ta hoidis end tagasi, sest ta ei olnud kindel, et see m„rkus ei ole mingil moel ketserlik. Aga Syme aimas, mida ta oli tahtnud ”elda. ®Proled ei ole inimesed,¯ tles ta hooletult. ®2050. aastaks - v“ib-olla juba varem - on tegelik vanakeele oskus kadunud. Kogu minevikukirjandus on selleks ajaks h„vitatud. Chaucer, Shakespeare, Milton, Byron - neist k“igist on olemas vaid uuskeelne versioon, mis mitte ainult ei erine originaalist, vaid on selle t„ielik vastand. Isegi Partei kirjandus muutub. Isegi loosungid muutuvad. Kuidas saakski olla loosungit ®Vabadus on orjus¯, kui vabaduse m“iste on k“rvaldatud? Kogu m“tlemise laad on selleks ajaks hoopis teine. M“tlemist sellisena, nagu me m“istame seda praegu, siis enam ei ole. O^igeusklikkus t„hendab mittem“tlemist, m“tlemise tarbetust. O^igeusklikkus on teadvusetus.¯ šhel heal p„eval, taipas Winston ootamatu selgusega, likvideeritakse Syme. Ta on liiga intelligentne. Ta pilk on liiga selge ja jutt liiga otsekohene. Partei ei armasta selliseid inimesi. šhel heal p„eval ta kaob. See on talle n„kku kirjutatud. Winston oli oma leiva ja juustu „ra s””nud. Ta keeras end veidi kljetsi, et oma kohvi juua. Temast vasakul istuv kimeda h„„lega mees vatras veel ikka halastamatult. Noor naine, kes oli arvatavasti mehe sekret„r ja istus, selg Winstoni poole, kuulas teda ja n„is innukalt n“ustuvat k“igega, mis mees tles. Aeg-ajalt pdis Winston kinni m“ne repliigi, nagu ®Minu arvates on teil t„iesti “igus... Ma olen teiega t„iesti n“us¯, ”eldud noorusliku ja rumalav“itu naish„„lega. Aga meesh„„l ei katkenud ka siis hetkekski, kui tdruk midagi tles. Winston teadis seda meest ainult n„gupidi, ta ei teadnud temast muud, kui et mees t””tab mingil t„htsal kohal ilukirjandusosakonnas. Mees oli umbes kolmekmne aastane, j„meda kaela ja laia liikuva suuga. Ta pea oli pisut tahapoole kallutatud, ja kuiv“rd ta istus sellise nurga all, et valgus langes ta prilliklaasidele, n„gi Winston silmade asemel kaht musta auku. Ja mis oli natuke jube, oli see, et tema suust voolavas htlases mulinas oli v“imatu ksikuid s“nu eristada. Vaid korra tabas Winston lause ®goldsteinluse t„ielik ja l“plik elimineerimine¯, mis t“ukus suust v„ga j„rsult ja n„iliselt nagu hes tkis otsekui tinasse valatud trkirida. šlej„„nu oli lihtsalt mra, pr„„k-pr„„k-pr„„ksumine. Ja siiski, kuigi polnud kuulda, mida see mees t„pselt tles, ei j„„nud mingit kahtlust selles, mis laadi see monoloog ldiselt oli. V“ib-olla sdistas ta Goldsteini ja n“udis karmimaid meetmeid m“tteroimarite ja saboteerijate suhtes, v“ib-olla protesteeris ta vihaselt Euraasia armee metsikuste vastu v“i v“ib-olla listas ta Suurt Venda ja Malabari rinde kangelasi, see oli l“ppude l“puks ksk“ik. Oli see, mis oli, sa v“isid kindel olla, et iga tema s“na on puhas ortodokslus, puhas ingsots. Kui Winston vaatas seda silmitut n„gu kiiresti les-alla liikuva l“uaga, tekkis tal pentsik tunne, et see ei olegi inimolend, vaid on mingi nukk. Ja ei r„„kinud mitte mehe aju, vaid tema k“ri. Tekst, mis temast v„ljus, koosnes kll s“nadest, aga see ei olnud k“ne selle t“elises t„henduses, see oli teadvusetult kuuldavale toodud heli nagu pardi pr„„ksumine. Syme oli korraks vait j„„nud ja joonistas lusikavarrega soustiloiku mustreid. H„„l naaberlauast j„tkas kiiret pr„„ksumist, ja seda oli ldises k„ras selgesti kuulda. ®Uuskeeles on ks s“na,¯ tles Syme. ®Ma ei tea, kas sa tead seda: pr„„kpruuk, pardi moodi pr„„ksuma. See on ks neid huvitavaid s“nu, millel on kaks vastandlikku t„hendust. Seoses oponendiga on see solvang; seoses kellegagi, kellega sa oled hel meelel, on see heakskiit.¯ Kahtlemata Syme likvideeritakse, m“tles Winston j„lle. Ta m“tles seda veidi kurvalt, kuigi ta teadis h„sti, et Syme teda eriti ei salli, isegi p“lgab veidi ja on t„iesti v“imeline teda v„himalgi p“hjusel m“tteroimariks tembeldama. Syme'ile oli kljes mingi vaevum„rgatav viga. Tal oli midagi puudu: vaikimisoskus, ksk“iksus, mingi p„„stev n“medus. Ketseriks ei saanud teda nimetada. Ta uskus ingsotsi p“hialustesse, ta austas Suurt Venda, ta r““mustas v“itude le ja vihkas teisitim“tlejaid, mitte ainult siiralt, vaid ka mingi v„simatu innu ja t„ieliku informeeritusega, mis Partei lihtliikmetele j„i k„ttesaamatuks. Ja siiski h“ljus tema mber alatasa midagi kompromiteerivat. Ta tles asju, mida oleks parem olnud tlemata j„tta, ta oli lugenud liiga palju raamatuid ja ta klastas sageli ®Kastani¯ kohvikut, kunstnike ja muusikute lemmikpaika. Ei olnud htegi, isegi mitte kirjutamata seadust, mis oleks keelanud ®Kastani¯ kohvikut klastada, aga see koht oli kuidagi pahaendeline. Sinna olid kogunenud vanad diskrediteeritud parteijuhid, enne kui nad l“plikult v„lja puhastati. Ja aastaid tagasi olevat seal n„htud isegi Goldsteini ennast. Syme'i saatust polnud raske ette n„ha. Ja ikkagi oli fakt, et oleks Syme kas v“i korraks aimanud oma lauanaabri salam“tteid, oleks ta Winstoni kohe M“ttepolitseile v„lja andnud. N“nda oleks toiminud ka iga teine, aga Syme'i peale v“is eriti kindel olla. Innukusest ksi ei piisanud. O^igeuslikkus oli teadvusetus. Syme vaatas les. ®Parsons tuleb,¯ tles ta. Ja miski tema h„„letoonis n„is sellele nagu lisavat ®see va juhmakas¯. Ja t“epoolest, masajas, heledap„ine, konnan„oga Parsons, Winstoni majanaaber V“idu Majast, rajas endale teed nende laua suunas. Kolmekmne viieselt v“disesid tal kaelal ja v””kohal juba rasvavoldid, aga ta liigutused olid k„rmed ja poisikeselikud. Ta oli oma v„limuselt nagu suureks kasvanud poiss, sedav“rd, et kuigi ta kandis n“uetekohaseid tunkesid, oli raske uskuda, et tal ei ole jalas lhikesi pkse, seljas halli s„rki ja kaelas Luurajate punast kaelar„tti. Teda oli peaaegu v“imatu ette kujutada teisiti kui priske poisslapsena, kellel on lohukesed p“lvedel ja s„rgik„ised les k„„ritud. Ja t“epoolest, Parsons t“mbas meeleldi lhikesed pksid jalga, kui rahvamatk v“i m“ni muu sportlik hisritus seda v“imaldas. Ta tervitas reipalt Syme'i ja Winstonit ja istus nende lauda, levitades v„nget higilehka. Tema punetav n„gu p„rlendas higist. Tema higistamisv“ime oli erakordne. šhiskondlikus Keskuses v“is niiske lauatennisereketi j„rele eksimatult kindlaks teha, millal Parsons oli m„ngimas k„inud. Syme oli ette v“tnud mingi pika s“nade tulbaga paberilehe ja uuris seda, tindipliiats n„puvahel. ®Kae, vehib teine isegi l“una ajal t””d teha,¯ ngis Parsons Winstonit. ®Vaat kus agarus, mis? Mida sa seal pusid, vanapoiss? Nojah, ega minusuguse nupp seda ei jaga. Kuule, Smith, sul on osamaks maksmata.¯ ®Mis osamaks?¯ ksis Winston, k„tt automaatselt rahakoti j„rele sirutades. Veerand palka kulus igasugu vabatahtlike annetuste peale, mis k“ik ei seisnud meeleski. ®Vihkamise n„dalaks. Sa tead kll - igast majast korjatakse. Mina olen meie maja laekur. Paneme k“ik v„lja, n„itame, mis me v“ime. Tead, kui V“idu Majal ei lehvi k“ige rohkem lippe meie t„naval, siis minu s see kll ei ole. Sa lubasid mulle kaks dollarit.¯ Winston leidis ja andis Parsonsile kaks m„„rdunud k„kras rahat„hte. Harimatu inimese pdliku k„ekirjaga tegi Parsons oma m„rkmikku sellekohase sissekande. ®O^ige jah, vanapoiss,¯ tles ta, ®ma kuulsin, et mu marakratt olla sind eile ragulkaga lasknud. Ma andsin talle hea keret„ie. Ma tlesin isegi, et v“tan tal ragulka „ra, kui ta veel nii teeb.¯ ®Ma m“tlen, et ta oli pisut tujust „ra, et ei saanud hukkamisele minna,¯ arvas Winston. ®Nojah, aga poiss paistab ldse hakkaja olema, mis? Nad on mul m“lemad parajad marakratid, aga kui terased! Neid huvitavad ainult Luurajad ja s“da. Tead, millega see plikatirts m””dunud laup„eval hakkama sai? Nende rhm matkas m””da Berkhamstedi maanteed. Ta v“ttis kaks tdrukut kaasa, lipsas teiste juurest minema ja nad psisid terve “htupooliku he kahtlase mehe kannul. J„litasid teda kaks tundi metsas ja andsid Amershami j“udes patrullile le.¯ ®Mis p“hjusel?¯ ksis Winston jahmunult. Parsons j„tkas v“idur““msalt: ®Minu lapsuke oli kindel, et mees on vaenlase agent, kes on n„iteks langevarjuga alla visatud. Ja nd me j“uamegi p“hilise juurde, vanapoiss. Mis sa arvad, mis plikale tema juures ei meeldinud? Ta n„gi „ra, et mehel on jalas imelikud kingad, plika polnud selliseid varem kusagil n„inud. Nii et mees v“is v„ga vabalt v„lismaalane olla. P„ris nutikas seitsmeaastase tirtsu kohta, ah?¯ ®Mis sellest mehest sai?¯ ksis Winston. ®Seda ma muidugi ei tea. Aga ma ei imestaks sugugi, kui - - ¯ Parsons sihtis nimetiss“rmega “hku ja imiteeris pssipauku. ®Tubli,¯ tles Syme hajameelselt, t“stmata paberilt pilku. ®Muidugi, midagi ei tohi j„tta juhuse hooleks,¯ n“ustus Winston kohusetundlikult. ®Seda minagi r„„gin - s“da ju k„ib,¯ tles Parsons. Ja nagu kinnituseks kostis nende pea kohalt teleekraanist trompetisignaal. Sedapuhku ei teatatud kll edust rindel, vaid anti Klluseministeeriumi teadaanne. ®Seltsimehed!¯ hdis reibas nooruslik h„„l. ®T„helepanu, seltsimehed! Meil on teile suurep„raseid uudiseid. Me oleme v“itnud tootmislahingu! Iga liiki tarbekaupade tootmise aruannetest n„htub, et v“rreldes mullusega on elatustase t“usnud v„hemalt 20 %. Kogu Okeaanias toimusid t„na hommikul ohjeldamatud spontaansed meeleavaldused, kus t””lised tulid vabrikutest ja asutustest t„navale ja marssisid kolonnides l„bi linna loosungitega, mis v„ljendasid t„nu uue, “nneliku elu eest, mis meile Suure Venna targal juhtimisel on osaks saanud. Toome m“ned arvulised n„itajad. Toiduaineid - - ¯ Korduvalt k“las lause ®meie uus, “nnelik elu¯. See oli Klluseministeeriumi viimase aja lemmikv„ljend. Parsonsi t„helepanu oli see trompetisignaal t„ielikult mber llitanud, ta istus ja kuulas pooleldi ammulisuise phalikkusega, pooleldi harda tdimusega. Ta ei suutnud arvusid j„lgida, aga ta teadis, et need annavad mingil moel p“hjust rahuloluks. Ta v“ttis v„lja suure r„pase piibu, mis oli poolest saadik t„is s”estunud tubakat. Sajagrammine n„dalanorm v“imaldas harva piipu t„is toppida. Winston suitsetas ®V“idu¯ sigaretti, hoides seda hoolega horisontaalasendis. Uue normi saab k„tte alles homme ja talle oli j„„nud veel ainult neli sigaretti. Ta sulges korraks oma k“rvad mbritsevale l„rmile ja j„i kuulama teksti, mis tuli teleekraanist. Selgus, et demonstrandid t„nasid Suurt Venda ka s^okolaadinormi t“stmise eest kahekmne grammini n„dalas. Ometi teatati alles eile, m“tles ta, v„hendamisest kahekmne grammini n„dalas. Kas on t“esti v“imalik, et nad neelasid selle alla, kuigi oli m””das ainult kakskmmend neli tundi? Jah, neelasid. Parsons neelas kergesti, looma juhmusega. Silmitu olend naaberlauas neelas selle alla fanaatiliselt, raevukalt, p“ledes soovist paljastada, sdi m“ista ja likvideerida k“ik need, kes julgeksid v„ita, et eelmisel n„dalal oli norm kolmkmmend grammi. Ja ka Syme neelas selle alla - mingil keerukamal moel, kaksisoima abil. Kas siis temal, Winstonil, on ainsana m„lu s„ilinud? Ekraanil j„tkus muinasjutuliste arvude loetelu. Mullustega v“rreldes oli nd rohkem toitu, rohkem riideid, rohkem maju, rohkem m””blit, rohkem keedupotte, rohkem ktust, rohkem laevu, rohkem helikoptereid, rohkem raamatuid ja rohkem lapsi, - ldse oli k“ike rohkem, v„lja arvatud haigused, kuriteod ja hullumeelsus. Aasta-aastalt ja minut-minutilt rhkis iga inimene ja iga asi vilinal lesm„ge. Nagu enne Syme oli teinud, v“ttis Winston lusika k„tte, tonksis sellega hallis soustis, mis oli laual laiali valgunud, ja katsus mustrit kokku vedada. Ta m“tles kibedusega elu fsilisele kljele. Kas see oli alati niisugune olnud? Kas toidul oli alati selline maik olnud? Ta vaatas s””gisaalis ringi. Madal ruum, puupsti inimesi t„is, seinad lugematutest kokkupuudetest inimkehadega m„„rdunud; „rataotud metall-lauad ja -toolid, nii l„hestikku paigutatud, et istudes puutusid knarnukid kokku; k“verad lusikad, t„kitud kandikud, rohmakad valged kruusid; k“ik pinnad rasvased, igas praos mustus; ja viletsa dz^inni, viletsa kohvi, metallimaigulise liharoa ja m„„rdunud riiete hapukas l“hn. Su magu ja su nahk protesteeris alatasa millegi vastu ja sul oli tunne, et sind on ilma j„etud millestki, millele sul on “igus. T“si kll, tal ei olnud m„lestusi millestki hoopis teistsugusest. Niikaugele kui ta v„hegi m„letas, polnud siin kunagi olnud kllalt sa, sul ei olnud kunagi sokke v“i aluspesu, mis ei oleks olnud auke t„is, m””bel oli alati olnud „rataotud ja logisev, toad halvasti k”etud, metroovagunid tuubil t„is, majad lagunemas, leib must, tee haruldane, kohv vastiku maiguga ja sigarettidest nappus, - midagi ei j„tkunud ja k“ik oli kallis, v„lja arvatud snteetiline dz^inn. Ja muidugi, mida vanemaks inimene saab, seda raskemaks k“ik l„heb, aga kas see ei olnud siiski m„rk, et see ei ole asjade loomulik kord, kui sind ajab iiveldama pidev vaesus, r„pasus ja ebamugavus, l“putud talved, mustusest kleepivad sokid, liftid, mis iial ei t””ta, kare seep, sigaretid, mis pudenevad tkkideks, ja toit, millel on imelik vastik maik? Miks peaks inimene tundma, et see on talumatu, kui tal ei ole mingit kaasasndinud m„lestust, et kunagi on k“ik teisiti olnud? Winston vaatas veel kord s””klas ringi. Peaaegu k“ik inimesed olid inetud, ja nad oleksid inetud olnud ka siis, kui neil oleks siniste vormitunkede asemel midagi muud seljas olnud. Saali tagumises otsas j“i v„ikest kasvu putuka moodi mees ksinda kohvi, v„ikesed silmad kahtlustavalt ringi vilamas. Kerge on uskuma j„„da, m“tles Winston, kui sa ringi ei vaata, et see fsiline tp, mille Partei on ideaaliks seadnud - pikad lihaselised noormehed ja rinnakad neiud, heledajuukselised, vitaalsed, p„evitunud, muretud - , on olemas ja isegi domineerib. Tegelikult oli enamik Esimese Maandumisraja kodanikke, niipalju kui Winston v“is otsustada, lhikest kasvu, tumedate juuste ja n„otu v„limusega. Imelik, kuidas see putuka moodi tp ministeeriumides paljunes: v„ikesed j„ssakad mehed, kes juba “ige varakult kaldusid tsedusele, lhikeste jalgadega, k„rmete sibavate liigutustega, v„ga pisikesed silmad lihavas liikumatus n„os. See oli tp, mis paistis Partei v“imu all k“ige enam “ilmitsevat. Klluseministeeriumi teadaanne l“ppes uue trompetisignaaliga ja asendus plekik“lalise muusikaga. Parsons, keda see arvudega pommitamine oli ebam„„rasesse vaimustusse viinud, v“ttis piibu suust. ®Klluseministeerium on sel aastal tublisti t””d teinud,¯ tles ta heakskiitva peanoogutusega. ®Muide, Smith, vanapoiss, ega sul ei ole m“nd z^iletitera, mida sa v“iksid mulle laenata?¯ ®Mitte htegi,¯ tles Winston. ®Ma ajan ise juba kuuendat n„dalat he ja sama teraga l„bi.¯ ®Mis siis ikka, vanapoiss, ma igaks juhuks ksisin.¯ ®Kahju kll,¯ tles Winston. Pr„„ksuv h„„l k“rvallauast, mis oli ministeeriumi teadaande ajal ajutiselt vaikinud, alustas j„lle, niisama valjusti kui enne. Mingil p“hjusel tabas Winston „kki end m“tlemast proua Parsonsile, kellel olid juuksed salkus ja tolm n„o kortsudes. Ta oma lapsed annavad ta l„hema paari aasta jooksul M“ttepolitseis les. Proua Parsons kaob. Syme kaob. Winston kaob. O'Brien kaob. Aga Parsons ei kao iial. See silmitu olend oma pr„„ksuva h„„lega ei kao iial. Need v„ikesed putuka moodi mehed, kes sibavad nii vilkalt ministeeriumide koridorilabrindis, - ka nemad ei kao iial. Ja see tumedate juustega tdruk, see tdruk ilukirjandusosakonnast, - temagi ei kao iial. Winstonile tundus, et ta teab instinktiivselt, kes j„„b ellu ja kes hukkub; ainult et raske oli ”elda, mis see on, mis laseb ellu j„„da. Sel hetkel kiskus j„rsk v“patus ta m“tisklustest v„lja. K“rvallauas istuv tdruk oli end pooleldi ringi p””ranud ja vaatas tema poole. See oli see tumedate juustega tdruk. Ta vaatas Winstonit kll nagu poolk““rdi, aga kuidagi v„ga teraselt. Ja kui nende pilgud kohtusid, p””ras ta kohe pea „ra. Winstoni selg t“mbus higiseks. Teda l„bis kohutav hirmus””st. See l„ks kll kohe le, aga see j„ttis endast maha mingi n„riva rahutuse. Miks see tdruk teda vahtis? Miks ta teda j„litab? Kahjuks ei suutnud Winston meelde tuletada, kas tdruk istus juba enne teda k“rvallauas v“i tuli ta sinna p„rast teda. Igatahes eile oli ta kahe vihkamise minuti ajal otsekohe Winstoni selja taha istunud, kuigi selleks polnud n„iliselt mingit p“hjust. T“en„oliselt oli tema tegelikuks eesm„rgiks kuulda ja kindlaks teha, kas Winston karjub kllalt valjusti. Winston m“tles j„lle, et tdruk ei pruugi olla M“ttepolitsei agent, aga siis ta on just nimelt isehakanud nuhk, mis on tegelikult k“ige ohtlikum. Ta ei teadnud, kui kaua oli tdruk teda vaadanud, aga v“ib-olla oli see kestnud viis minutit, ja oli v“imalik, et ta polnud sel ajal t„ielikult kontrollinud oma n„ojooni. Ž„rmiselt ohtlik oli lasta oma m“tetel uidata, kui sa olid avalikus kohas v“i teleekraani l„heduses. K“ige pisemgi asi v“is sind reeta. N„olihaste n„rviline t“mblus, hajameelne rusutud pilk, harjumus omaette pomiseda - k“ik, mis viitas normist k“rvalekaldumisele, sellele, et sul on midagi varjata. Igal juhul oli sobimatu n„oilme juba iseenesest karistatav (tleme n„iteks, et see v„ljendas uskumatust, kui teatati v“itudest rindel). Uuskeeles oli selle tarvis s“na ilmeroim. Tdruk oli talle taas selja p””ranud. V“ib-olla et ta siiski ei j„litanud teda; v“ib-olla see oli juhus, et ta oli kaks p„eva j„rjest nii Winstoni l„hedusse istunud. Winstoni sigaret kustus ja ta asetas selle hoolikalt lauaservale. Ta suitsetab selle p„rast t””d l“puni, kui tubakas enne v„lja ei pudene. V„ga v“imalik, et k“rvallauas istub M“ttepolitsei agent, ja v„ga v“imalik, et ta on kolme p„eva p„rast Armastusministeeriumi keldris, aga ega sellep„rast ei maksa konisid raisata. Syme oli oma pabeririba kokku rullinud ja taskusse pistnud. Parsons v“ttis uuesti jutuotsa les. ®Kuule, vanapoiss, kas ma olen sulle r„„kinud,¯ tles ta, pugistades oma piibuvarre taga naerda, ®kuidas mu j“nglased he turueide seeliku p“lema pistsid, sest nad n„gid, kuidas vanamutt keeras viinereid Suure Venna pildiga plakatisse? Nad hiilisid talle selja tagant ligi ja panid tikutoosiga tule otsa. Ma arvan, et eidel l„ks p„ris palavaks. Igavesed marakratid, ah? Aga terased mis hirmus! Praegu saavad Luurajad isegi parema v„lja“ppe kui minu ajal. Tead, millega neid viimati varustati? Kuuldetorudega, millega saab l„bi lukuaugu kuulata. Eile t“i plika he koju, proovis seda meie elutoa ukse taga ja tegi kindlaks, et ta kuuleb sellega kaks korda paremini kui palja k“rvaga. See on muidugi ainult m„nguasi. Aga see annab talle hea idee, eks ole?¯ Sel hetkel kostis teleekraanist l„bil“ikav vile. See oli m„rguanne j„lle t””le hakata. Kolm meest kargasid psti, et trgida koos teistega lifti, ja ldises rselemises pudenes tubakas Winstoni sigaretist v„lja. 6 Winston kirjutas p„evikusse: See oli kolm aastat tagasi. Oli h„mar “htupoolik kitsas k“rvalt„navas he suurema raudteejaama l„hedal. See naine seisis seina „„res, ukse k“rval, t„navalaterna all, mis vaevu valgust andis. Tal oli noorepoolne n„gu, paksult mingitud. See oli just mink, mis mind t“mbas, valge n„gu nagu mask ja erepunased huuled. Partei naisliikmed ei mingi end iial. T„naval ei olnud kedagi peale tema, ja mitte htki teleekraani. Ta tles: ®Kaks dollarit.¯ Ma - - Ta ei suutnud enam edasi kirjutada. Ta sulges silmad ja muljus neid s“rmeotstega, pdes pealetkkivat m„lestuspilti eemale t“rjuda. Teda haaras vastupandamatu kiusatus t„iest k“rist roppusi karjuda. V“i pead vastu seina taguda, laud kummuli keerata ja tindipott aknasse virutada - m„ratseda, l“hkuda, teha ksk“ik mida, et ainult vabaneda m„lestusest, mis teda piinas. Inimese suurim vaenlane on tema enda n„rvissteem, m“tles ta. Iga hetk v“ivad sisepinged muunduda mingiks n„htavaks smptoomiks. Talle tuli meelde mees, kes oli talle paar n„dalat tagasi t„naval vastu tulnud: t„iesti tavaline mees, Partei liige, umbes kolmekmne viie kuni neljakmne aastane, pikk ja k“hn, portfell k„es. Neid lahutas m“ni meeter, kui mehe vasak n„opool korraks nagu t“mbles. Ja see kordus uuesti, kui nad kohakuti j“udsid: see oli ainult kerge tuksatus, v“belus, kiire nagu fotoaparaadikatiku pl“ks, aga ilmselt juba harjumuslik. Winstonil oli meeles, et ta oli endamisi m“elnud: see vaeseke on omadega l„bi. Ja mis k“ige jubedam: mees ise ei m„rganud vist midagi. Unes r„„kimine oli aga veelgi ohtlikum. Ja selle vastu ei osanud Winston end kuidagi kaitsta. Ta ohkas korraks sgavalt ja kirjutas edasi: Ma l„ksin tema j„rel uksest sisse ja p“iki le hoovi hte keldrikorruse k””ki. Seal oli seina „„res voodi ja lamp laual, mille taht oli alla keeratud. Naine - - Winston kiristas hambaid. Ta oleks tahtnud slitada. Koos selle naisega keldrikorruse k””gist meenus talle Katharine, tema naine. Winston oli abielus, v„hemalt oli olnud, ja v“imalik, et oli praegugi, - niipalju kui ta teadis, ei olnud tema naine surnud. Talle tundus, et ta hingab j„lle sisse keldrikorruse k””gi sooja l„ppunud lehka, milles lutikate ja musta pesu hais segunes odava l“hna“li l“hnaga, mis oli siiski ahvatlev, sest kski Partei naine ei kasutanud iial l“hna“li v“i v„hemalt eeldati, et ta ei kasuta. Ainult proled kasutasid l“hna“li. Winstoni teadvuses seostus l“hna“li l“hn lahutamatult liiderlikkusega. See, et ta oli selle naisega kaasa l„inud, oli tema ainuke v„„ratus umbes kahe aasta jooksul. Prostituutidega l„bik„imine oli muidugi keelatud, aga see oli ks neid reegleid, mida v“is sdant rindu v“ttes aeg-ajalt rikkuda. See oli ohtlik, aga see ei olnud elu v“i surma ksimus. Kui sind prostituudiga tabati, v“is see t„hendada viit aastat sunnit””laagrit, mitte rohkem, kui sa ei olnud mingit muud kuritegu toime pannud. Ja see oli kllalt kerge karistus, eeldusel, et sind ei tabatud just teolt. Vaesemad linnaosad kubisesid naistest, kes olid valmis end mma. M“ne hinnaks oli vaid pudel dz^inni, mida proledele polnud ette n„htud. Vaikselt kaldus Partei isegi soosima prostitutsiooni, mis maandas instinkte, mida polnud v“imalik t„ielikult maha suruda. Paljas liiderdamine ei olnud suur patt, niikaua kui see oli varjatud ja r““mutu ja puudutas ainult p“latud alama klassi naisi. Andestamatu kuritegu oli armuvahekord Partei liikmete vahel. Aga kuigi see oli kuritegusid, milles salused end suurte puhastuste ajal tingimata sdi tunnistasid, oli raske ette kujutada, et tegelikkuses midagi s„„rast ette tuleb. Partei eesm„rk ei olnud ainult takistada mehi ja naisi loomast usaldusvahekordi, mida ta polnud v“imeline kontrollima. Tema tegelik salajane eesm„rk oli igasuguse naudingu k“rvaldamine suguaktist. Vaenlaseks ei olnud mitte niiv“rd armastus kui erootika, nii abielus kui ka v„ljaspool seda. K“ik abielud Partei liikmete vahel pidi heaks kiitma selleks otstarbeks loodud komisjon ja - kuigi seda kunagi avalikult ei tunnistatud - luba j„i alati saamata, kui soovi avaldanud paarist j„i mulje, et neid seob fsiline klget“mme. Abielu ainuke heakskiidetud eesm„rk oli sigitada lapsi Partei teenimiseks. Seksuaalvahekorda tuli v“tta kui veidi vastumeelset p“gusat protseduuri, umbes nagu klistiiri. Ka seda ei ”eldud s“naselgelt v„lja, aga kaudsel viisil sisendati seda Partei liikmetele juba lapsest saadik. Tegutsesid isegi organisatsioonid nagu Noorte Antiseksuaalne Liit, mis propageerisid ts”libaati m“lemale sugupoolele. Lapsi tuli sigitada kunstseemenduse teel (uuskeeles nimetati seda kunstseem) ja les kasvatada riigi kasvatusasutustes. Winston teadis, et seda k“ike ei m“eldud p„ris t“siselt, aga mingil moel sobis see h„sti Partei ideoloogilise pealiiniga. Partei pdis sugutungi tappa, v“i kui seda ei ole v“imalik tappa, siis v„hemalt moonutada ja m„„rida. Winston ei teadnud, mis see nii on, aga tundus olevat loomulik, et see peab nii olema. Ja v„hemalt naiste juures olid Partei pingutused v„ga edukad. Winston m“tles taas Katharine'ile. Sinna on juba heksa, kmme - peaaegu ksteist aastat, kui nad lahku l„ksid. Oli imelik, kui harva ta naisele m“tles. Vahel ei tulnud tal p„evade kaupa meeldegi, et ta ldse abielus on olnud. Nende kooselu oli kestnud napilt viisteist kuud. Abielu lahutada Partei ei lubanud, aga lahus elamist peeti isegi soovitavaks, kui perekonnas polnud lapsi. Katharine oli pikk, sihvakas, heledate juuste ja suursuguse rhiga tdruk. Tal oli enesekindel, kotkaprofiiliga n„gu, mida oleks v“inud nimetada koguni “ilsaks, kuni selgus, et selle taga ei ole peaaegu midagi. Juba p„ris abielu alguses oli Winston j“udnud j„reldusele - v“ib-olla kll ainult sellep„rast, et ta tundis oma naist l„hemalt kui kedagi teist - , et rumalamat, vulgaarsemat ja thisemat olevust pole ta iial kohanud. Katharine'i peas ei olnud htki m“tet, mis ei oleks olnud loosung, ja ei olnud htki n“medust, absoluutselt mitte midagi, mida ta ei oleks v“imeline olnud alla neelama, kui Partei seda talle serveeris, Winston nimetas seda m“ttes ®elavaks helilindiks¯. Ja ometi oleks ta v“inud naisega koos elada, kui poleks olnud hte asja - suguelu. Naine v“patas ja kangestus niipea, kui Winston teda puudutas. Teda kallistada oli niisama hea nagu kallistada suurt puunukku. Ja imelik oli see, et isegi kui Katharine teda vahel embas ja enda vastu surus, oli Winstonil tunne, et naine t“ukab teda samal ajal k“igest j“ust eemale. See mulje tekkis t„nu naise lihaste j„ikusele. Katharine lebas suletus silmi, ta ei pannud vastu ega aidanud kaasa, ta lihtsalt alistus. See m“jus pris ahistavalt ja l“puks lihtsalt „ngistavalt. Aga sellest hoolimata oleks Winston kooselu temaga v„lja kannatanud, kui nad oleksid j“udnud kokkuleppele, et nad elavad ts”libaadis. Imelikul kombel oli aga just Katharine selle vastu. Ta tles, et nad peavad lapse saama, kui v„hegi v“imalik. Niisiis j„tkus nende l„bik„imine regulaarselt ks kord n„dalas, kui miski ei takistanud. Kahterine'il oli isegi kombeks seda Winstonile hommikul meelde tuletada nagu m“nd edasilkkamatut t””d, mis peab “htul kindlasti tehtud saama ja mida ei tohi „ra unustada. Ta nimetas seda kahte moodi: ®lapse tegemine¯ ja ®meie kohus Partei vastu¯ (jah, t„pselt nii ta tles). Ja peagi hakkas Winston kindlaksm„„ratud p„eva l„henedes kabuhirmu tundma. Aga last nad “nneks ei saanud ja viimaks soostus Katharine ritamisest loobuma, ja varsti nad l„ksid lahku. Winston ohkas endamisi. Ta v“ttis uuesti sulepea ja kirjutas: Naine heitis voodile pikali ja t“mbas otsekohe, ilma mingi sissejuhatusega, k“ige r„medamal ja heidutavamal kombel, mida v“ib ette kujutada, oma seeliku les. Ma - - Winston n„gi end seismas tuhmis lambivalguses, s““rmeis lutikate ja odava l“hna“li l“hn ja sdames nurjumise ja vastikuse tunne, millesse isegi tol hetkel segunesid m„lestused Katharine'i valgest, Partei hpnoosi l„bi igavesti tundetuks muudetud ihust. Miks pidi see alati nii olema? Miks ei v“inud tal endal naist olla, selle asemel et iga paari aasta takka teha neid vastikuid k“rvalehppeid? Aga t“eline armuseiklus oli peaaegu m“eldamatu. Partei naised olid k“ik hesugused. Kasinus oli neisse juurdunud niisama sgavalt nagu ustavus Parteile. Hoolikas treening alates varasest lapseeast, spordim„ngud ja klm vesi, igasugu pahn, mida aeti p„he koolis ja Luurajate salgas ja Noorsoohingus, loengud, paraadid, laulud, loosungid ja marsimuusika oli neis h„vitanud loomulikud tunded. M“istus tles Winstonile, et peab olema ka erandeid, aga ta sda ei uskunud seda. Nad k“ik olid vallutamatud, nagu Partei soovis. Ja isegi rohkem kui armastatud olla, ihkas Winston seda voorusemri purustada kas v“i ksainus kordki elus. O^nnestunud suguakt oli nagu m„ss. Kirg oli m“tteroim. Isegi Katharine'i „ratamine, kui ta oleks sellega hakkama saanud, oleks olnud nagu v“rgutamine, kuigi Katharine oli tema naine. Aga ta pidi ka loo l“pu kirja panema. Ta j„tkas: Ma keerasin tule suuremaks. Ja kui ma siis teda tule valgel n„gin - - Pimedast tulles oli petrooleumilambi kahvatu valgus v„ga hele. Esimest korda n„gi ta nd naist nagu kord ja kohus. Ta oli astunud sammu l„hemale ja tardunud t„is iha ja hirmu. Teda vaevas teadmine riski suurusest, mis siiatulekuga kaasnes. Oli t„iesti v“imalik, et ta satub siit lahkudes patrulli otsa; v“ib-olla ootab see juba praegu ukse taga. Kui ta nd lahkub, tegemata seda, milleks ta oli tulnud -! Ta pidi k“ik kirja panema, ta pidi pihtima. Lambivalgel n„gi ta „kki, et naine on vana. Mingikord kattis ta n„gu nii paksult, et „hvardas iga hetk praguneda nagu papist mask. Naise juustes oli halle salkusid; k“ige “udsem oli aga veidi paotunud suust vastu vaatav pilkane pimedus. Naine oli hambutu. Winston kirjutas kiiresti edasi: Ja kui ma siis teda tule valgel n„gin, sain ma aru, et ta on vana, v„hemalt viiekmne aastane. Aga ma ei j„tnud asja pooleli ja tegin seda k“igest hoolimata. Winston muljus j„lle s“rmeotstega silmalauge. Ta oli selle nd l“puks kirja pannud, aga see ei toonud mingit kergendust. Teraapia ei andunud tulemusi. Soov t„iest k“rist roppusi karjuda oli niisama tugev nagu enne. 7 Kui ldse veel millelegi loota on, kirjutas Winston, siis ainult proledele. Kui ldse veel millelegi loota oli, siis pidi lootma proledele, sest ainult nende hulgas, selles tohutus allasurutud massis, mis moodustas 85 % Okeaania elanikkonnast, v“is tekkida j“ud, mis h„vitab Partei. Parteid ei saanud seestpoolt purustada. Tema vaenlastel, kui tal ldse oli vaenlasi, polnud mingit v“imalust kohtuda v“i isegi ksteist „ra tunda. Ja kui oligi olemas see legendaarne Vennaskond, mis polnud v“imatu, siis vaevalt et nemadki said kokku rohkem kui kahe- v“i kolmekaupa. M„ss v„ljendus ainult pilgus, h„„letoonis, „„rmisel juhul m“nes sosinal lausutud s“nas. Aga proledel, kui nad ainult kuidagi oma j“ust teadlikuks saaksid, poleks midagi varjata. Neil pruugib ainult les t“usta ja end raputada, nagu hobune end raputab, et k„rbseid minema peletada. Kui nad k„tte v“taksid, v“iksid nad kas v“i hommep„ev Partei pihuks ja p“rmuks teha. Varem v“i hiljem peab see m“te neile p„he tulema. Aga seni -! Talle meenus, et kord, kui ta hel rahvarohkel t„naval k“ndis, hakkas „kki eestpoolt, kuskilt k“rvalt„navast kostma kohutavat kisa. See oli sadade h„„lte, naiseh„„lte hirmu„ratav viha- ja meeleheitekarje, sgav vali ®Oh-o-o-oh!¯, mis talle kuminal vastu veeres nagu kirikukella kaja. Ta sda hppas r““must. L„ks lahti! m“tles ta. M„ss! L“puks ometi purustavad proled oma ahelad! Kui ta sndmuskohale j“udis, n„gi ta turulettide mber rselemas kahe-kolmesajast naisest koosnevat rahvasumma, traagiliste n„gudega nagu hukule m„„ratud reisijatel uppuval laeval. Aga samas muutus ldine meeleheide paljudeks omavahelisteks kaklusteks. Selgus, et helt letilt oli „sja mdud plekk-kastruleid. Need olid “ige armetud ja “hukesed, aga keedun“usid oli ldse harva saada. Nd oli kaup „kitselt otsa l“ppenud ja “nnelikud kastruliomanikud pdsid teistelt vopse ja mkse saades oma saagiga minema trgida, ilmaj„„nud aga l„rmasid samal ajal leti ees, sdistades mjat valskuses ja selles, et ta on osa kaupa k“rvale pannud. Kriiskamine puhkes uue j“uga. Kaks tursket naist, hel juuksed saginas valla p„„senud, olid kahmanud he ja sama kastruli ja tirisid seda teineteise k„est „ra. Siis nad t“mbasid korraga ja kastrulil tuli sang „ra. Winston vaatas neid vastikusega. Ja siiski, missugune hirmu„ratav j“ud oli korraks k“lanud selles paarisaja inimese r„uskamises! Miks nad ei kisenda kunagi niimoodi m“ne t„htsama asja puhul? Ta kirjutas: Kuni nad pole teadlikuks saanud, ei hakka nad mingil juhul m„ssama, ja kuni nad pole hakanud m„ssama, ei saa nad teadlikuks. See k“lab, leidis ta, peaaegu nagu tsitaat Partei ajaloo “pikust. Partei v„itis muidugi, et tema on proled vabastanud. Enne Revolutsiooni olid proled kapitalistide r„nga r“humise all, nad n„lgisid ja neid peksti, naised pidid t””tama s”ekaevanduses (paraku t””tasid nad seal kll praegugi), lapsed mdi kuueaastaselt vabrikutesse. Aga samal ajal “petas Partei, kaksisoima printsiibist l„htudes, et proled on loomuldasa madalamad olevused, keda tuleb hoida kari all nagu loomi, rakendades selleks paari lihtsat reeglit. Tegelikult teati proledest v„ga v„he. Ei olnudki vaja palju teada. Kuni nad t“rkumata t””tasid ja sigisid, polnud nende muul tegevusel t„htsust. Omapead j„etuna nagu Argentiina tasandikele lahtilastud loomakari, olid nad tagasi p””rdunud nende jaoks loomuliku, esivanemailt p„ritud eluviisi juurde. Nad sndisid, kasvasid les t„navarentslis, l„ksid kaheteistkmneaastaselt t””le, tegid l„bi lhikese “itseaja selle ilu ja sugutungiga, abiellusid kahekmneaastaselt, olid kolmekmneaastaselt juba keskealised ja surid enamasti juba kuuekmneaastaselt. Raske fsiline t””, mure kodu ja laste p„rast, v„iklased tlid naabritega, kino, jalgpall, “lu ja eelk“ige hasartm„ngud t„itsid kogu nende elu. Neid polnud raske kontrolli all hoida. M“ned M“ttepolitsei agendid liikusid pidevalt nende hulgas, levitades valekuuldusi ja pannes m„rgile ning tehes kahjutuks neid, kelle kohta arvati, et nad v“ivad ohtlikuks saada; aga samal ajal ei tehtud katsetki selgitada neile Partei ideoloogiat. Ei olnud soovitav, et proled poliitika vastu t“sisemat huvi tunneksid. Neilt n“uti ainult k“ige primitiivsemat patriotismi, mida sai vajaduse korral l“kkele puhuda, et sundida neid leppima pikema t””p„eva ja v„iksema toidunormiga. Ja isegi kui nad ilmutasid rahulolematust, mida nad aeg-ajalt tegid, ei viinud see kuhugi, sest kuna neil puudusid ldisemad ideed, suutsid nad keskenduda ainult pisipuudustele. Suuremaid pahesid nad lihtsalt ei osanud n„ha. Enamikul proledest polnud kodus isegi teleekraani. Ja ka korravalve tegeles nendega minimaalselt. Londonis pandi toime tohutul arvul kuritegusid, seal tegutses terve allilm vargaid, bandiite, prostituute, narkootikumidega hangeldajaid ja igat sorti gangstereid, aga et tegemist oli prolede omavahelise asjaga, ei olnud sellel mingit t„htsust. K“ikides moraaliksimustes lasti neil j„rgida esivanemate eeskuju. Partei seksuaalset puritaanlust neile peale ei sunnitud. Armusuhteid ei karistatud, abielulahutus oli lubatud. Kllap oleks olnud lubatud ka usukultus, kui proled oleksid selle vastu v„himatki huvi ilmutanud. Nad olid allpool igasugust kahtlust. V“i nagu deklareeris Partei loosung: ®Proled ja loomad on vabad!¯ Winston kummardus ja kratsis ettevaatlikult oma veenilaiendi haavandit. See oli j„lle sgelema hakanud. Talle ei andnud rahu see, et v“imatu oli selgust saada, kuidas enne Revolutsiooni tegelikult oli elatud. Ta v“ttis sahtlist laste ajaloo“piku, mille ta oli proua Parsonsilt saanud, ja kirjutas sealt he l“igu p„evikusse mber: Vanasti (seisis “pikus), enne kuulsusrikast Revolutsiooni, ei olnud London veel see imekaunis linn, missugusena me teda t„nap„eval tunneme. London oli snge, r„pane, masendav paik, kus peaaegu kellelgi ei olnud kllalt sa ja kus sadadel ja tuhandetel vaestel inimestel polnud saapaid jalas ega katust pea kohal. Sinuvanused lapsed pidid kaksteist tundi p„evas t””d tegema julmade peremeeste heaks, kes peksid neid piitsaga, kui nad liiga aeglaselt t””tasid, ja toitsid neid ainult hallitanud koorukeste ja veega. Aga keset seda kohutavat vaesust ja viletsust olid ka m“ned suured ja uhked majad, kus elasid rikkad mehed, kellel oli oma kolmkmmend teenijat, kes neid mmardasid. Neid rikkaid mehi nimetati kapitalistideks. Nad olid paksud, inetud ja tigeda n„oga, nagu see, keda sa v“id n„ha k“rvaloleval pildil. Nad kandsid pikka musta kuube, mida kutsuti saterkuueks, ja imelikku, l„ikivat, ahjutorukujulist kbarat, mida nimetati torukbaraks. See oli kapitalistide vorm, ja peale nende ei tohtinud seda keegi kanda. K“ik inimesed olid nende orjad. Neile kuulus kogu maa, k“ik majad, k“ik vabrikud ja kogu raha. Selle, kes neile vastu hakkas, v“isid nad vanglasse heita v“i t””st ilma j„tta ja surnuks n„ljutada. Kui tavaline inimene kapitalistiga r„„kis, pidi ta tema ees l”mitama ja kummardama, ja v“tma mtsi peast ja tlema talle ®sir¯. K“igi kapitalistide peameest kutsuti kuningaks ja - - Aga ta teadis peast kogu seda loendit. Seal on „ra nimetatud piiskoppide peenest l“uendist avarad varrukad, kohtunike hermeliinist rd, h„bipost, jalapakud, s“tkeveski, heksasabaliseks kassiks htud s“lmiline nuut, linnapea banketid ja paavsti kinganina suudlemise komme. Lisaks jus primae noctis, millest aga v“ib-olla lastele m“eldud raamatus juttu ei tehtud. See oli seadus, mille j„rgi kapitalistil oli “igus magada iga naisega, kes tema vabrikus t””tas. Kust aga teada saada, palju selles k“iges oli valet? V“ib-olla t“esti elas keskmine inimene nd paremini kui enne Revolutsiooni. Ainus argument selle vastu oli tumm protest kontides, instinktiivne tunne, et tingimused, milles sa elad, on talumatud ja et kunagi pidid need olema teistsugused. Winston m“istis „kki, et k“ige iseloomulikum kaasajale ei ole mitte julmus ja ebakindlus, vaid hoopis thisus, r„pasus ja tuimus. Elu, kui sa ringi vaatad, ei erinenud mitte ainult valedest, mida teleekraan levitas, vaid ka ideaalist, mida Partei pdis saavutada. Suured alad sellest olid, ka Partei liikme jaoks, neutraalsed ja mittepoliitilised: toimetulemine n„rves””va t””ga, v“itlus istekoha p„rast metroos, aukliku soku n“elumine, sahariinitableti kerjamine v“i sigaretikoni s„„stmine. See ideaal aga, mille Partei oli les seadnud, oli midagi hiigelsuurt, kohutavat ja s„ravat - terasest ja betoonist maailm koletislike masinate ja hirmu„ratavate relvadega - , s“duritest ja fanaatikutest koosneva rahvaga, kes t„ielikus ksmeeles edasi marsib, k“ik m“tlemas htesid ja samu m“tteid ja karjumas htesid ja samu loosungeid, vahetpidamata t””tamas, v“itlemas, v“idutsemas, vaenlast j„litamas, - kolmsada miljonit inimest k“ik he ja sama n„oga. Reaalsus seevastu oli: r„pased lagunevad linnad, kus ringi loivasid katkiste kingadega alatoidetud inimesed, kes elasid XIX sajandi lapitud majades, mis haisesid kapsa ja peldiku j„rgi. Talle viirastus London kui tohutu suur varemetes linn miljoni prgikastiga, ja sellesse n„gemusse sulas pilt proua Parsonsist, kortsulise n„o ja salkus juustega naisest, abitult j„ndamas ummistunud „ravoolutoruga. Ta kummardus ja kratsis j„lle oma pahkluud. P„eval ja ””l toppisid teleekraanid sul k“rvad t„is statistilisi andmeid, mis pidid t“endama, et kaasajal on inimestel rohkem sa, rohkem riideid, parem korter, paremad puhkamistingimused, lhem t””aeg, - et nad elavad kauem, on suuremad, tervemad, tugevamad, “nnelikumad, intelligentsemad ja haritumad kui viiskmmend aastat tagasi. Ainsatki s“na sellest ei olnud v“imalik ei t“endada ega mber lkata. Partei v„itis n„iteks, et t„nap„eval on 40 % t„iskasvanud proledest kirjaoskajad, enne Revolutsiooni olevat see protsent olnud vaid 15. Partei v„itis, et laste suremus on vaid 160 tuhande sndinu kohta, kuna enne Revolutsiooni oli see 300, ja nii edasi. See oli nagu lihtv“rrand kahe tundmatuga. Oli t„iesti m“eldav, et iga s“na ajaloo“pikuis, ka need, mis kahtlust ei „ratanud, oli puhas v„ljam“eldis. V“ib-olla polnud kunagi olemas olnud niisugust seadust nagu jus primae noctis, sellist elukat nagu kapitalist v“i sellist peakatet nagu torukbar. K“ik mattus uttu. Minevik oli kustutatud, kustutamine oli unustatud, vale oli muutunud t“eks. Vaid ks kord elus oli ta k„es hoidnud - p„rast sndmust: see oli oluline - konkreetset, vaieldamatut t“endit v“ltsimise kohta. Ta oli seda hoidnud oma n„ppude vahel v„hemasti kolmkmmend sekundit. See v“is olla 1973. aastal, - igatahes umbes samal ajal, kui ta Kahterine'ist lahku l„ks. Otseselt asjasse puutuv daatum oli aga seitse v“i kaheksa aastat varasem. See lugu sai alguse kuuekmnendate aastate keskel, suurte puhastuste ajal, kui phiti l“plikult minema Revolutsiooni t“elised juhid. 1970. aastaks ei olnud neist j„rel enam htegi peale Suure Venna. K“ik lej„„nud olid juba paljastatud kui reeturid ja kontrrevolutsion„„rid. Goldstein oli p“genenud ja varjas end teadmata kus, m“ni oli lihtsalt kadunud, enamik aga oli hukatud p„rast suurejoonelisi avalikke kohtuprotsesse, kus kohtualused end k“igis kuritegudes sdi tunnistasid. Viimaste elluj„„nute hulgas olid mehed, kelle nimi oli Jones, Aaronson ja Rutherford. See v“is olla 1965. aastal, kui nad arreteeriti. Nagu sageli juhtus, kadusid nad j„ljetult aastaks v“i paariks, nii et keegi ei teadnud, kas nad on elus v“i surnud, ja siis toodi nad „kki v„lja, et nad end, nagu tavaks oli, sdi tunnistaksid. Nad v“tsid omaks sidemed vaenlase salaluurega (ka tollal oli vaenlaseks Euraasia), riigi raha r””vimise, Partei ustavate poegade m“rvamise ja salasepitsused Suure Venna juhtiva osa vastu, mis olid alanud juba kaua aega enne Revolutsiooni, ja sadu tuhandeid inimelusid n“udnud sabotaaz^iaktid. P„rast seda, kui nad olid end k“iges selles sdi tunnistanud, anti neile armu, nad v“eti Parteisse tagasi ja m„„rati ametikohale, mis tegelikult oli sinekuur, aga mis k“las t„htsalt. K“ik kolm avaldasid ®Timesis¯ pikki armetuid kirjutisi, kus nad analsisid oma reeturlikkuse p“hjusi ja t“otasid oma eksimused heaks teha. M“ni aeg p„rast seda, kui nad vabaks lasti, n„gi Winston neid k“iki kolme ®Kastani¯ kohvikus. Ta m„letas seda k“hedakstegevat lummust, mida ta silmanurgast nende poole piiludes oli tundnud. Nad olid temast palju vanemad, j„„nukid minevikust, peaaegu viimased suurkujud, kes olid s„ilinud Partei kangelaslikest algaegadest. Praegugi veel psis nende kohal kahvatult p“randaaluse v“itluse ja kodus“ja kuulsuse oreool. Kuigi faktid ja kuup„evad olid siis juba „hmaseks muutunud, tundus talle aeg-ajalt, et ta on nende kolme nime kuulnud varem kui Suure Venna oma. Aga nd nad olid lindpriid, vaenlased, roojased, l„hema paari aasta jooksul absoluutselt kindlalt h„vingule m„„ratud. Mitte kski, kes oli juba kord M“ttepolitsei ksi sattunud, polnud iial p„„senud. Nad olid laibad, kes ootavad hauda tagasi saatmist. Nende mber l„hemate laudade taga ei istunud kedagi. Niisuguste meeste l„heduses ei olnud tark end isegi n„idata. Nad istusid vaikides oma nelgiga vrtsitatud dz^inniklaaside taga, mis oli selle kohviku spetsialiteet. Neist kolmest oli Rutherford see, kelle v„limus Winstonile k“ige sgavama mulje j„ttis. Rutherford oli kunagi olnud kuulus karikaturist, kelle brutaalsed pildid olid aidanud kujundada avalikku arvamust enne Revolutsiooni ja Revolutsiooni ajal. Isegi praegu ilmusid vahel harva tema pildid ®Timesis¯. Aga need olid lihtsalt ta varasema laadi imelikult v„heveenvad ja elutud j„ljendused. Ikka ja j„lle soojendasid need les minevikuteemasid: agulikorterid, n„lginud lapsed, t„navalahingud ja torukbaraga kapitalistid - isegi barrikaadidel ei raatsinud kapitalistid oma torukbarast loobuda, - l“putu, lootusetu katse minevikku tagasi p„„seda. Rutherford oli t„ielik monstrum, halliseguse v“idunud juukselakaga, paksude neegrikulmudega n„gu kottis ja armiline. Ta v“is omal ajal v„ga tugev olla; nd aga oli tema suur kere losakil, kiivas, tursunud ja igas suunas mber kukkumas. Ta „hvardas silma n„hes laguneda nagu pudenev kaljukngas. Oli vaikne p„rastl“unatund. Winston ei m„letanud enam, kuidas ta niisugusel ajal kohvikusse oli sattunud. Kohvik oli peaaegu thi. Teleekraanist nirises plekist muusikat. Kolm meest istusid oma nurgas peaaegu liikumatult, s“nagi vahetamata. Kelner t“i, ilma et nad oleksid tellinud, uued dz^inniklaasid. Nende k“rval oli malelaud, nupud les seatud, aga partii oli veel alustamata. Ja siis, v“ib-olla umbes pooleks minutiks, juhtus teleekraaniga midagi. Meloodia, mis sealt tuli, muutus, ja muutus ka muusika laad. Sinna ilmus mingi - aga seda oli raske kirjeldada - , mingi ise„ralik murduv, pl„risev, m“nitav toon, mida Winston nimetas m“ttes kollaseks. Teleekraanist kostis h„„l: ®Kastani laia krooni all mn sind ja sina mind: seal nd lamad, paljas rind, kastani laia krooni all.¯ Kolm meest ei liigatanudki. Aga kui Winston taas Rutherfordi kurnatud n„ole pilgu heitis, m„rkas ta, et Rutherfordi silmis olid pisarad. Ja alles nd m„rkas ta mingi sisemise judinaga ja samal ajal teadmata millest see judin tuleb - , et nii Aaronsonil kui Rutherfordil on ninaluu murdunud. M“ne aja p„rast arreteeriti k“ik kolm uuesti. Ja selgus, et nad olid kohe vabastamise hetkest peale alustanud v„rskeid salasepitsusi. Oma teisel kohtuprotsessil tunnistasid nad end uuesti sdi k“igis oma vanades kuritegudes ja lisaks veel paljudes uutes. Nad hukati ja nende saatus j„„dvustati Partei ajaloo raamatutes hoiatuseks j„reltulevatele p“lvedele. Umbes viie aasta p„rast, 1973. aastal, oli Winston lahti keeramas dokumentide rulli, mis oli just torupostist tema t””lauale kukkunud, kui talle j„i pihku paberitkk, mis oli ilmselt kogemata muude paberite hulka sattunud ja sinna ununenud. Otsekohe, kui ta oli selle „ra silunud, n„gi ta selle t„htsust. See oli pool leheklge umbes kmne aasta vanusest ®Timesist¯ - leheklje lemine pool, nii et sel oli ka kuup„ev, - ja sinna oli trkitud ka mingi Partei lesandega New Yorki saabunud delegatsiooni foto. Ja selle rhma keskel hakkasid silma Jones, Aaronson ja Rutherford. Eksitust ei saanud olla; igal juhul olid nende nimed pildi all „ra toodud. Konks oli selles, et m“lemal kohtuprotsessil olid k“ik kolm tunnistanud, et nad olid sel p„eval viibinud Euraasia territooriumil. Nad olid “hku t“usnud salajaselt lennuv„ljalt Kanadas ja lennanud kuhugi Siberisse, et kohtuda seal Euraasia kindralstaabi esindajatega, kellele nad olid reetnud t„htsaid s“jalisi saladusi. Kuup„ev oli Winstonile selgesti meelde j„„nud selle t“ttu, et see oli juhtumisi olnud jaanip„ev; aga kogu see lugu pidi olema j„„dvustatud veel lugematutes muudes kohtades. J„reldus sai olla vaid ks: tunnistused olid valed. Muidugi see polnud ju iseenesest teab kui suur avastus. Juba tollal ei olnud Winston v“imalikuks pidanud, et puhastuste ajal likvideeritud inimesed on t“esti toime pannud need kurit””d, milles neid sdistati. Aga nd oli tal k„es kindel t“end; see oli fragment h„vitatud minevikust, nagu fossiilne luu, mis tuleb n„htavale vales kohas ja kummutab terve geoloogiateooria. Sellest oleks piisanud, et Parteid pihuks ja p“rmuks teha, kui seda oleks saanud mingil kombel maailmale avaldada ja selle t„henduse selgeks teha. Winston j„tkas katkestamata oma t””d. Niipea kui ta oli n„inud, mis foto see on ja mida see t„hendab, oli ta selle paberilehega kinni katnud. O^nneks oli see lahtikeeramise ajal olnud teleekraani poolt vaadates tagurpidi. Ta v“ttis kirjutusploki p“lvele ja lkkas tooli lauast eemale, et j„„da teleekraanist nii kaugele kui v„hegi v“imalik. Ei olnud raske oma n„oilmet ksk“ikne hoida, ja isegi oma hingamist sai teatava pingutusega talitseda: aga oma sdame kloppimist ei saanud talitseda, ja teleekraan oli kllalt tundlik et seda registreerida. Ta laskis enda arvates umbes kmme minutit m””da minna, v„risedes hirmust, et m“ni “nnetu juhus, n„iteks „kiline tuulehoog, mis phib laua paberitest puhtaks, v“iks teda „ra anda. Ja siis viskas ta selle foto, ilma seda enam avamata, koos muu paberipahnaga m„luauku. Hetk hiljem oli see juba arvatavasti tuhaks p“lenud. See oli juhtunud kmme v“i ksteist aastat tagasi. T„na ta oleks selle foto ehk alles j„tnud. Imelik, et fakt, et ta oli seda kord k„es hoidnud, tundus talle veel praegugi oluline olevat, kus nii sellest fotost kui ka sellel j„„dvustatud sndmusest oli j„„nud vaid m„lestus. Kas v„hendas see Partei v“imu minevikusndmuste le, et t“end, mida enam ei olnud, oli kunagi siiski olemas olnud? Aga t„nap„eval poleks see foto enam mingi t“end olnud, oletades, et seda olekski saanud mingil kombel tuhast les t“usma panna. Juba siis, kui ta selle leidis, ei s“dinud Okeaania enam Euraasiaga, ja need kolm meest pidid olema oma kodumaa reetnud Ida-Aasia agentidele. Ja p„rast seda oli olnud veel uusi sdistusi - kaks, kolm, ta ei m„letanud enam t„pselt, mitu korda. T“en„oliselt kirjutati lestunnistusi pidevalt mber, nii et l“puks polnud algsetel faktidel ja daatumitel enam v„himatki t„htsust. Minevikku mitte ainult ei muudetud, vaid seda muudeti pidevalt. Ja see oligi, mis teda vaevas nagu luupainaja, et ta ei olnud iial selgelt aru saanud, miks see kohutav pettus ette on v“etud. Mineviku v“ltsimise vahetu kasu oli silman„htav, aga kaugemad motiivid j„id talle mstiliseks. Ta v“ttis sulepea ja kirjutas: Ma saan aru, KUIDAS, aga ma ei saa aru, MIKS. Ta j„i m“tlema, nagu ta seda korduvalt varemgi oli teinud, et kas ta ei ole mitte vaimuhaige. V“ib-olla vaimuhaige on lihtsalt see, kes on ksinda v„hemuses. Omal ajal oli hullumeelsuse m„rk see, kui inimene uskus, et Maa tiirleb mber P„ikese, t„nap„eval see, kui inimene usub, et minevikku ei saa muuta. V“ib-olla on tema ainus, kes niiviisi m“tleb, ja kui ta on ainus, siis ta on vaimuhaige. Aga m“te, et ta on vaimuhaige, teda eriti ei vaevanud: kohutavam oli v“imalus, et ta eksib. Ta v“ttis laste ajaloo“piku ja vaatas Suure Venna portreed, mis moodustas selle palgelehe. Hpnootilised silmad puurisid oma pilgu tema silmadesse. Oli, nagu oleks mingi tohutu j“ud sind r“hunud, - miski, mis tungis su pealuusse, tampis su aju, h„vitas su eneseusalduse, sundis sind peaaegu et oma meeli umbusaldama. L“puks kuulutab Partei, et kaks pluss kaks on viis, ja sa j„„d seda uskuma. Oli paratamatu, et nad sellega varem v“i hiljem v„lja tulevad: seda n“udis nende positsiooni loogika. Otse seda v„lja tlemata eitas nende filosoofia nii meelelist kogemust kui ka v„lise reaalsuse olemasolu ldse. Terve m“istus oli ketserluste ketserlus. Ja hirmus ei olnud mitte see, et nad v“isid sind teisiti m“tlemise p„rast tappa, vaid et neil v“is “igus olla. Sest kust me ldse v“tame, et kaks pluss kaks on neli? V“i et gravitatsiooniseadus kehtib? V“i et minevikku ei saa muuta? Kui minevik ja v„line maailm eksisteerivad ainult teadvuses ja kui teadvus on kontrollitav, mis sellest siis j„reldub? Aga ei! Tema meelekindlus kogus end „kki kuidagi omal j“ul. Ja ilma et see oleks olnud mingist kindlast assotsiatsioonist tingitud, t“usis tema vaimusilma ette O'Brieni n„gu. Ta teadis kindlamini kui enne, et O'Brien on temaga hes leeris. Ta kirjutas oma p„evikust O'Brieni jaoks - O'Brienile: see oli nagu l“pmatu kiri, mida keegi kunagi ei loe, aga mis on adresseeritud hele kindlale inimesele ja omandab selle t“ttu erilise v„rvingu. Partei keelab sul uskuda oma silmi ja k“rvu. See on nende l“plik, k“ige olulisem n“ue. Tal v“ttis sdame alt klmaks, kui ta m“tles sellele muserdavale j“ule, mis seisis tema vastas, kergusele, millega iga Partei intellektuaal vaidluses temaga peale j„„ks, peentele argumentidele, millest ta ei ole v“imeline arugi saama, r„„kimata neile vastu vaidlemisest. Ja ikkagi on temal “igus! Nemad eksivad ja temal on “igus. Silman„htavaid, lihtsakoelisi ja paikapidavaid asju tuleb kaitsta. Endastm“istetavad t“ed peavad paika, neist tuleb kinni hoida! K„egakatsutav maailm on olemas, selle seadused ei muutu. Kivid on k“vad, vesi on m„rg, lahtised esemed langevad Maa keskpunkti poole. Tundega, nagu r„„giks ta O'Brieniga ja nagu paks ta htlasi t„htsat aktsioomi s“nastada, kirjutas ta: Vabadus on vabadus ”elda, et kaks pluss kaks on neli. Kui see on v“imalik, tuleb k“ik muu iseenesest. 8 Kusagilt kangialustest uhkas Winstonile vastu r”stitud kohviubade, t“elise oakohvi, mitte ®V“idu¯ kohvi l“hna. Winston seisatas tahtmatult. Ta oleks nagu hetkeks oma pooleldi unistatud lapsep“lvemaale sattunud. Siis paugatas uks ja l“hn kadus j„rsku ja ootamatult nagu katkenud heli. Ta oli mitu kilomeetrit t„naval maha k“ndinud ja tema veenilaiendi haavand tuikas. Juba teist korda viimase kolme n„dala jooksul puudus ta “htul šhiskondlikust Keskusest: see oli ettevaatamatu tegu, sest kindlasti peeti keskuses k„imise kohta arvet. P“him“tteliselt polnud Partei liikmel vaba aega ja ta polnud kunagi ksi, v„lja arvatud voodis. Peeti endastm“istetavaks, et kui ta parajasti ei t””ta, ei s”” v“i ei maga, v“tab ta osa mingist kollektiivsest meelelahutusest; k“ik, mis viitas ksinduse eelistamisele, isegi ksinda jalutama minemine, oli alati veidi ohtlik. Uuskeeles oli selle kohta s“na: omaelu, mis t„histas individualismi ja ekstsentrilisust. Aga t„na “htul, kui ta ministeeriumist v„lja tuli, oli mahe aprillikuine “hk ta „ra v“lunud. Taevas oli soojemalt sinine, kui ta seda sel aastal oli n„inud, ja „kki oli tema meelest see pikk k„rarikas “htu Keskuses, ttud, kurnavad m„ngud, loengud ja dz^inniga “litatud krigisev seltsimehelikkus talumatu. Ta astus pikemalt m“tlemata bussipeatusest edasi ja sukeldus Londoni t„navar„gasse, algul l“una, siis ida ja p“hja suunas, ekseldes sihitult v““rastel t„navatel, tundmata muret, mis suunas ta parajasti l„heb. ®Kui ldse veel millelegi loota on,¯ oli Winston p„evikusse kirjutanud, ®siis ainult proledele.¯ See mstiline t“de ja ilmselt absurdi sisaldav v„ide tuli tal ikka ja j„lle meelde. Ta oli kusagil h„maras porikarva agulis, mis j„i kunagisest Saint Parcrase vaksalist kirdesse. Ta astus m””da munakivisillutist, mida „„ristasid kahekordsed majad, mille „rataotud uksed avanesid otse k“nniteele ja tuletasid millegip„rast meelde rotiauke. Siin-seal oli kivide vahel sopaseid loikusid. Ustest sisse ja v„lja ja kitsastel k“nniteedel kahel pool t„navat liikus h„mmastavalt palju rahvast: t„ies “itseeas neiukesi, huuled paksult v„rvitud, noormehed sabas, ja pardik“nnakuga tsedaid naisi, kellest v“is n„ha, missugused on need neiukesed kmne aasta p„rast, ja k“veraid jalgu j„rel lohistavaid kookus „tte, ja lompides pladistavaid paljasjalgseid n„rudes lapsi, kes emade k„rkimise peale laiali jooksid. Umbes veerand k“igist akendest sel t„naval oli katki ja laudadega kinni l””dud. Suurem osa inimesi ei p””ranud Winstonile mingit t„helepanu; m“ned silmitsesid teda valvsa t„helepanuga. šhe maja uksel vestlesid kaks kogukat naist, telliskivipunased k„sivarred p“lle peal risti. L„hemale j“udes pdis Winston kinni m“ned lausekatked. ®®Jaa,¯ ma tlesin tall, ®see on k“ik v„ga kena,¯ ma tlesin. ®Aga oleks sa minu asemel olnud, sa oleks samamoodi teind. Mis viga r„„kida,¯ ma tlesin, ®sa pole minu nahas olnd.¯¯ ®Oijaa,¯ venitas teine, ®n“nna jah, n“nna see on.¯ Kimedad h„„led vakatasid „kki. Naised piidlesid Winstonit vaenulikus vaikuses, kuni ta m””dus. Tegelikult see polnudki vaenulikkus, vaid lihtsalt ettevaatlikkus, hetkeline kangestus, nagu m“nd tundmatut looma n„hes. Partei sinised tunked polnud niisugusel t„naval nagu see siin n„htavasti just tavaline vaatepilt. T“epoolest, ei olnud tark end niisugustes kohtades n„idata, kui sul ei ole selleks erilist p“hjust. Iga vastutulev patrull v“is sind kinni pidada: ®Kas ma tohin teie dokumente n„ha, seltsimees? Mida te siin teete? Mis ajal te t””lt lahkusite? Kas see on teie tavaline kodutee?¯ ja nii edasi ja nii edasi. Mitte et oleks olnud keelatud tavalisest erinevat teed m””da koju minna, aga sellest piisas, et t“mmata endale t„helepanu, kui M“ttepolitsei sellest kuulda sai. J„rsku algas t„naval suur sagimine. Igast kljest kostis hoiatushdeid. Inimesed s””stsid majadesse varjule nagu j„nesed. Otse Winstoni nina all hppas t„navale ks noor naine, kahmas slle pisikese lapse, kes m„ngis lombis, keeras ta p“lle sisse ja hppas tagasi majja, k“ik he hooga. Samal hetkel tormas Winstoni poole musta kortsunud likonnaga mees, kes oli ilmunud k“rvalt„navast, ja n„itas erutatult taevasse. ®Tossukas!¯ karjust ta. ®Ettevaatust, s^eff! Visake k“huli! Ruttu, pikali!¯ Tossukateks nimetasid proled miskip„rast rakettmrske. Winston viskus otsekohe pikali. Niisuguste hoiatusega ei eksinud proled peaaegu kunagi. Neil paistis olevat mingi eriline vaist, mis tles neile mitu sekundit ette, kui rakett oli tulemas, kuigi raketid lendasid arvatavasti helist kiiremini. Winston varjas pea k„tega. K“rvulukustav k„rgatus n„is k“nnitee les kergitavat, ja midagi kerget sadas talle kaela. Kui ta psti t“usis, leidis ta, et teda katavad l„hima akna klaasi killud. Ta sammus edasi. Mrsk oli purustanud kahesaja meetri kaugusel terve majade rhma. Taevas rippus must suitsusammas ja selle all oli krohvitolmu pilv, milles moodustus juba rahvasumm mber varemate. Tema ees k“nniteel oli v„ike krohvihunnik, ja keset seda hakkas silma mingi erepunane laik. Kui ta l„hemale j“udis, n„gi ta, et see oli randmest „rarebitud inimesek„si. Peale verise k”ndi oli see k„si nii valgeks t“mbunud, nagu oleks ta kipsmudel. Ta l“i selle jalaga rentslisse ja p””ras siis, et v„ltida rahvahulka, paremat k„tt hte k“rvalt„navasse. Kolme-nelja minutiga j“udis ta purustuste piirkonnast v„lja, ja siin j„tkus r„pane sagiv t„navaelu, nagu poleks midagi juhtunud. Kell oli umbes kaheksa ja prolede joogikohad (®k“rtsud¯, nagu nad neid nimetasid) olid rahvast paksult t„is. Nende tahmunud liigend-ustest, mis k„isid lakkamatult lahti-kinni, paiskus t„navale uriini, saepuru ja hapu “lle lehka. šhes nurgas, mille moodustas etteulatuv majafassaad, seisis troppis kolm meest, keskmisel k„es kokkumurtud ajaleht, mida teised kaks le tema “la t„helepanelikult uurisid. Isegi enne, kui Winston j“udis kllalt l„hedale, et n„ha nende n„oilmet, m„rkas ta suurt svenemist kogu nende kehahoiakus. Ilmselt olid need mingid t„htsad uudised, mida nad lugesid. Kui Winstonil j„i nendeni veel ainult paar sammu, lagunes see tropp „kki ja kahe mehe vahel puhkes „ge s“navahetus. Korraks tundus isegi, et kohe l„heb l””maks. ®Kas sa, kurat, kuulad, mis ma sulle tlen! Juba neliteist kuud pole kski seitsmega l“ppev pilet v“itnud.¯ ®On ikka kll!¯ ®No ega ei ole! Ma olen kodu kaks aastat k“ik viimaseni paberi peale les kirjutanud. Ma tlen sulle, mitte kski seitsmega l“ppev pilet - -¯ ®On, seitse on v“itnud! Mul on see number peaaegu peas. See l“ppes neljasaja seitsmega. Veebruaris, veebruari teisel n„dalal!¯ ®Mine p“rgu oma veebruariga. Mul on kodu k“ik kirjas. Ja mitte kski seitsmega - -¯ ®Kuulge, j„tke j„rele!¯ tles kolmas. Nad r„„kisid loteriiv“itudest. M“nekmne meetri j„rel vaatas Winston tagasi. Nad vaidlesid ikka veel „gedalt ja kirglikult. Loterii oma igan„dalaste p„ratute v“itudega oli ainus avaliku elu sndmus, millele proled t“sisemat t„helepanu p””rasid. T“en„oliselt oli loterii miljonitele proledele peamine, kui mitte ainus eesm„rk elus psida. See oli nende r““m, nende narrus, nende tuimasti, nende vaimne stimulaator. Niipea kui asi puutus loteriisse, ilmnes peaaegu kirjaoskamatute inimeste juures h„mmastav kalkuleerimisv“ime ja fenomenaalne m„lu. Suur hulk inimesi elatuski ainuksi ssteemide, ennustuste ja amulettide mgist. Winston polnud loteriiasjandusega v„himalgi m„„ral seotud (seda korraldas Klluseministeerium), aga ta teadis (nagu teadsid muidugi k“ik Partei liikmed), et v“idusummad on suures osas imaginaarsed. V„lja maksti ainult v„ikesed v“idud, suurte v“itude v“itjad olid v„ljam“eldud isikud. Seda ei olnud raske korraldada, sest Okeaania eri osade vahel puudus tegelikult igasugune side. Aga kui ldse veel millelegi loota on, siis ainult proledele. Sellest tuli kinni hoida. Niimoodi s“nades k“las see m“istlikult, aga t„naval m””duvaid inimolevusi vaadates j„i sellest j„rele ainult usk. T„nav, kuhu Winston oli p””ranud, viis m„est alla. Tal oli tunne, et ta on varemgi siinkandis k„inud ja et peat„nav on siinsamas l„hedal. Kusagilt eestpoolt kostis h„„ltek“minat. T„nav tegi j„rsu p””rde ja l“ppes trepiga, mis viis alla k“rvalt„navale, kus putkades mdi n„rtsinud v„limusega juurvilja. Nd tundis Winston selle koha „ra: see k“rvalt„nav viis v„lja peat„navale, ja j„rgmisel t„navanurgal, vaevalt viie minuti tee kaugusel, oli see vanakraamikauplus, kust ta oli ostnud selle thja kaustiku, mis nd oli tema p„evik. Ja sealtsamast l„hedalt v„ikesest kirjutustarvete poest oli ta ostnud sulepea ja tindipoti. Trepiotsal ta peatus. Teisel pool t„navat oli v„ike r„pane k“rts, mille aknad paistsid olevat nagu j„„s, aga tegelikult kattis neid lihtsalt paks tolmukord. šks v„ga vana mees, kookus, aga elav, valged vurrud “ieli nagu v„hil, t“ukas liigend-ukse lahti ja astus k“rtsi. Winstonile tuli seda n„hes „kki m“te, et see vanamees, kes oli v„hemalt kaheksakmne aastane, pidi Revolutsiooni ajal juba keskealine olema. Tema ja teised v„hesed temavanused olid viimaseks olemasolevaks henduslliks kadunud kapitalismimaailmaga. Ka Parteisse endasse ei olnud kuigi palju j„etud neid, kelle vaated olid juba enne Revolutsiooni v„lja kujunenud. Vanem p“lvkond oli viiekmnendatel ja kuuekmnendatel aastatel suurte puhastuste k„igus peaaegu t„ielikult h„vitatud, ja need v„hesed, kes olid ellu j„„nud, olid nii „ra hirmutatud, et nad olid vaimselt kapituleerunud. Kui ldse oli veel kedagi, kes v“is sajandi alguse elutingimuste kohta t“ep„rast seletust anda, siis ainult m“ni prole. Winstonile meenus „kki see katkend, mille ta oli ajaloo“pikust oma p„evikusse mber kirjutanud, ja tal t„rkas p””rane idee: ta l„heb k“rtsi, teeb vanamehega tutvust ja ksib temalt ht-teist. Ta tleb talle: ®R„„kige mulle oma elust, kui te olite poisike. Kuidas siis oli? Kas parem v“i halvem kui praegu?¯ Ja et poleks enam mahti kartma la, tormas ta trepist alla ja astus le kitsa t„nava. Muidugi oli see hullumeelsus. Polnud kll otseselt mingit seadust, mis oleks keelanud proledega r„„kida ja nende k“rtse klastada, aga selline teguviis oli ikkagi liiga ebatavaline, et m„rkamata j„„da. Kui patrull ilmub, v“ib ta teeselda n“rkusehoogu, aga vaevalt et teda uskuma j„„dakse. Ta lkkas ukse lahti ja talle l“i vastu hapu “lle v“igas v„nge lehk. Kui ta sisse astus, j„i h„„ltesumin poole vaiksemaks. Ta tundis seljaga, kuidas k“ik m““tsid pilguga tema siniseid tunkesid. Noolepildumism„ng, mis k„is ruumi tagaosas, katkes pooleks minutiks. Vanamees, kelle j„rel ta oli siia tulnud, seisis leti ees ja oli s“navahetuses baarimehega, suure, tseda, kongus ninaga noormehega, kellel olid tohutu j„medad k„sivarred. Summ mehi seisis, kann k„es, k“rval ja vaatas seda stseeni pealt. ®Kas ma'i ksind viisakalt, mis?¯ p“rutas vanamees ja l“i „gedalt selja sirgu. ®Sa tled, et terves selles kuradima k“rtsis ei ole pindist kruusi?¯ ®Mis pagana asi see pint veel on?¯ ksis baarimees, ksnes s“rmeotstega letile toetudes. ®No kae nalja! Ise k“rtsmik, ja ei tea, mis asi on pint! Pint on pool kvarti ja neli kvarti on ks gallon. Viimaks hakka sulle veel aabitsat “petama.¯ ®Pole eales kuulnud,¯ vastas baarimees lhidalt. ®Meil on siin liiter v“i pool liitrit. Kannud on su ees leti peal.¯ ®Ma tahaks he pindi saada,¯ k„is vanamees peale. ®Sa v“iks mulle pindi lasta kll. Kui ma noor olin, p“ld neid kuradima liitreid.¯ ®Kui sa noor olid, olime meie alles puu otsas,¯ tles baarimees, vilksamisi teiste kundede poole vaadates. Kostis naerupahvak ja Winstoni tulekust tekkinud kohmetus n„is hajuvat. Vanamehe n„gu valge habemetka all oli “hetama l””nud. Ta p””ras ringi, midagi omaette pobisedes, ja p“rkas Winstoniga kokku. Winston v“ttis tal “rnalt k„e alt kinni. ®Kas tohib teile v„lja teha?¯ ®See oleks sinust viks kll,¯ vastas vanamees ja l“i j„lle selja sirgu. Paistis, et ta polnud Winstoni siniseid tunkesid m„rganud. ®Pint!¯ hdis ta baarimehele s“jakalt. ®Pint va kraasi!¯ Baarimees laskis kaks korda pool liitrit tumepruuni “lut paksudesse kannudesse, mis ta oli letialuses „mbris „ra loputanud. O^lu oli ainus jook, mida prolede k“rtsis v“is saada. Dz^inni polnud proledele ette n„htud, kuigi tegelikult nad said seda kllalt h“lpsasti k„tte. Noolepildumism„ng j„tkus t„ie hooga ja meestesumm leti ees hakkas r„„kima loteriipiletitest. Winstoni kohalviibimine oli selleks korraks unustatud. Akna all oli m„nnipuust laud, kus ta sai vanamehega r„„kida, ilma hirmuta, et neid pealt kuuldakse. Asi oli „„rmiselt ohtlik, aga v„hemalt ei olnud siin ruumis teleekraani, nagu ta oli kohe sisse astudes olnud kindlaks teinud. ®Ta oleks v“inud mulle ikka pindi lasta,¯ nurised vanamees oma kannu ette v“ttes. ®Pool liitrit on v„he. Seda j„„b v„heks. Aga liiter on palju. See k„ib p“ie peale. Hinnast r„„kimata.¯ ®Te olete sellest ajast peale, kui te noor mees olite, vist suuri muutusi n„inud,¯ alustas Winston ettevaatlikult. Vanamehe kahvatusinised silmad liikusid m„rklaualt baariletile ja baariletilt peldikuuksele, nagu oleks see k“rtsituba, kus need muutused on toimunud. ®O^lu oli parem,¯ tles ta viimaks. ®Ja odavam! Kui ma noor olin, maksis lahja “lu - me kutsusime seda kraasiks - neli penni pint! Enne s“da muidugi.¯ ®Enne missugust s“da?¯ ksis Winston. ®No enne neid k“iki s“du,¯ tles mees ebam„„raselt. Ta t“stis oma kannu ja n“ksatas j„lle sirgu. ®Ma soovin sulle tervist ja j“udu!¯ Vanamehe terav aadama“un liikus llatavalt kiiresti les-alla ja “lu oligi kadunu. Winston l„ks leti juurde ja tuli tagasi kahe pooleliitrise kannuga. Vanamees n„is olevat unustanud oma eelarvamuse terve liitri “lle „rajoomise suhtes. ®Te olete minust tublisti vanem,¯ tles Winston, ®te pidite olema t„iskasvanud mees juba enne, kui mina sndisin. Teil on kindlasti meeles, kuidas vanasti, enne Revolutsiooni elati. Minu p“lvkond ei tea “ieti midagi sellest ajast. Me v“ime selle kohta ainult raamatuid lugeda, ja see, mis raamatutes kirjutatakse, ei pruugi t“si olla. Ma tahaksin teada teie arvamust selle kohta. Ajalooraamatud tlevad, et enne Revolutsiooni oli elu hoopis teine kui praegu. Valitses kohutav r“humine, eba“iglus ja vaesus - hullem, kui me suudame ette kujutada. Siin, Londonis, elas suur osa inimesi pooln„ljas snnist surmani. Pooltel neist polnud midagi jalgagi panna. T””tati kaksteist tundi p„evas, koolisk„imine l“ppes heksa-aastaselt, magati kmnekesi hes toas. Ja samal ajal oli olemas k„put„is inimesi, neid oli ainult m“ni tuhat - kapitalistid, nagu neid kutsuti - , kes olid rikkad ja kelle k„es oli v“im. Neile kuulus k“ik, mis ldse olemas oli. Nad elasid suurtes uhketes majades, kus neil oli kolmkmmend teenijat, nad s“itsid autode ja neljahobuset“ldadega, nad j“id s^ampanjat, nad kandsid torukbarat - -¯ Vanamees elavnes „kki. ®Torukbarat!¯ tles ta. ®Naljakas, et sa neist r„„gid. Alles eile tuli mul sama m“te. Misp„rast, ei tea. Ma m“tlesin, et p“le teisi juba aastaid n„ind. Žra kadund teised. Viimati ma kandsin sihukest asjapuud vennanaise matustele, ja see oli, tleme, noh, ega ma t„pselt ei m„leta, aga oma viiskmmend aastat tagasi. See oli muidugi seks puhuks ritud.¯ ®Torukbar pole muidugi see k“ige t„htsam,¯ tles Winston kannatlikult. ®Peaasi on see, et need kapitalistid - nemad ja advokaadid ja preestrid ja nii edasi, kes nende arvel elasid, - valitsesid kogu maailma. K“ik oli olemas selleks, et neile kasu tuua. Teie aga - tavalised inimesed, t””lised - olite nende orjad. Nad v“isid teiega teha, mida heaks arvasid. Nad v“isid teid nagu loomakarja laevaga Kanadasse vedada. Nad v“isid teie ttardega magada, kui nad soovisid. Nad v“isid lasta teid peksta niisuguse asjaga, mille nimi oli heksasabaline kass. Neist m””da minnes pidite mtsi kergitama. Igal kapitalistil oli alati sabas terve hulk lakeisid, kes - -¯ Vanamees elavnes j„lle. ®Lakeid!¯ hatas ta, ®veel ks s“na, mida ma nii kaua p“le kuuld. Lakeid! See tuletab t“esti vanu aegu meelde. Ma m„letan, et ma k„isin - no on posu aastaid on sellest m””das kll - phap„eva “htupoolikuti Hyde Parkis, kus need voltsid k“nesid pidasid. P„„stearmee, rooma katoliiklased, juudid, indud - igasugu rahvast. Ja seal oli ks volts - nime ma muidugi ei m„leta, - aga kll tal oli kuraasi. Ta materdas neid, nii et aitas. ®Lakeid!¯ hdis ta. ®Kodanluse lakeid! V“imumeeste tallalakkujad!¯ Parasiidid oli ka ks tema s“na. Ja ta nimetas neid „„nideks. Ta m“tles muidugi t””erakonda.¯ Winston tundis, et nad r„„givad teineteisest m””da. ®Ma pidasin silmas midagi muud,¯ tles ta. ®Kuidas te tunnete, kas teil on praegu rohkem vabadust kui siis? Kas praegu koheldakse teid inimlikumalt? Vanasti v“isid rikkad inimesed, need k“ige v„gevamad - -¯ ®Lordide Koda,¯ pistis vanamees m“tlikult vahel. ®Olgu nii, Lordide Koda. Ma tahan teada, kas need inimesed v“isid teid alandada ainult selle p„rast, et nemad olid rikkad ja teie vaesed. On see t“si, et te pidite neid kohates mtsi peast v“tma ja neile ®sir¯ tlema?¯ Vanamees paistis sgavalt j„rele m“tlevat. Enne vastamist j“i ta „ra umbes veerandi oma “llest. ®Jah,¯ tles ta. ®Neile meeldis, kui inimesed neile kbarat kergitasid. See n„itas nagu lugupidamist. Mina ise p“lnd sellega p„ri, aga teind olen seda kll ja kll. Tuli teha, kussa p„„sed.¯ ®Ja kas see oli tavaline - ma r„„gin ainult seda, mida ma ajalooraamatutest olen lugenud, - kas see oli tavaline, et rikkad ja nende teenrid t“ukasid teid k“nniteelt rentslisse?¯ ®šks neist t“ukas mind korra kll,¯ tles vanamees. ®Ma m„letan selgesti, nagu oleks see eila olnd. See oli ks s“udev“istluste “htu - neil oli s“udev“istluste puhul alati k“va pidu, - ja ma jooksin he noore voltsiga Shaftesbury puiesteel kokku. Oli p„ris „rra teine - valge s„rk, torukbar, must saterkuub. Tuias m””da k“nniteed, ja mina kogemata k“mdi otsa. Tema p“rutab: ®Oled sa pime v“i?¯ Mina vasta: ®Kas arvad, et sa oled selle k“nnitee „ra ostnud?¯ Tema tleb: ®Ma keeran sul raisal kaela kahekorra, kui sa veel oma suud pruugid.¯ Mina tlen: ®Sa oled t„is kui tinavile. Ma viin su soolaputkasse.¯ Ja usu v“i „ra usu, ta aaras mul rinnust kinni ja oleks „„repealt bussi alla t“ugand. No aga ma olin tollal noor ja ma oleks talle veel teind, ainult et - -¯ Winston tundis end t„iesti abituna. Vanamehe m„lu oli nagu suur prgim„gi. Teda v“is p„ev otsa ksitleda, midagi olulist teada saamata. Parteiajaloo raamatud v“isid r„„kida t“tt, omal kombel; v“ib-olla r„„kisid isegi puhast t“tt. Ta tegi viimase katse. ®V“ib-olla ma ei v„ljendanud end p„ris selgest,¯ tles ta. ®Ma m“tlen nimelt seda, et te olete v„ga vana mees, pool teie elust m””dus enne Revolutsiooni. Juba 1925. aasta paiku te olite t„isealine. Kas te v“ite ”elda, selle alusel, mida te m„letate, kas elu oli 1925. aastal parem v“i halvem kui praegu? Kui teil oleks valida, kas te eelistaksite elada siis v“i praegu?¯ Vanamees silmitses keskendunult noolem„rklauda. Ta j“i oma “lle „ra, aeglasemalt kui enne. Kui ta r„„kima hakkas, “hkus temast sallivust ja filosoofilist rahu, nagu oleks “lu teda mahendanud. ®Ma tean, mis sa minult ootad,¯ tles ta. ®Sa arvad, et ma oleks parema meelega noor. Enamjagu inimesi tahaks olla noor, kui neilt ksida. Kui sa oled noor, on sul j“udu ja tervist. Minu vanuses p“le sul enam midagi. Jalad teevad vaeva ja p“iega on asi hull. Kuus v“i seitse korda ”” jooksul ajab see mind voodist les. Aga teiselt poolt on vanadusel ka suuri eeliseid. P“le neid muresid, mis noorest piast. Ei ole mingit pistmist naistega, ja see juba on midagi. Ma p“le naisega oma kolmkmmend aastat olnd, usu v“i „ra usu. P“le tahtmist tuldki, vot mis.¯ Winston n“jatas selja vastu aknalauda. Polnud mingit m“tet juttu j„tkata. Ta tahtis juba uue “lle j„rele minna, kui vanamees „kki psti kargas ja k„hku haisva k„imla poole liipas. šleliigne pool liitrit oli oma t”” teinud. Winston j„i veel m“neks ajaks oma thja kannu vahtima, ja ta ei m„rganudki, kuidas jalad ta t„navale kandsid. Hiljemalt kahekmne aasta p„rast, m“tles ta, j„„b igaveseks vastamata suur ja lihtne ksimus: ®Kas enne Revolutsiooni elati paremini kui praegu?¯ Tegelikult juba praegu j„i see vastamata, kuna v„hesed elluj„„nud vanast maailmast ei olnud v“imelised v“rdlema hte ajastut teisega. Nad m„letasid miljonit kasutut pisiasja - tli t””kaaslasega, kadunud jalgrattapumba otsimist, ammusurnud “e n„oilmet, tolmukeeriseid tuulisel hommikul seitsmekmne aasta eest, aga k“ik oluline j„i v„ljapoole nende vaatev„lja. Nad olid nagu sipelgad, kes n„evad v„ikesi asju, aga mitte suuri. Ja kui puudus m„lu ja kirjalikud allikad olid v“ltsitud - kui see nii oli, siis tuli soostuda Partei v„itega, et ta on rahva eluj„rge parandanud, sest ei olnud olemas ega saanud enam kunagi olla mingit m““dupuud, millega seda kontrollida. Siinkohal katkes „kki Winstoni m“ttel“ng. Ta seisatas ja t“stis pilgu. Ta oli kitsukesel k“rvalt„naval, kus elumajade vahele olid surutud h„marad poeuberikud. Otse Winstoni pea kohal rippus kolm tuhmunud metallkuuli, mis kunagi ammu v“isid olla isegi le kullatud. Paistis, et ta tunneb seda kohta. Muidugi! Ta seisis vanakraamipoe ees, kust ta oli ostnud oma p„eviku. Teda l„bis hirmuv“patus. Kaustiku ostmine oli kllalt j„relem“tlematu tegu olnud ja ta oli endale t“otanud, et ta ei tule enam iial siia kanti. Ja ometi, niipea kui ta oli lasknud oma m“tted vabalt uitama, olid jalad ta omatahtsi j„lle siia toonud. Kuigi just t„pselt seda laadi enesetapjalike impulsside vastu oli ta lootnud p„eviku avamise abil end kaitsta. Samas m„rkas ta, et kuigi kell on juba heksa, on kauplus ikka veel lahti. Tundes, et poes „rataks ta v„hem t„helepanu kui t„naval tolknedes, astus ta uksest sisse. Kui ksitakse, v“ib ta lihtsalt vastata, et ta tuli z^iletiteri ostma. Omanik oli just sdanud laes rippuva petrooleumilambi, mis andis v„nget, kuid s“bralikku l“hna. See oli umbes kuuekmneaastane kleenuke ja khmus mees pika heasoovliku nina ja leebete silmadega, mida moonutasid paksu klaasiga prillid. Ta juuksed olid peaaegu valged, aga ta kulmud olid puhmas ja ikka veel mustad. Prillid, sujuvad k„bedad liigutused ja see, et ta kandis vana musta velvetjakki, j„ttis temast kuidagi intelligentse mulje, nagu oleks ta m“ni literaat v“i muusik. Ta h„„l oli mahe, kll veidi tuhm, ja ta h„„ldus polnud sugugi nii labane nagu proledel enamasti. ®Ma tundsin teid juba t„naval „ra,¯ tles ta kohe. ®Te olete see h„rra, kes ostis selle noore daami m„lestusalbumi. See oli imekena paber, imekena. Seda kutsuti vanasti kreempaberiks. Nii head paberit pole juba - oh, ma tlen julgesti - viiskmmend aastat tehtud.¯ Ta heitis Winstonile le prilliklaaside ksiva pilgu. ®Kas ma saan teie heaks midagi teha? V“i tahate niisama ringi vaadata?¯ ®Ma juhtusin m””da minema,¯ kohmas Winston, ®ja astusin korraks sisse. Mul ei ole mingeid erilisi soove.¯ ®Tore on,¯ tles antikvaar, ®sest ma ei usu, et ma suudaksin neid rahuldada.¯ Ta tegi oma pehmete k„tega vabandava liigutuse. ®N„ete isegi - pood on peaaegu thi. Omavahel ”eldes on vanakraamiga kauplemisel varsti l“pp. Pole enam n“udmist ja pole ka kaupa. M””bel, portselan, klaas - k“ik on tasapisi otsa saanud. Ja metallesemed on muidugi enamasti mber sulatatud. Ma pole aastaid htki vasest knlajalga n„inud.¯ Tegelikult oli pisike poeruum maast laeni koli t„is, aga selle k“ige hulgas polnud peaaegu midagi v„„rtuslikku. P“randapind oli v„ga kokku surutud, sest mberringi toetus vastu seina lugematul hulgal tolmuseid pildiraame. Akendel oli kandikuid mutrite ja poltidega, kulunud peitleid, murdunud teraga sulenugasid, tuhmunud kelli, mis polnud seda n„gugi, nagu v“iksid nad kunagi k„ima hakata, ja muud thja-t„hja. Ainult hel v„ikesel laual toanurgas oli nipsasjade hunnik - lakitud nuusktubakatoosid, ahhaatprossid ja muu s„„rane kraam - , mis j„ttis mulje, et sealt v“ib ehk leida midagi huvitavat. Kui Winston laua poole tris, hakkas talle silma ks mar, sileda pinnaga ese, mis kumas lambivalguses soojalt, ja ta v“ttis selle k„tte. See oli raske klaasikamakas, pealt kumer, alt lame, peaaegu poolkera kujuline. Klaasi v„rvuses ning struktuuris oli mingit ise„ralikku, nagu vihmavee pehmust. Ja selle poolkera sees, suurendatud kumerast pinnast, oli imelik punane keerdus moodustis, mis tuletas meelde roosi v“i meriroosi. ®Mis see on?¯ ksis Winston v“lutult. ®See on korall,¯ tles antikvaar. ®See on p„rit arvatavasti India ookeanist. Vanasti oli kombeks neid niiviisi klaasi sisse panna. See on v„hemasti oma sada aastat vana. V„limuse j„rgi ehk rohkemgi.¯ ®Ilus asi,¯ tles Winston. ®Ilus asi jah,¯ kinnitas antikvaar heakskiitvalt. ®Aga sellist ilu m“istavad t„nap„eval v„hesed.¯ Ta k”hatas. ®Kui te seda juhtumisi ehk osta soovite, siis hind oleks neli dollarit. Ma m„letan, et omal ajal oleks niisuguse asja pealt v“inud oma kaheksa naela teenida, ja kaheksa naela oli - noh, ma ei oska t„pselt ”elda, aga see oli kena summa. Aga kes hoolib t„nap„eval veel antiikesemeist - isegi neist v„hestest, mis on s„ilinud?¯ Winston maksis viivitamatult neli dollarit ja libistas ihaldatud eseme taskusse. Teda ei veedelnud selle juures mitte niiv“rd ilu kui aura, mis tuli nagu sellest, et see ese kuulus ajastusse, mis k„esolevast t„iesti erines. Pehme, vihmjas klaas ei sarnanenud hegi klaasisordiga, mida Winston oma elus oli n„inud. Ja see ese oli kahekordselt klget“mbav selle t“ttu, et ta oli kasutu, kuigi Winston aimas, et see v“is olla omal ajal m“eldud kirjapressiks. Ta oli taskus v„ga raske, aga “nneks ta ei ajanud taskut pungi. Partei liikme jaoks oli niisugune ese omandamiseks veidrav“itu, isegi kompromiteeriv. K“ik vana ja seega ka ilus oli alati kuidagi kahtlane. Antikvaar oli muutunud m„rgatavalt r““msamaks, p„rast seda, kui ta oli neli dollarit saanud. Winston taipas, et ta oleks leppinud ka kolme v“i kahe dollariga. ®šleval on veel ks tuba, kuhu te ehk soovite pilku heita,¯ tles antikvaar. ®Ega seal kll suurt midagi pole. Ainult m“ned ksikud asjad. Me peame lambi kaasa v“tma, kui me les l„heme.¯ Ta stas veel he lambi ja n„itas, selg khmus, teed j„rsust ja kulunud trepist les, l„bi kitsa koridori tuppa, mis ei asunud t„navapoolses kljes, vaid kust avanes vaade munakividega sillutatud hoovile ja korstnate metsale. Winston m„rkas, et m””bel on paigutatud nii, nagu elataks toas veel praegugi. P“randal oli vaibatkk, seinal paar pilti ja kamina ees sgav v“idunud tugitool. Kaminasimsil tiksus vanamoeline, kaheteistkmnetunnise jaotusega kell. Akna all, v“ttes enda alla veerandi kogu toast, oli tohutu suur voodi, kus oli veel madratski. ®Kuni naise surmani me elasime siin,¯ seletas antikvaar pooleldi vabandava tooniga. ®Ma mn seda m””blit v„hehaaval maha. See on ilus mahagonipuust voodi, v“i v„hemast oleks seda, kui saaks sealt lutikad v„lja. Aga ma usun, et ta on teie meelest liiga massiivne.¯ Ta hoidis lampi k“rgel pea kohal, et valgustada kogu ruumi, ja soojas „hmases valguses oli see tuba kummaliselt ahvatlev. Korraks k„is Winstonil peast l„bi m“te, et arvatavasti oleks sna lihtne rida see tuba endale m“ne dollari eest n„dalas, kui ta ainult julgeks riskida. See oli p””rane, v“imatu idee, millest tuli jalamaid loobuda; aga see tuba oli „ratanud temas mingit nostalgiat, mingeid esivanematelt p„ritud m„lestusi. Talle tundus, et ta teab t„pselt, mis tunne on sellises toas istuda, kdeva kamina ees tugitoolis, jalad vastu v“ret ja kann restil podisemas; t„iesti ksi, t„iesti kaitstud, ilma et keegi sind n„eks, ilma et kski h„„l, kski heli sinuni j“uaks, v„lja arvatud teekannu kahin ja kella s“bralik tiksumine. ®Siin ei ole teleekraani!¯ pomises ta tahtmatult. ®Ah,¯ tles antikvaar, ®mul ei olegi seda olnud. V„ga kallis. Ja ma pole tast ka millegip„rast puudust tundnud. Vaat seal nurgas on ks p„ris kena klapplaud. Muidugi tuleks talle k“igepealt uued hinged panna, et saaks klappe kasutada.¯ Teises nurgas oli v„ike raamatukapp, ja Winston liikuski juba sinnapoole. See sisaldas ainult pahna. Raamatute v„ljanuhkimine ja h„vitamine oli prolede kvartalites toimunud sama p“hjalikkusega nagu igal pool mujalgi. Oli sna ebat“en„oline, et Okeaanias leidus veel enne 1960. aastat trkitud raamatuid. Lamp ikka veel k„es, seisis antikvaar nd roosipuust raamiga pildi ees, mis rippus teisel pool kaminat voodi vastasseinal. ®Nojah, kui te ehk vanade gravride vastu huvi tunnete -¯ alustas ta leebel h„„lel. Winston astus l„hemale, et seda pilti vaadata. See oli terasegravr, mis kujutas mingit nelinurksete akende ja v„ikese torniga ovaalset hoonet. Seda hoonet mbritses raudaed ja selle taga k“rgus mingi kuju. Winston vaatas m“ne hetke seda gravri. See hoone oli nagu tuttav, aga kuju ta kll ei m„letanud. ®Raam on seina kljes kinni,¯ tles antikvaar, ®aga kll ma ta lahti kruvin, kui soovi on.¯ ®Ma tean, mis hoone see on,¯ tles Winston viimaks. ®See on nd varemeis. See on seal t„naval, kus on Justiitspalee.¯ ®See on “ige. Kohtukoja taga. See sai pommiga pihta, - jah, mis aastal see oligi. See oli kunagi kirik. Taanlaste Pha Clementi kirik. Ta naeratas vabandavalt, nagu teades, et ta tleb midagi naeruv„„rset, ja lisas: ®S„h sidruni seemet, l””b kella St. Clement.¯ ®Mida see t„hendab?¯ ksis Winston. ®Ah. ®S„h sidruni seemet, l””b kella St. Clement.¯ See oli meil ks salm, kui ma olin veel v„ike. Ma ei m„leta, kuidas see edasi l„ks, aga l“ppes see nii: ®Siin voodi pehme, kus uni on hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea.¯ See oli ks ringm„ng. Teised hoidsid k„si leval, sina pidid alt l„bi k„ima, ja kui nad j“udsid sinnamaani, et ®Siin kirves terav, mis raiub su pea¯, lasksid nad k„ed alla ja pdsid sind kinni. See m„ng k„is puha kirikute nimede j„rgi. K“ik Londoni kirikud olid seal sees, k“ik t„htsamad muidugi.¯ Winston pdis m“istatada, mis sajandisse see kirik kuulus. Londoni hoonete vanust oli ldse v„ga raske kindlaks m„„rata. K“ik suuremad ja imposantsemad hooned, kui nad olid v„hegi uuema v„ljan„gemisega, v„ideti automaatselt olevat ehitatud p„rast Revolutsiooni, kuna k“ik vanamoelised hooned pidi kuuluma ebam„„rasesse ajaj„rku nimega Keskaeg. Kapitalismi perioodil polnud iseenesestki m“ista midagi v„„rtuslikku loodud. Arhitektuuri abil oli niisama v“imatu ajalugu tundma “ppida nagu “pikute abil. Ausambad, pealiskirjas, m„lestuskivid, t„navanimed - k“ik, mis v„is minevikule valgust heita, - oli j„rjekindlalt „ra muudetud v“i v„lja vahetatud. ®Ma ei teadnudki, et see oli kirik,¯ tles Winston. ®Tegelikult on neid veel palju alles,¯ tles antikvaar. ®aga nd kasutatakse neid teistel eesm„rkidel. No kuidas see salm nd oligi? Ahah, meelde tuli! ®S„h sidruni seemet, l””b kella St. Clement, Mul maitseb apelsin, l””b kella St. Martin - -¯ Nojah, niipalju tuli meelde.¯ ®Kus see St. Martini kirik oli?¯ ksis Winston. ®St. Martini kirik? See on praegugi alles. See on V“idu v„ljakul maaligalerii k“rval. See kolmnurkse portikuse, suurte sammaste ja laia trepiga ehitis.¯ Seda hoonet teadis Winston h„sti. Praegu oli seal muuseum, kus korraldati mitmesuguseid propagandistliku suunaga n„itusi: eksponeeriti rakettmrskude ja ujuvkindluste v„hendatud koopiaid ja arvukaid vahakujude gruppe, mis pidid n„itama vaenlase s“durite metsikusi. ®Seda kirikut nimetati millegip„rast P“ldude-St. Martini kirikuks,¯ lisas antikvaar, ®kuigi minu m„letamist m””da polnud seal kandis kll htegi p“ldu.¯ Winston ei ostnud seda gravri. See oleks olnud veelgi kohatum omand kui klaasist kirjapress, pealegi poleks seda saanud raamist v„lja v“tmata koju viia. Aga ta viivitas veel m“ne minuti, vesteldes antikvaariga, kelle nimi, nagu selgus, polnud mitte Weeks, nagu poesildi kirja j„rgi oleks v“inud arvata, vaid Charrington. Mr. Charrington oli, nagu paistis, kuuekmne kolme aastane leskmees ja ta oli pidanud seda poodi le kolmekmne aasta. Kogu selle aja oli ta hoogu v“tnud, et see nimesilt akna kohal „ra vahetada, aga polnud ikka niikaugele j“udnud. Kogu selle aja, mis nad vestlesid, kumises Winstonil peas see poolik salm. S„h sidruni seemet, l””b kella St. Clement. Mul maitseb apelsin, l””b kella St. Martin! See oli kummaline, aga neid ridu korrates tekkis tunne, nagu kuuleksid sa kellakuma, kadunud Londoni kellade kuma, Londoni, mis oli siiski veel kuskil olemas, maskeeritud ja unustatud. See helin nagu kostis temani kord hest, kord teisest lummuslikust kirikutornist. Kuigi niikaugele kui ta m„letas, polnud ta kordagi oma elus kirikukelli kuulnud. Ta j„ttis mr. Charringtoniga hvasti ja l„ks trepist alla, et antikvaar ei n„eks, kuidas ta enne v„ljumist kontrollib, kas “hk on puhas. Ta oli juba otsustanud, et p„rast sobivat ajavahemikku - tleme kuu aja p„rast - ta riskib ehk uuesti siia kanti tulla. Vahest polnudki see ohtlikum kui puudumine helt “htult Keskuses. Teadmata, kas antikvaari v“ib usaldada, oli muidugi suurim totrus p„rast p„eviku ostmist j„lle siia poodi tulla. Aga sellegipoolest -! Ja, m“tles ta, ta tuleb tagasi. Ta ostab veel m“ne tarbetu iluasja. Ta ostab selle gravri St. Clementi kirikuga, v“tab selle raamist v„lja ja viib h“lma all koju. Ja ta kougib terve selle salmi mr. Charringtoni m„lust v„lja. Isegi hullumeelne poepealse toa rimise m“te vilksatas tal uuesti peast l„bi. Umbes viieks sekundiks tegi vaimustus ta ettevaatamatuks, ja ta astus uksest v„lja t„navale, ilma et ta oleks enne aknast v„lja vaadanud. Ta koguni mises improviseeritud viisil: ®S„h sidruni seemet, l””b kella St. Clement. Mul maitseb apelsin, l””b kella - -¯ Ja korraga ta tundis, et ta j„„b seisma ja veri tarretub soontes. Umbes kmne meetri kaugusel l„henes m””da t„navat sinistes tunkedes inimkuju. See oli see tdruk ilukirjandusosakonnast, tumedate juustega tdruk. Kuigi h„mardus juba, polnud mingit raskust teda „ra tunda. Tdruk vaatas Winstonile otsa ja k“ndis siis k„hku edasi, nagu poleks teda m„rganudki. M“ne hetke seisis Winston nagu paigale naelutatud. Siis p””ras ta paremale ja eemaldus raskel sammul, m„rkamata, et ta l„heb vales suunas. Igal juhul oli ks asi nd selge. Polnud enam mingit kahtlust, et see tdruk nuhib tema j„rele. Ta pidi olema kogu aeg Winstonil sabas k“ndinud, sest polnud usutav, et ta oli lihtsalt juhuslikult jalutanud samal “htul m””da samu pimedaid agulit„navaid, kilomeetrite kaugusel Partei liikmete elamurajoonidest. Nii suur kokkusattumus ei tulnud k“ne alla. Ja polnudki t„htis, kas tdruk on t“esti M“ttepolitsei agent v“i lihtsalt kohusetundest tegutsev amat””rnuhk. Piisas sellest, et ta teda j„litas. Kllap ta n„gi teda ka k“rtsi astumas. K„imine n“udis suurt pingutust. Klaasikamakas taskus peksis igal sammul vastu jalgu ja ta m“tles juba korraks, et viskab selle minema. K“igele lisaks l“i tal valu k“htu. M“ne minuti tundus talle, et ta sureb, kui ta kohe k„imlat ei leia. Aga avalikke k„imlaid agulirajoonides ei olnud. Siis andis k“hukramp j„rele, aga tuim valu j„i. T„nav l“ppes tupikuga. Winston peatus, seisis m“ne hetke n“utult, p””ras siis ringi ja hakkas m””da t„navat tagasi tulema. Kui ta ringi p””ras, meenus talle, et ta oli tdrukut kohanud k“igest kolme minuti eest ja et joostes v“iks talle ilmselt veel j„rele j“uda. Ta v“iks teda m“ne vaiksema kohani j„litada ja siis tal pea munakiviga puruks la. See raske klaasikamakas Winstoni taskus oleks selleks t””ks raske kllalt. Aga sealsamas loobus ta oma ideest, sest isegi m“te fsilisele pingutusele oli talle talumatu. Ta ei suudaks joosta, ei suudaks hoopi anda. Pealegi oli tdruk noor ja tugev ja ilmselt kaitses end. Ta m“tles ka korraks, et v“iks minna šhiskondlikku Keskusse ja tagada endale “htu l“puni sinna j„„des osaline alibi. Aga ka see oli v“imatu. Teda oli haaranud tappev v„simus. Ta ei tahtnud muud kui ruttu koju j“uda ja vaikselt maha istuda. Kui ta koju j“udis, oli kell juba kakskmmend kaks l„bi. Elekter llitati peakilbist v„lja kell kakskmmend kolm kolmkmmend. Ta l„ks k””ki ja j“i „ra peaaegu terve tassit„ie ®V“idu¯ dz^inni. Siis l„ks ta nis^s^i, istus laua taha ja v“ttis sahtlist p„eviku v„lja. Aga ta ei avanud seda kohe. Teleekraanist rgas plekine naiseh„„l mingit patriootilist laulu. Winston p“rnitses p„eviku marmoreeritud kaant, pdes naiseh„„lt tulemuseta teadvusest v„lja t“rjuda. ™”sel, alati tuldi ””sel sulle j„rele. O^igem oli end ise tappa, enne kui nad sind k„tte saavad. Ja kahtlemata tegidki m“ned nii. Paljudel juhtudel t„hendas inimese kadumine tegelikult enesetappu. Aga olukorras, kus tulirelvi v“i tugevatoimelist mrki oli t„iesti v“imatu k„tte saada, n“udis enesetapp meeletut vaprust. H„mmeldunult m“tles ta sellele, et valu ja hirm on bioloogiliselt kasutud, m“tles inimkeha reetlikkusele, mis tardub alati inertsusse just t„pselt sel hetkel, mis n“uab erilist pingutust. Ta oleks v“inud ju selle tumedajuukselise tdruku vagaseks teha, kui ta oleks vaid kllalt kiiresti tegutsenud, aga just tohutu hirmutunde t“ttu oli ta kaotanud v“ime tegutseda. Ta sai aru, et inimene ei v“itle kriisihetkedel mitte v„lisvaenlasega, vaid alati omaenda kehaga. N„iteks praegugi ei lasknud nri k“huvalu, dz^innist hoolimata, tal m“tet l“puni m“elda. Ja ta m“istis, et nii on see k“igis n„iliselt kangelaslikes v“i traagilistes olukordades. Lahinguv„ljal, piinakambris v“i uppuval laeval unustatakse alati t“ed, mille p„rast v“ideldi, sest inimese keha muutub tema jaoks t„htsamaks kui terve lej„„nud universum, ja isegi kui sa ei ole parajasti hirmust halvatud ega karju valu k„es, on iga eluhetk v“itlus n„lja, klma v“i magamatusega, v“itlus k“hu- v“i hambavaluga. Winston avas p„eviku. Oli t„htis midagi kirja panna. Naine teleekraanil oli alustanud uut laulu. Tema h„„l tungis teravate klaasikildudena ajju. Winston pdis m“elda O'Brienile, kelle jaoks v“i kellele ta seda p„evikut kirjutas, aga m“te kaldus hoopis sellele, mis juhtub p„rast seda, kui M“ttepolitsei ta kinni v“tab. Sellest poleks midagi, kui nad su kohe „ra tapaksid. See, et sind tapetakse, oli ju ette teada. Aga enne surma (sellest ei r„„gitud, kuigi k“ik teadsid seda) olid veel lekuulamised, mis tuli l„bi teha; p“randal roomamine ja armupalved, murtud luud ja sissel””dud hambad ja verised juuksekahlud. Milleks sa pidid seda taluma, kui l“pp oli nagunii alati sama? Miks ei saanud hte p„eva v“i n„dalat oma elust v„lja l“igata? Mitte kellelgi ei “nnestunud tabamist v„ltida, mitte keegi ei pidanud lekuulamistel vastu. Kui sa juba m“tteroima olid langenud, siis oli kindel, et mingil kuup„eval sa oled surnud. Milleks siis see hirm, kui sellest nagunii midagi ei muutu, mis tulevikus toimub? Ta proovis, natuke edukamalt kui enne, O'Brieni n„gu oma vaimusilma ette manada. ®Me kohtume niisuguses kohas, kus ei ole pimedust,¯ oli O'Brien talle ”elnud. Ta teadis, mida see t„hendab, v“i arvas, et ta teab. See paik, kus ei ole pimedust, oli kujuteldav tulevik, mida inimene iial ei n„e, aga millest ta v“ib eelteadmise kaudu mstilisel viisil osa saada. Aga ekraanist kostev k“rvulukustav h„„l segas tal seda m“ttek„iku j„rgimast. Ta pani sigareti sugu. Pool tubakat pudenes kohe keele peale - kibe tolmpeen puru, mida oli raske v„lja slitada. Tema vaimusilma ette t“usis Suure Venna n„gu, asendades O'Brieni n„gu. Nii nagu m“ned p„evad tagasi, v“ttis ta taskust mndi ja vaatas seda. Sealt vaatas talle vastu raske, rahulik, julgustav n„gu; aga mis sorti naeratus oli peidetud nende tumedate vuntside taha? Nagu matusekella tinane kuma j“udsid temani s“nad: SO^DA ON RAHU VABADUS ON ORJUS TEADMATUS ON JO^UD TEINE OSA 1 Oli keskhommik ja Winston astus oma boksist v„lja, et minna tualettruumi. Heledalt valgustatud pika koridori teisest otsast l„henes talle ks ksik kogu. See oli see tumedate juustega tdruk. Sellest “htust, kui Winston temaga vanakraamikaupluse juures kokku p“rkas, oli m””dunud neli p„eva. Kui tdruk l„hemale j“udis, n„gi Winston, et tema parem k„si on sidemega kaelas, aga see ei torganud eemalt silma, sest side oli tunkedega hte v„rvi. Ilmselt oli ta vigastanud oma k„tt, ajades ringi suurt kaleidoskoopi, millega ®visandati¯ uute romaanide sz^eesid. Seda juhtus ilukirjandusosakonnas sageli. Kui nende vahet oli veel umbes neli meetrit, komistas tdruk ja kukkus t„ies pikkuses n„oli. Ta t“i kuuldavale heleda valukarjatuse. Kllap ta oli vigastatud k„ele kukkunud. Winston seisatas. Tdruk t“usis p“lvili. Ta n„gu oli t“mbunud piimjalt kollakaks ja ta huuled olid selle taustal punasemad kui enne. Tdruku pilk kinnitus Winstonisse ja selles oli rohkem hirmu kui valu. Winstoni sdames liigatas imelik tunne. Tema ees oli vaenlane, kes tahtis teda tappa, ja tema ees oli ka inimolend, kellel oli valus ja kes oli v“ib-olla murdnud k„eluu. Instinktiivselt oli ta l„hemale astunud, et tdrukut aidata. Sel hetkel, kui ta n„gi, kuidas tdruk oma sidemes k„e peale kukkus, oleks ta nagu omaenda kehas valuvahku tundnud. ®Saite haiget?¯ ksis ta. ®Pole midagi. K„si. Kohe l„heb le.¯ Tdruku h„„l v„rises, nagu oleks tal sda kurgus. Ta oli t“esti v„ga kahvatu. ®Ega midagi t“sisemat ei ole?¯ ®Ei, ei. K“ik on korras. Ma sain ainult veidi haiget.¯ Tdruk ulatas oma terve k„e ja Winston aitas tal t“usta. Tdruku n„gu oli juba jumekam ja ta n„gi parem v„lja. ®Pole midagi,¯ kordas ta lhidalt. ®Ma l“in ainult oma randme „ra. T„nan, seltsimees!¯ Ja nende s“nadega j„tkas ta oma poolelij„„nud teed, k„rmelt, nagu poleks t“esti midagi juhtunud. Kogu see vahejuhtum oli kestnud vaevalt pool minutit. Harjumus oma n„oilmet valitseda, nii et see ei peegeldaks tundeid, oli muutunud juba instinktiks, pealegi seisid nad otse teleekraani ees, kui see asi juhtus. Ja ometi oli Winstonil raske varjata oma hetkelist llatust, sest selle paari-kolme sekundi jooksul, kui ta tdrukut les aitas, oli tdruk poetanud talle midagi pihku. Polnud kahtlust et ta tegi seda ettekavatsetult. See oli midagi v„ikest ja lapikut. Tualettruumi uksest sisse astudes pistis Winston selle taskusse ja kompas seda s“rmeotstega. See oli v„ike kokkumurtud paberilipakas. Pissuaari ees seistes “nnestus tal see vaikselt lahti s“rmitseda. Ilmselt oli sinna kirja pandud mingi s“num. Korraks haaras teda kiusatus klosetti minna ja see l„bi lugeda. Aga see oleks olnud „„rmine rumalus, nagu ta h„sti teadis. Ei olnud paika, kus sa oleksid v“inud kindlam olla, et teleekraan on pidevalt sisse llitatud. Ta l„ks tagasi oma boksi, v“ttis istet, viskas selle paberitki hooletult teiste paberite hulka laual, pani prillid ette ja t“mbas k“nekirjuri l„hemale. ®Viis minutit,¯ tles ta endale. ®V„hemalt viis minutit!¯ Sda tagus rinnus hirmu„ratavalt valjusti. O^nneks oli t””, mis tal k„sil oli, t„iesti rutiinne, pikkade numbritulpade parandamine, mis ei n“udnud erilist t„helepanu. Olenemata sellest, mis sinna paberile oli kirjutatud, pidi sel olema mingi poliitiline t„hendus. Esialgu ta n„gi vaid kahte v“imalust. Esimene, t“en„olisem, oli see, et tdruk on M“ttepolitsei agent, nagu ta oli kartnud. Winston ei m“istnud kll, miks pidi M“ttepolitsei oma s“numi k„ttetoimetamiseks niisuguse mooduse valima, aga v“ib-olla neil oli oma p“hjus. See, mis sinna paberile oli kirjutatud, v“is olla „hvardus, v„ljakutse, k„sk sooritada enesetapp v“i mingi l“ks. Aga oli veel ks teine, p””rasem v“imalus, nimelt, et see s“num ei tulegi ldse M“ttepolitseilt, vaid hoopis mingilt p“randaaluselt organisatsioonilt. V“ib-olla on Vennaskond siiski olema! V“ib-olla kuulub tdruk sinna! See m“te oli kahtlemata absurdne, aga see oli karanud talle p„he kohe, kui ta tundis seda paberitkki oma peos. Alles m“ne minuti p„rast tuli tal m“ttesse see teine, m„rksa t“en„olisem seletus. Ja isegi praegu, kuigi ta m“istus tles, et see teade t„hendab t“en„oliselt surma, keeldus ta seda uskumast, ja p“hjendamata lootus psis, ja ta sda tagus, ja ta suutis suurivaevu hoida oma h„„lt v„risemast, kui ta pomises arvusid k“nekirjurisse. Ta korjas t””deldud paberid kokku ja torkas toruposti avasse. Oli m””dunud kaheksa minutit. Ta kohendas prille ninal, ohkas ja t“mbas enda ette j„rgmise paberipataka, mille peal oli see paberilipakas. Ta p””ras selle mber. Sinna oli kirjutatud suure konarliku k„ekirjaga: Ma armastan teid. M“neks sekundiks oli ta nii jahmunud, et te ei taibanud kompromiteerivat paberit kohe m„luaukugi visata. Kui ta seda l“puks tegi, ei suutnud ta hoiduda sellele veel kord pilku heitmast, kuigi ta teadis v„ga h„sti, kui ohtlik on liiga suurt huvi ilmutada, - lihtsalt et veenduda, et seal olid t“esti need s“nad. šlej„„nud aja sel ennel“unal oli tal v„ga raske t””tada. Enam kui ttud t””lesanded, millele ta pidi oma t„helepanu koondama, ahistas teda vajadus oma rahutust teleekraani ees varjata. Tal oli tunne, nagu p“leks ta sisimas tuli. L“unas””k palavas, pungil t„is ja k„rarikkas s””klas oli piin. Ta oli lootnud l“unatunnil hetkeks ksi j„„da, aga nagu kiuste potsatas see idioot Parsons tema k“rvale, tema higihais mattis isegi liharoa metalse l“hna, ja kukkus vatrama ettevalmistustest vihkamise n„dalaks. Eriti vaimustas teda kahe meetri laiune Suure Venna pea, mille tema ttre Luurajate salk oli selleks puhuks papjeemas^eest teinud. K“ige „rritavam oli, et Winston ei kuulnud selles l„rmis Parsonsi juttu ja pidi alatasa paluma tal mingeid tobedaid lauseid korrata. Vaid korraks “nnestus tal heita pilk tdrukule, kes istus paari kaaslasega saali teises otsas. Tdruk ei paistnud teda m„rkavat, ja rohkem Winston sinnapoole ei vaadanud. P„rastl“una m””dus kergemini. Kohe p„rast l“unavaheaega sai ta raske ja keerulise lesande, mis v“ttis mitu tundi aega ja n“udis k“ige muu k“rvalej„tmist. šhele p“lu alla langenud prominentsele sisepartei liikmele varjuheitmiseks tuli v“ltsida kahe viimase aasta toodangun„itajaid. Selle peale oli Winston meister, ja paariks j„rgmiseks tunniks “nnestus tal tdruk oma m„lust kustutada. Siis ilmus tdruku n„gu taas ta vaimusilma ette ja teda haaras vastupandamatu soov ksi olla. Kuni ta ei saanud ksi j„„da, oli v“imatu tekkinud olukorra le p“hjalikult j„rele m“elda. T„nase “htu pidi ta veetma šhiskondlikus Keskuses. Winston kugistas s””klas alla veel he maitsetu eine, kiirustas Keskusse, v“ttis osa ®diskussioonirhma¯ phalik-tobedast istungist, m„ngis kaks partiid lauatennist, j“i mitu klaasi dz^inni ja istus pool tundi loengul ®Ingsots ja male¯. Ta piinles igavuse k„es, aga t„na ta surus maha soovi minema hiilida. N„hes s“nu ®Ma armastan teid¯, oli temas „rganud iha ellu j„„da ja v„iksemgi risk oli nd tema meelest rumal. Alles kella kahekmne kolme paiku j“udis ta koju ja puges teki alla. Pimeduses, kus sa oled kaitstud isegi teleekraani eest, kui sa ainult vait psid, sai ta segamatult m“elda. Tal tuli lahendada ks fsiline probleem: kuidas tdrukuga hendusse astuda ja temaga kokku saada. Ta ei vaaginud enam v“imalust, et tdruk on talle mingit l“ksu les seadmas. Ta teadis, et see ei ole nii: ta oli n„inud tema teesklematut erutust, kui ta kirja le andis. Ilmselt oli tdruk oma teost kohkunud, ja see oli t„iesti loomulik. Winstonil ei tulnud m“ttessegi tdruku l„henemiskatset t“rjuda. K“igest viis p„eva tagasi oli ta t“siselt tahtnud tdruku pea munakiviga l“hki la, aga sel ei olnud mingit t„htsust. Praegu ta kujutles tdruku noort alasti keha, nagu ta seda unes oli n„inud. Ta oli arvanud, et tdruk on loll nagu k“ik teisedki - pea t„is valet ja vihkamist, sisimas klm nagu j„„. V„rin l„bistas teda m“tte juures, et ta v“ib tema kaotada ja et see noor valge keha v“ib tal k„est libiseda! Ja k“ige rohkem kartis ta seda, et tdruk muudab lihtsalt meelt, kui ta temaga kllalt kiiresti hendusse ei astu. Aga fsilised raskused kohtumisel olid tohutud. See oli niisama hea nagu teha k„ik malepartiis, kus sa oled juba mati saanud. Kuhu sa ka p””rasid, igal pool oli vastas teleekraan. K“ikv“imalikud kontakti loomise moodused olid talle p„he tulnud juba esimese viie minuti jooksul p„rast kirja lugemist, aga nd, kus tal oli aega m“elda, v“ttis ta need uuesti kshaaval l„bi, nagu laoks t””riistu lauale ritta. Ilmselt seda laadi kohtumine, mis toimus hommikul, ei saanud korduda. Kui tdruk oleks t””tanud arhiiviosakonnas, oleks asi suhteliselt lihtsam olnud, aga Winstonil oli ainult v„ga „hmane ettekujutus sellest, kuhu kanti hoones ilukirjandusosakond j„„b, ja tal ei olnud mingit ettek„„net sinna minekuks. Kui ta oleks teadnud, kus tdruk elab ja mis ajal ta t””lt lahkub, siis ta oleks v“inud pda temaga koduteel kokku saada, aga see ei olnud sugugi ohutu, sest see oleks t„hendanud ministeeriumi l„heduses passimist, mis oleks kindlasti silma torganud. Mis puutub posti teel kirja saatmisse, siis see ei tulnud k“ne allagi. Ei olnud mingi saladus, et k“ik kirjad loetakse l„bi. Tegelikult oli v„he neid inimesi, kes ldse kirju kirjutasid. Kui oli vaja midagi teatada, osteti valmistrkitud lausetega postkaart ja t“mmati learused laused maha. Pealegi ei teadnud ta ju tdruku nimegi, aadressist r„„kimata. L“puks ta j“udis otsusele, et k“ige kindlam koht on s””kla. Kui ta tabaks tdruku istumas ksinda lauas kusagil ruumi keskel, mitte liiga l„hedal teleekraanile, kui mberringi oleks paras k“nek“min ja kui need tingimused kestaksid, tleme, kolmkmmend sekundit, siis “nnestuks neil ehk m“ni s“na vahetada. Esimene n„dal p„rast seda m””dus nagu painajalik uni. J„rgmisel p„eval ilmus tdruk s””klasse alles siis, kui Winston oli juba lahkumas, vile oli juba k„inud. Arvatavasti oli ta hilisemasse vahetusse le viidud. M””dudes ei heitnud nad teineteisele pilkugi. Teisel p„eval tuli tdruk s””klasse tavalisel ajal, aga istus koos kolme teise tdrukuga otse teleekraani alla. Siis ei ilmunud ta kolmel p„eval ldse n„htavale. See oli kohutav. Winstoni hing ja keha muutus k“ige suhtes talumatult tundlikuks ja nagu l„bipaistvaks, nii et iga liigutus, iga heli, iga puudutus, iga s“na, mida ta pidi tlema v“i kuulma, tekitas v„ljakannatamatut piina. Ta ei saanud tdrukust rahu isegi unes. P„evikut ta neil p„evil ei puutunud. Kergendust t“i ainult t””, mis v“imaldas tal end aeg-ajalt kmne minuti kaupa unustada. Tal ei olnud aimugi, mis tdrukuga v“is juhtuda. Ja ksida polnud kelleltki. V“ib-olla oli tdruk likvideeritud v“i enesetapu sooritanud v“i Okeaania teise otsa mber asustatud; k“ige halvem ja k“ige t“en„olisem aga, et ta oli lihtsalt meelt muutnud ja otsustanud teda v„ltida. Neljandal p„eval ilmus tdruk taas s””klasse. K„si polnud tal enam kaelas ja tal oli plaastririba mber randme. Winstonit valdas teda n„hes nii suur kergendustunne, et ta ei suutnud vastu panna ja j„i mitmeks sekundiks teda ksisilmi vahtima. J„rgmisel p„eval oli Winston oma eesm„rgile juba v„ga l„hedal. Kui ta s””klasse astus, oli tdruk istet v“tnud lauas, mis j„i keset saali, ja oli t„iesti ksi. Oli varajane aeg ja s””kla ei olnud v„ga t„is. J„rjekord nihkus edasi, kuni Winston oli juba peaaegu letini j“udnud, ja j„i siis paariks minutiks seisma, sest eespool kaebas keegi, et ta ei saanud oma sahariinitabletti. Aga tdruk oli ikka veel ksi, kui Winston v“ttis oma kandiku ja hakkas tema laua poole loovima. Ta liikus nagu juhuslikult tema suunas, otsides pilguga vaba kohta m“nes naaberlauas. Tdrukuni j„i veel ehk kolm meetrit. Veel kaks sekundit. Siis h“ikas ks h„„l selja tagant: ®Smith!¯ Winston ei teinud kuulmagi. ®Smith!¯ kordas h„„l juba valjemini. Ei olnud parata. Ta p””ras ringi. Blond kohtlase n„oga Wilsheri-nimeline noormees, keda ta vaevalt tundis, kutsus teda oma lauda. Ohtlik oleks olnud keelduda. P„rast seda, kui teda oli „ra tuntud, ei saanud ta minna ja istuda ksiku tdruku lauda. See oleks olnud liiga silmatorkav. S“bralikult naeratades istus ta maha. Kohtlane blond n„gu s„ras talle vastu. Winston kujutles, kuidas ta kirkaga keset seda sihverplaati virutaks. M“ne minuti p„rast olid tdruku lauas k“ik kohad v“etud. Aga tdruk pidi n„gema, et ta tema suunas liikus, ja v“ib-olla ta v“tab m„rku. J„rgmisel p„eval pdis Winston varakult kohal olla. Nagu oligi arvata, istus tdruk keset saali umbes samas kohas ja j„lle ksinda. J„rjekorras seisis otse Winstoni ees ks v„ike, k„rmete liigutusega, putuka moodi mees, lameda n„o ja pisikeste umbusklike silmadega. Kui Winston oma kandikuga leti juurest tulema sai, n„gi ta, et see mehejupats trib otse tdruku laua poole. Winstoni lootused kahanesid j„lle. Ka hes kaugemas lauas oli ks vaba koht, aga miski selle v„ikese mehe olekus viitas sellele, et talle on tema mugavus kllalt t„htis, et valida k“ige thjem laud. Klmaks t“mbuva sdamega j„rgnes Winston talle. Asjal oli m“te vaid siis, kuid tdruk on p„ris ksi. Samal hetkel kostis kohutav klirin. Mehike oli p“randal neljak„pakil, kandik oli k„est lennanud, mberringi supi- ja kohviojad. Ta ajas end jalule p“rnitsedes vihaselt Winstonit, ilmselt ta arvas, et Winston on talle jala taha pannud. Aga hea kll. Viie sekundi p„rast istus Winston, sdame kloppides, tdruku lauas. Ta ei vaadanud tdruku poolegi. Ta t“stis oma kandiku thjaks ja hakkas k„hku s””ma. K“ige t„htsam oli kohe r„„kima hakata, enne kui keegi tuleb, aga nd oli kohutav hirm tema le v“imust v“tnud. Sellest oli m””dunud terve n„dal, kui tdruk tema poole p””rdus. Ta v“is olla mber m“elnud, kindlasti oli ta mber m“elnud! Oli v“imatu, et niisugune lugu l“peb “nnelikult; niisugust asja tegelikus elus ei juhtu. Ja ta ei olekski vist r„„kima hakanud, kui ta poleks m„rganud Ampleforthi, karvaste k“rvadega luuletajat, kes oma kandikuga laudade vahel lonkis, otsides kohta, kuhu istuda. Ampleforth oli omal kombel Winstonisse kiindunud ja istub kindlasti tema lauda, kui ta teda n„eb. J„i umbes minut aega tegutseda. Winston ja tdruk j„tkasid s””mist. Roog, mida nad s“id, oli vedel trgi ubade hautis, tegelikult supp. Winston hakkas pominal r„„kima. Kumbki ei vaadanud les; nad helpisid usinasti lusikaga vesist rooga ja vahetasid lusikat„ite vahel vaikse ilmetu h„„lega v„heseid vajalikke lauseid. ®Mis kell te t””lt lahkute?¯ ®Kaheksateist kolmkmmend.¯ ®V“idu v„ljakul ausamba juures.¯ ®Seal on teleekraanid.¯ ®Kui seal on palju rahvast, siis see ei loe.¯ ®Mingi m„rguanne ka?¯ ®Ei. Žrge l„henege mulle enne, kui mu mber on palju rahvast. Ja „rge vaadake minu poole. Olge lihtsalt kusagil l„hedal.¯ ®Mis kell?¯ ®Kell heksateist.¯ ®Hea kll.¯ Ampleforth ei m„rganud Winstonit ja istus teise lauda. Nad ei r„„kinud enam, ja niiv“rd kui see on v“imalik, kui kaks inimest istub vastamisi sama laua taga, ei vaadanud teineteise poolegi. Tdruk l“petas kiiresti s””mise ja lahkus. Winston aga j„i sigaretti suitsetama. Winston j“udis V“idu v„ljakule enne m„„ratud aega. Ta k“ndis mber tohutu samba jalami, mille otsas Suure Venna kuju vahtis ksisilmi l“una poole, - taevasse, kus ta oli kord lahingus Esimese Maandumisraja p„rast v“itnud Euraasia lennuv„ge (v“i Ida-Aasia lennuv„ge, nagu alles m“ne aasta eest r„„giti). Selle vastas le v„ljaku oli ks pronksist ratsamees, mis arvati kujutavat Oliver Cromwelli. Kui kell oli viis minutit le t„istunni, polnud tdrukut ikka veel n„ha. Winstonit haaras j„lle kohutav hirm. Ta ei tule, ta on mber m“elnud! Ta jalutas aeglaselt v„ljaku p“hjapoolsele kljele ja koges mingit verevaest r““mu, tundes „ra St. Martini kiriku, mille kellad olid hdnud, kui tal olid veel kellad: ®Mul maitseb apelsin.¯ Ja siis ta n„gi tdrukut ausamba jalamil seismas ja lugemas v“i teesklemas, et ta loeb spiraalselt mber samba jooksvat loosungit. Talle oli ohtlik l„heneda, kuni sinna ei kogune rohkem inimesi. šmberringi olid teleekraanid frontoonidel. Aga samal hetkel hakkas kusagilt vasakult kostma hdeid ja raskete veokite mra. Inimesed tormasid le v„ljaku. Ja tdruk lipsas k„rmelt mber l“vide samba jalamil ja liitus rahvasummaga. Winston j„rgnes talle. Jooksu pealt kuuldud lausekatkendeist taipas ta, et konvoeeritakse Euraasia s“javange. V„ljaku l“unaklg oli juba tihedalt rahvast t„is. Winston, kes tavaliselt pdis igasugusest rsinast k“rvale hoida, trgis, t“ukles ja tegi endale teed otse rahvasumma keskele. Varsti oli tdruk tal juba k„eulatuses, aga teele j„id ette ks tohutu suur prole ja peaaegu niisama tohutu suur naine, oletatavasti tema teinepool, kes moodustasid nagu l„bitungimatu lihamri. Winston trgis, klg ees, l„hemale ja pdis oma “lga meeleheitliku t“ukega hiiglaste vahele kiiluda. Hetkeks tundus talle, et kogu ta sisikond litsutakse lihaseliste puusade vahel puruks, aga siis ta murdis siiski l„bi, higi otsaees. Ta oli tdruku juures. Nad seisid, “lg “la k“rval, ja vaatasid pingsalt ettepoole. M””da t„navat liikus aeglaselt pikk veoautode voor, igal autol veokasti nurkades psti neli puise n„oga valvurit, automaat k„es. Autokastis kkitasid tihedalt ksteise vastu surutult rohekas narmendavas mundris kollased mehed. Nende kurvad mongoliidsed n„od vaatasid le autokasti „„re t„iesti ksk“ikselt. Kui auto juhuslikult rappus, kuuldus metallik“linat: k“ik vangid kandsid jalaraudu. Koorem koorma j„rel m””dusid kurvad n„od. Winston teadis, et nad m””duvad, aga ta n„gi neid ainult ajuti. Tdruku “lg ja k„si kuni knarnukini olid tema vastu surutud. Tdruku p“sk oli n“nda l„hedal, et ta peaaegu tundis selle soojust. Tdruk v“ttis algatuse otsekohe enda peale, nagu ta oli seda teinud s””klas. Ta hakkas r„„kima sellesama ilmetu h„„lega, ta huuled liikusid vaevu ja sosin mattus t„ielikult mbritsevasse k„rasse ja mootorite mrasse. ®Kas te kuulete mind?¯ ®Jah.¯ ®Kas te p„„sete phap„eva p„rastl“unal linnast v„lja?¯ ®Jah.¯ ®Siis kuulake hoolega. Te peate selle meelde j„tma. L„hete Paddingtoni jaama - -¯ Peaaegu s“jav„elise t„psusega, mis Winstonit h„mmastas, kirjeldas tdruk marsruuti, mida Winston pidi j„rgima. Pool tundi rongiga; jaama juurest keerata vasakule; kaks kilomeetrit m””da rohtukasvanud metsarada; teerada p““saste vahel; sammalt t„is kasvanud murdunud puu. Tdrukul oleks nagu kaart vaimusilma ees olnud. ®J„„b teile meelde?¯ sosistas ta l“puks. ®Jah.¯ ®Vasakule, siis paremale, siis j„lle vasakule. Ja v„raval ei ole lemist p“ikpuud.¯ ®Jah. Mis kell?¯ ®Viieteistkmne paiku. V“ib-olla ma j„„n hiljaks. Ma tulen teist teed. Olete kindel, et k“ik j„i meelde?¯ ®Jah.¯ ®Siis minge v“imalikult kiiresti eemale.¯ Seda ta poleks pruukinud ”elda. Aga sel hetkel oli v“imatu rahvasummast v„lja p„„seda. Veoautod m””dusid ikka veel ja inimesed vahtisid ikka veel ammuli sui. Algul oli siit-sealt kostunud ka sisistamist ja pahameelehdeid, aga ainult Partei liikmete suust, ja varsti olid need lakanud. Valitsev tunne oli lihtsalt uudishimu. V„lismaalased, olgu nad Euraasiast v“i Ida-Aasiast, olid nagu mingid imeloomad. Neid v“is n„ha s“na otseses m“ttes ainult vangikolonnis, ja isegi vangikolonnis sai neile ainult korraks pilku heita. Ja keegi ei teadnud, mis neist edasi sai, v„lja arvatud see, et m“ned neist poodi les kui s“jaroimarid: lej„„nud lihtsalt kadusid, arvatavasti sunnit””laagritesse. šmmargused mongoliidsed n„od olid nd asendunud europiidsemat tpi, r„paste, habetunud ja kurnatud n„gudega. šle habemetkas p“sesarnade vaatasid silmad Winstonile silma, ajuti imelikult pinevil, ja kustusid siis taas. Kolonn hakkas l“ppema. Viimase veoauto kastis n„gi Winston ht elatanud meest, n„gu ksainus hall juuksesasi, kes seisis sirgelt, k„ed ristamisi rinnal, nagu oleks ta sellega harjunud, et need on tal kinni seotud. Winstonil ja tdrukul oli lim aeg lahku minna. Aga viimasel hetkel, kui rahvasumm neid veel tihedalt mbritses, leidis tdruku k„si Winstoni k„e ja surus seda p“gusalt. See ei kestnud kmmet sekunditki, ja ometi tundus see olevat pikk aeg, mis nende k„ed olid kokku p“imunud. Winstonil oli aega tundma “ppida k“iki selle k„e ksikasju. Ta tajus pikku s“rmi, vormikaid ksi, t””st m“hnalist peopesa ja randme pehmust. Ainult selle tunde alusel oleks ta tundnud selle k„e ka silma j„rgi „ra. Samal hetkel taipas ta, et ta ei tea, mis v„rvi on tdruku silmad. V“ib-olla pruunid, aga m“nikord on tumedate juustega inimestel ka sinised silmad. Pead p””rata ja tdruku poole vaadata oleks olnud m“eldamatu lollus. K„ed kokku klammerdunud, n„htamatult inimkehade pressi all, vahtisid nagu liikumatult enda ette ja tdruku silmade asemel vaatasid elatanud vangi silmad juuksepahmakast kurblikult Winstonile otsa. 2 Winston sammus m””da valgusest ja varjust kirendavat metsarada, astudes kullalaikudesse, seal kus puud harvenesid. Pahemat k„tt oli metsaalune siniliiliatega le klvatud. O^hk oleks nagu suudelnud nahka. Oli teine mai. Kusagilt kaugemalt, metsasgavusest kostis meigaste kudrutamist. Ta oli natuke vara kohale j“udnud. S“it oli l„inud sekeldusteta, ja tdruk oli ilmselt nii kogenud, et Winston kartis v„hem, kui ta muidu oleks kartnud. Ta oli kindel, et tdruk on leidnud ohutu kohtumispaiga. šldiselt ei saanud eeldada, et maal v“ib end julgemini tunda kui Londonis. Teleekraane siin muidugi ei olnud, kll aga tuli karta peidetud mikrofone, millega sai su h„„lt salvestada ja identifitseerida; pealegi oli raske maakohas ksinda ringi k„ia, nii et see t„helepanu ei „rata. Kuni saja kilomeetri piires liikumiseks polnud passi m„rget vaja, aga m“nikord luusisid raudteejaamades patrullid, kes kontrollisid k“igi ettejuhtunud Partei liikmete dokumente ja esitasid tlikaid ksimusi. O^nneks polnud sedapuhku htki patrulli n„ha ja raudteejaamast tulles oli Winston vahetevahel ettevaatlikult selja taha piiludes kindlaks teinud, et teda ei j„litata. Rong oli prolesid t„is, kes olid suvise ilma t“ttu phap„evases meeleolus. Puupinkidega vaguni kupee, kus ta istus, oli pilgeni t„is htainust tohutu suurt perekonda, alates hambutust vanavanaemast ja l“petades kuuvanuse imikuga, kes k“ik s“itsid p„rastl“unaks maale sugulaste juurde, ja nagu nad Winstonile avameelselt seletasid, kavatsesid htlasi mustalt turult v“id hankida. Metsarada laienes ja minuti p„rast j“udis Winston teerajani, millest tdruk oli r„„kinud, see oli lihtsalt karjatee, mis kadus p““saste vahele. Kella tal ei olnud, aga kell ei saanud veel viisteist olla. Siniliiliad katsid maapinda nii tihedalt, et tuli tahes-tahtmata neile peale astuda. Ta p“lvitas maha ja asus neid noppima, osalt selleks, et aega viita, aga temas liigatas ka „hmane m“te, et kena oleks, kui tal oleks tdrukule kimp lilli kinkida, kui nad kohtuvad. Ta sai kokku suure kimbu ja nuusutas parajasti liiliate n“rka imalat l“hna, kui ks kr“ps tema selja taga, oksa praksatus jala all, pani teda sisimas v“patama. Ta j„tkas lillede noppimist. See oli parim, mis ta v“is teha. See v“is olla tdruk, aga v“is ka olla, et teda ikkagi oli j„litatud. Ringivaatamine n„itab stunnet. Ta noppis veel he “ie ja veel he. Kellegi k„si laskus kergelt ta “lale. Ta vaatas les. See oli tdruk. Tdruk raputas pead, nagu m„rku andes, et Winston oleks vagusi, lkkas siis p““sad laiali ja juhtis ta kiiresti kitsast rada m””da metsa. Ilmselt oli ta siin ennegi k„inud, sest ta v„ltis kogenult soiseid kohti. Winston j„rgnes talle, lillekimp ikka k„es. Tema esimene tunne oli kergendus, aga kui ta vaatas tugevat saledat keha, mis liikus tema ees, helepunase v””ga, mis oli kllalt pingul, et esile t“sta puusade kumerust, laskus tema enda alav„„rsuse tunne raskelt ta peale. Isegi praegu tundus kllalt t“en„oline, et kui tdruk p””rab mber ja vaatab teda l„hemalt, taganeb ta. O^hu mahedus ja lehtede rohelus heidutasid teda. Juba kui ta jaamast tulema hakkas, oli maikuu p„ike pannud teda tundma, et ta on r„pane ja kahvatu, tubane loom, kel on nahapoorides Londoni n“gine tolm. Ta taipas „kki, et tdruk ei ole teda ehk siiani ldse n„inud v„ljas p„evavalgel. Nad j“udsid langenud puuni, millest tdruk oli r„„kinud. Tdruk hppas le tve ja lkkas laiali p““sad, kus ei olnud pealtn„ha mingit l„bip„„su. Kui Winston j„rgnes talle, n„gi ta, et nad on v„ikesel lagendikul, v„ikesel rohtunud knkal, mida varjas igast kljest madal v“sa. Tdruk j„i seisma ja p””ras ringi. ®Olemegi kohal,¯ tles ta. Winston seisis temast m“ne sammu kaugusel. Ta ei s”andanud l„hemale astuda. ®Ma ei tahtnud teel r„„kida,¯ j„tkas tdruk, ®„kki on kusagil mikker peidus. Ma ei usu, et on, aga v“ib olla. Alati on v“imalus, et m“ni siga tunneb su h„„le „ra. Siin pole midagi karta.¯ Winstonil polnud ikka veel julgust talle l„heneda. ®Siin pole midagi karta?¯ kordas ta juhmilt. ®Jah, vaata neid puid.¯ Need olid noored saared, mida oli kunagi tagasi l“igatud ja mis olid uuesti v„lja ajanud terve v“sude metsa, millest kski ei olnud k„sivarrest j„medam. ®Siin pole kuhugi mikrit peita. Muide, ma olen siin varem k„inud.¯ Nad ainult vestlesid. Winston oli pdnud nd pisut l„hemale nihkuda. Tdruk seisis tema ees v„ga sirgelt, n„ol naeratus, mis oli kergelt irooniline, nagu imestaks ta, miks mees on nii aeglase toimega. Siniliiliad olid maha pudenenud. Nagu oleksid nad omal tahtel kukkunud. Winston v“ttis tdruku k„e. ®Usud sa,¯ tles ta, ®et ma ei teadnud siiamaani, mis v„rvi su silmad on.¯ Nad olid pruunid, m„rkas ta, helepruunid, tumedate ripsmete varjus. ®Kas sa nd, kus sa n„ed, milline ma tegelikult olen, tahad ldse veel minu poole vaadata?¯ ®Aga muidugi.¯ ®Ma olen kolmekmne heksa aastane. Mul on naine, kellest ma ei saa lahti. Mul on veenilaiendid. Mul on viis valehammast.¯ ®Ma ei hooli sellest.¯ J„rgmisel hetkel, raske ”elda, kelle algatusel, oli tdruk tema k„te vahel. Algul ei olnud Winstonil muud tunnet kui puhas uskumatus. See nooruslik keha oli surutud vastu tema keha, salk tumedaid juukseid oli vastu tema n„gu, ja jah! tdruk p””ras t“esti oma n„o les ja tema suudles laia punast suud. Tdruk p“imis k„ed talle kaela mber ja nimetas teda armsaks, kalliks, kullakeseks. Winston lkkas tdruku pikali, tdruk ei pannud ldse vastu, Winston oleks v“inud temaga teha mida tahes. Aga t“si oli see, et ta ei tundnud mingit fsilist erutust, ta tajus vaid kokkupuudet. K“ik, mis ta tundis, oli uskumatus ja uhkus. Ta oli “nnelik, et see on toimumas, aga tal ei olnud fsilist iha. See tuli liiga kiiresti, tdruku noorus ja ilu kohutasid teda, ta oli pidanud liiga kaua elama ilma naiseta - ta ei teadnud isegi, milles on p“hjus. Tdruk t“usis istuli ja v“ttis oma juustelt siniliilia. Ta istus Winstoni vastu ja pani talle k„e mber piha. ®Pole midagi, kallis. Meil pole kiiret. Terve p„rastl“una on meie p„ralt. Kas see pole kena pelgupaik? Ma leidsin selle, kui ma he rahvamatka ajal „ra eksisin. Kui keegi tuleb, on seda saja meetri pealt kuulda.¯ ®Mis su nimi on?¯ ksis Winston. ®Julia. Sinu nime ma tean. See on Winston, Winston Smith.¯ ®Kust sa teada said?¯ ®Ma usun, et ma olen selles asjas osavam kui sina, kallis. R„„gi, mis sa minust m“tlesid, enne kui sa kirja said.¯ Winston ei tundnud mingit kiusatust tdrukule valetada. See oli isegi omamoodi armuavaldus, alustada k“ige hullema „rar„„kimisest. ®Ma vihkasin isegi su varju,¯ tles ta. ®Ma oleksin sind „ra v„gistanud ja siis „ra tapnud. Kaks n„dalat tagasi ma oleksin sul „„repealt pea munakiviga l“hki l””nud. Kai sa teada tahad, ma kujutasin ette, et sa oled M“ttepolitseiga seotud.¯ Tdruk naeris r““msalt, ilmselt v“ttis ta seda komplimendina oma maskeerumisosavusele. ®M“ttepolitseiga? Kas sa t“esti m“tlesid seda?¯ ®Noh, v“ib-olla mitte just t„pselt seda. Aga kogu sinu olekust - lihtsalt et sa oled noor ja tugev ja terve, saad aru - ma m“tlesin, et v“ib-olla - -¯ ®Sa m“tlesid, et ma olen eeskujulik Partei liige. Puhas s“nas ja tegudes. Lipud, rongk„igud, loosungid, m„ngud, rahvamatkad - kogu see kraam. Ja sa m“tlesid, et ma annan sind esimesel v“imalusel les kui m“tteroimari ja lasen sind hukata?¯ ®Jah, umbes sinna kanti. Aga paljud tdrukud ongi ju sellised, sa tead kll.¯ ®Selles on sdi see neetud soolikas,¯ tles tdruk, kiskus „ra Noorte Antiseksuaalse Liidu helepunase v”” ja viskas selle puuoksale. Siis, nagu oleks v””koha puudutamine talle midagi meelde tuletanud, pistis ta k„e tunkede taskusse ja t“mbas sealt v„lja v„ikese s^okolaaditahvli. Ta murdis selle pooleks ja ulatas teise poole Winstonile. Ja veel enne, kui Winston selle vastu v“ttis, tundis ta l“hnast, et see ei ole tavaline s^okolaad. See oli tume ja l„ikiv ja oli pakitud h“bepaberisse. Tavaline s^okolaad oli midagi tuhmpruuni ja rabedat, mis l“hnas, niipalju kui seda ldse kirjeldada sai, nagu p“leva phkmehunniku suits. Aga m“nikord harva oli ka Winston s””nud sellist s^okolaadi, nagu tdruk talle praegu ulatas. Juba esimene s““m selle l“hna „ratas Winstonis mingi m„lestuse, mida ta ei osanud millegagi seostada, aga mis oli j“uline ja h„iriv. ®Kust sa selle said?¯ ksis ta. ®Mustalt turult,¯ tles tdruk ksk“ikselt. ®Ma olen ldse hakkaja tdruk. Ma olen m„ngudes tugev. Ma olin Luurajate salgajuht. Ma t””tan iga n„dal vabatahtlikult kolm “htut Noorte Antiseksuaalse Liidu heaks. Ma olen tundide kaupa nende lollakaid plakateid kleepinud, le kogu Londoni. Rongk„igus on ks loosungi ots alati minu k„es. Ma olen alati r““msameelne ega hoia hestki asjast k“rvale. Minu lipukiri on: karju alati massidega kaasa! See on ainus tee olla v„ljaspool ohtu.¯ Esimene s^okolaaditkk oli Winstoni keelel „ra sulanud. Maik oli meeldiv. Kuid teadvuse piirimail keerles ikka veel see m„lestus, midagi selgesti tajutavat, aga kindlama kujuta, nagu miski, mida sa n„ed silmanurgast. Ta pdis seda eemale t“rjuda, aimates, et tegemist on m„lestusega mingist teost, mida ta oleks tahtnud parema meelega olematuks teha. ®Sa oled nii noor,¯ tles ta. ®Sa oled oma kmme v“i viisteist aastat minust noorem. Mida v“id sina minusuguses mehes huvi„ratavat n„ha?¯ ®Su n„os on midagi. Ma m“tlesin, et v“iks proovida. Ma aiman eksimatult, kui inimene ei kuulu sinna. Ma sain kohe aru, kui ma sind n„gin, et sa oled nende vastu.¯ Nemad, nagu selgus, t„hendas Parteid, eelk“ige siseparteid, millest Julia r„„kis varjamatu m“nitava vihaga, mis tegi Winstoni k“hedaks, kuigi ta teadis, et nad on siin v„ljaspool ohtu, kui ldse oli v“imalik kuskil v„ljaspool ohtu olla. šks asi, mis teda tdruku juures h„mmastas, oli tema labane k“nepruuk. Partei liikmetel ei sobinud vanduda ja Winston ise vandus v„ga harva, v„hemalt mitte valjusti. Julial aga n„is olevat v“imatu mainida Parteid, ja eriti siseparteid, kasutamata seda sorti s“nu, mida v“ib n„ha k“rvalistel t„navatel majaseintele kritseldatuna. Winstonit see ei h„irinud. See oli lihtsalt ks m„rk tdruku m„ssust Partei ja selle meetodite vastu, ja see tundus olevat kuidagi loomulik ja terve, nagu hobuse norsatus, kes haistab kopitanud heina. Nad olid lagendikult lahkunud ja jalutasid j„lle puude kirendavas varjus, k„si mber teise piha, kus rada oli v„hegi laiem, nii et sai kahekesi k“rvuti k„ia. Winston m„rkas, kui pehme on tdruku piht nd, kus tal pole v””d. Nad r„„kisid ainult sosinal. Julia oli ”elnud, et v„ljaspool lagendikku on parem vagusi olla. Siis nad j“udsid metsatuka servale. Tdruk peatas teda. ®Žra lagedale mine. Seal v“ib keegi valvata. Siin muude all pole midagi karta.¯ Nad seisid sarapuup““saste varjus. L„bi lehestiku immitsevad p„ikesekiired soojendasid nende palet. Winstoni pilk libises le taamal laiuva aasa ja teda tabas imelik, aeglane „ratundmisvapustus. See koht oli talle tuttav. Vana paljakss””dud karjamaa, lookleva teeraja ja mutimullahunnikutega. Sakilises hekis piki aasa teist serva kiikusid jalakate oksad vaevum„rgatavalt kerge tuule k„es ja nende lehestik voogas “rnalt nagu tihe naisejuus. Kindlasti peaks siinsamas l„hedal, aga v„ljaspool vaatev„lja, voolama oja varjuliste v“rendikega, kus ujuvad teivid? ®Ega siin kuskil l„hedal oja ei ole?¯ sosistas ta. ®On kll. J„rgmise aasa serval. Ja seal on kalu, h„sti suuri. L„bi selge vee on n„ha, kuidas nad kaldapajude all v“rendikes saba liigutades konutavad.¯ ®See on Kuldne Maa - peaaegu,¯ pomises Winston. ®Kuldne Maa?¯ ®Ah, ei midagi. Ma olen seda kohta unes n„inud.¯ ®Vaata!¯ sosistas Julia. šks r„stas oli laskunud puuoksale, umbes viie meetri kaugusel, peaaegu nende silmade k“rgusel. V“ib-olla ta ei n„inud neid. Ta oli p„ikese k„es, nemad varjus. Ta sirutas tiibu, pani need taas hoolikalt kokku, langetas korraks pea, nagu avaldaks p„ikesele austust, ja vallandas siis v„geva lauluvoo. P„rastl“unases vaikuses oli h„„le valjus jahmatav. Winston ja Julia kuulasid lummatult, teineteise vastu liibudes. Helid voogasid minut minuti j„rel h„mmastavate variatsioonidega, ilma ainsagi korduseta, nagu tahaks lind n„idata kogu oma meisterlikkust. Vahel katkestas ta laulu m“neks sekundiks, kohendas tiibu, paisutas siis oma t„pilist rinda ja j„tkas taas. Winston j„lgis seda peaaegu aupaklikult. Kellele v“i milleks lind laulis? Teda polnud j„lgimas htegi seltsilist, htegi v“istlejat. Mis sundis teda ksildasel metsaserval istuma ja kuhugi thjusse laulma? Žkki on siin kuskil siiski m“ni peidetud mikrofon, juurdles Winston endamisi. Nemad Juliaga olid r„„kinud sosinal, vaevalt see lindile j„i, kuid r„stas j„„b kindlasti. V“ib-olla kuulab juhtme teises otsas, k“rv kikkis, v„ike putuka moodi mees, kuulab seda. Aga v„hehaaval uhtus see helide voog Winstoni peast k“ik m“tted. See oli nagu midagi selget ja l„bipaistvat, mis segunes l„bi lehtede imbuva p„ikesevalgusega ja ujutas ta le. Ta lakkas m“tlemast ja ainult tundis veel. Tdruku piht tema k„e vangus oli pehme ja soe. Ta t“mbas tdruku oma rinnale; tdruku keha n„is sulavat tema kehasse. See oli tema k„te all j„releandlik ja pehme nagu vesi. Nende huuled liibusid kokku: see oli hoopis midagi muud kui nende esimesed kohmakad suudlused. Kui nad n„o j„lle eemale t“mbasid, ohkasid m“lemad sgavalt. Lind ehmus ja lendas tiibade rabinal minema. Winston pani oma huuled vastu tdruku k“rva. ®Nd,¯ sosistas ta. ®Mitte siin,¯ sosistas tdruk vastu. ®L„hme tagasi peidukohta. Nii on kindlam.¯ Kiiresti, oksaraagude praginal ruttasid nad tagasi lagendikule. Kui nad olid j„lle seespool puuv“sude s““ri, p””ras tdruk end n„oga tema poole. Nad m“lemad hingasid raskelt, aga tdruku suunurkadesse oli taas ilmunud naeratus. Ta vaatas korraks Winstonile otsa, pani siis k„e t“mblukule. Ja jah! - see oli peaaegu nagu Winstoni unen„os. Peaaegu niisama kiiresti, nagu ta oli ette kujutanud, oli tdruk riided seljast t“mmanud, ja kui ta need maha viskas, oli see seesama suurejooneline liigutus, mis n„is kogu kehtiva ilmakorra h„vitavat. Tdruku valge keha helendas p„ikesekiirtes. Aga sel hetkel ei vaadanud Winston tema keha; ta pilk kinnistus tdruku tedret„hnilisse n„kku, kus v„reles jultunud naeratus. Ta p“lvitas tdruku ette maha ja v“ttis ta k„ed pihku. ®Oled sa seda varem teinud?¯ ®Muidugi. Sadu kordi - v“i hea kll, igatahes palju kordi.¯ ®Partei liikmetega?¯ ®Jah, alati Partei liikmetega.¯ ®Sisepartei liikmetega?¯ ®Ei, nende sigadega mitte. Aga kui paljud neist tahaksid kll, kui ainult saaksid. Nad ei ole nii phad, nagu nad v„lja n„itavad.¯ Winstoni sda hppas r““must. Tdruk oli teinud seda palju kordi: ta oleks soovinud, et sadu v“i tuhandeid kordi. K“ik, mis vihjas rikutusele, t„itis teda meeletu lootusega. Kes teab, v“ib-olla on Partei pealispinna all m„„ndunud ja tema tarmukuse ning enesesalgamise kultus lihtsalt pettus, mis varjab nurjatust. Oi, millise r““muga ta oleks kogu selle kupatuse pidalit“ppe ja sfilisse nakatanud! M„„ndugu, k“dunegu, h„vigu! Ta t“mbas tdruku maha, nii et nad j„id p“lvitama, n„gu vastamisi. ®Kuula. Mida rohkem mehi sul olnud on, seda enam ma sind armastan. Saad aru?¯ ®Jah, suurep„raselt.¯ ®Ma vihkan stust, ma vihkan headust! Ma ei talu mingeid voorusi. Ma tahan, et k“ik oleksid dini rikutud.¯ ®V„ga hea, siis ma sobin sulle, kallis. Mina olen dini rikutud.¯ ®Sulle meeldib seda teha? Ma ei m“tle ainult minuga: ma m“tlen asja ennast?¯ ®Ma jumaldan seda.¯ See oli lim, mida Winston oli lootnud kuulda. šhe inimese armastamisest ei piisa: animaalne instinkt, lihtne diferentseerimata iha - see on lim j“ud, mis purustab Partei. Ta surus tdruku maha rohule, laiali pudenenud siniliiliatele. Sedapuhku polnud mingeid raskusi. Peagi vaibus nende rinna tormine t“us ja langus taas rahulikuks hingamiseks ja meeldivalt j“uetuna vajusid nad teineteise k“rvale. P„ike oli nagu veel soojemalt paistma hakanud. Nad olid m“lemad unised. Winston knistas k“rvaleheidetud tunkesid v“tma ja t“mbas need pooliti tdruku peale. Nad j„id peaaegu silmapilk magama ja magasid umbes pool tundi. Winston „rkas esimesena. Ta t“usis istuli ja vaatas rahulikult magava tdruku tedret„hnilist n„gu, mis toetus tema k„ele. Suu v„lja arvatud, ei saanud seda ilusaks nimetada. Silmade mber paistis paar kortsugi, kui l„hemalt vaadata. Lhikesed tumedad juuksed olid erakordselt tihedad ja pehmed. Winston taipas, et ta ei tea ikka veel tdruku perekonnanime ega seda, kus ta elab. See peaaegu abituna uinuv noor tugev keha „ratas Winstonis kaastunnet ja soovi seda kaitsta. Aga see meeletu hellus, mida ta oli tundnud sarapuu all, kui r„stas laulis, ei tulnud enam p„riselt tagasi. Ta t“mbas tunked k“rvale ja vaatles tdruku siledat valget ihu. Vanasti, m“tles ta, vaatas mees tdruku keha, n„gi, et see on ihaldusv„„rne, ja sellega oli lool l“pp. Aga praegu polnud enam ei puhast armastust ega puhast himu. Polnud htki puhast tunnet, sest k“ik oli tembitud hirmu ja vihkamisega. Nendegi embus oli olnud v“itlus ja rahuldus v“it. See oli hoop Partei pihta. See oli poliitiline akt. 3 ®Me v“ime ks kord veel siia tulla,¯ tles Julia. ®šldiselt on ohutu hte peidukohta kaks korda kasutada. Aga muidugi mitte varem kui kuu v“i kahe p„rast.¯ Niipea kui ta „rkas, muutus kohe ta olek. Ta oli j„lle vilgas ja asjalik, ta pani riided selga, sidus helepunase v”” v””le ja asus ksikasjaliselt tagasiteed v„lja t””tama. Tundus olevat loomulik see tema hooleks j„tta. Tal oli ilmselt praktilist taipu, mis Winstonil puudus, ja paistis, et tal on ka p“hjalikke teadmisi Londoni mbruse kohta, mis ta oli kogunud lugematutel rahvamatkadel. Marsruut, mille ta Winstonile andis, erines t„ielikult sellest, mida m””da Winston siia oli tulnud, ja viis hoopis teise raudteejaama. ®Žra mine kunagi tagasi sama teed, mida m””da sa tulid,¯ tles ta, nagu mingit t„htsat p“him“tet kuulutades. Tema lahkub esimesena ja Winstonil tuleb pool tundi oodata, enne kui talle j„rgneda. Ta nimetas he koha, kus nad v“iksid p„rast t””d kokku saada, j„rgmine n„dal. See oli ks t„nav hes vaesemas linnaosas, kus oli rahvarohke ja k„rarikas turg. Ta k“nnib seal mgilaudade vahel, tehes n„o, nagu otsiks kingapaelu v“i n“elel“nga. Kui ta leiab, et “hk on puhas, nuuskab ta nina, kui Winston tema kohale j“uab: vastasel korral m””dugu temast nagu v““rast. Hea “nne korral saab rahvasummas veerand tundi ohutult vestelda ja uue kohtumise m„„rata. ®Ja nd ma pean minema,¯ tles ta niipea, kui Winston oli juhtn””rid „ra kuulanud. ®šheksateist kolmkmmend ma pean linnas tagasi olema. Ma pean minema paariks tunniks Noorte Antiseksuaalsesse Liitu, lendlehti laiali jagama v“i midagi niisugust. Kas pole “udne? Klopi mind, palun, puhtaks. Ega mul juustes oksaraagusid pole? Ei ole? N„gemiseni siis, kallis, n„gemiseni!¯ Ta viskus Winstoni k„te vahele, suudles teda peaaegu v„givaldselt, ja hetke p„rast rajas endale teed l„bi v“sa ning kadus h„„letult metsa. Ja ikka veel ei teadnud Winston tema perekonnanime v“i tema aadressi. Aga muidugi, sel polnud ka erilist t„htsust, sest oli t„iesti m“eldamatu, et nad kohtuksid kunagi kuskil siseruumis v“i vahetaksid kirjalikke teateid. Juhtus nii, et sellele lagendikule metsas ei tulnud nad enam iial tagasi. Maikuu jooksul “nnestus neil veel ainult hel korral armatseda. Ja seda hes teises peidukohas, mida Julia teadis, he varemetes kiriku kellatornis, peaaegu v„ljasurnud maanurgas, kuhu kolmekmne aasta eest oli kukkunud aatomipomm. See oli hea peidupaik, kui sa l“puks kohal olid, aga sinna p„„semine oli v„ga ohtlik. Muidu nad v“isid kohtuda ainult t„naval, igal “htul eri paigas ja kunagi mitte le poole tunni korraga. T„naval oli aga v“imalik siiski mingil moel vestelda. K“nniteel sagivas inimsummas triivides, mitte p„ris k“rvuti ja kordagi teineteise poole vaatamata, pidasid nad kummalist katkendlikku kahek“net, mis plinkis nagu majakas, vakatas niipea, kui n„htavale ilmus Partei vormiriietus v“i kui sattuti teleekraani l„hedusse, s“lmus siis m“ne minuti p„rast uuesti poole lause pealt, j„i j„rsult pooleli, kui nad l„ksid kokkulepitud kohas lahku, ja j„tkus peaaegu sissejuhatuseta j„rgmisel p„eval. Julia paistis sellise vestlemisviisiga sna harjunud olevat, ta nimetas seda ®j„relmaksuga vestluseks¯. Ta oli ka llatavalt osav ilma huuli liigutamata r„„kima. Aga kuu aja jooksul peaaegu igal “htul kohtudes sattusid nad ainult ks kord suudlema. Nad astusid vaikides m””da ht k“rvalt„navat. (Julia ei r„„kinud iial, kui nad ei olnud peat„naval), kui „kki kostis k“rvulukustav plahvatus, maapind vappus, mberringi l„ks pimedaks ja Winston leidis end maas lebamas, p“rutatud ja kohkunud. Rakettmrsk oli n„htavasti v„ga l„hedal l“hkenud. Žkki j“udis tema teadvusse, et m“ne sentimeetri kaugusel tema n„ost on Julia n„gu, surnukahvatu, lubivalge. Isegi ta huuled olid valged. Ta on surnud! Winston t“mbas ta enda vastu ja taipas siis, et ta suudleb elusat sooja n„gu. Aga tema huultele kleepus midagi pulberjat. Nende m“lema n„gu oli paksult krohvipuruga kaetud. Oli “htuid, kus nad j“udsid kohtumispaika ja pidid siis teineteisest m””duma, silmagi pilgutamata, sest nurga tagant tuli parajasti v„lja patrull v“i pea kohal h“ljus helikopter. Ja isegi kui h„daohtusid oleks v„hem olnud, oli raske kohtumiseks aega leida. Winstoni t””n„dal oli kuuskmmend tundi pikk, Julial isegi veel pikem, ja vabad p„evad olenesid t”” rohkusest ja ei langenud sageli kokku. Eriti Julial oli harva terve “htu vaba. Ta veetis tohutult palju aega loengutel ja demonstratsioonidel, levitas Noorte Antiseksuaalse Liidu kirjandust, tegi vihkamise n„dalaks loosungeid, kogus kokkuhoiukampaania ajal annetusi ja nii edasi. Tema meelest tasus see „ra; see oli kamuflaaz^. T„ites v„iksemaid reegleid, v“is rikkuda t„htsamaid. Ta “hutas ka Winstonit veel ht “htut ohvriks tooma ja panema end kirja “htusteks s“jamoona valmistamise t””deks, mida vabatahtlikult tegid k“ik agarad Partei liikmed. Niisiis veetis Winston nd hel “htul n„dalas neli halvavalt ttut tundi kehva laevalgusega t“mbetuulises t””kojas, kus haamrite k“lksumine segunes mornilt teleekraani rgamisega, ja kruvis kokku mingeid metallitkke, mis v“isid olla pommistikute osad. Kui nad kellatornis kohtusid, t„itsid nad oma fragmentaarsesse vestlusesse j„„nud lnki. Oli l““skav “htupoolik. O^hk v„ikeses nelinurkses ruumis kirikukellade kohal oli kuum ning liikumatu ja haises v„ngelt tuvis“nniku j„rele. Nad istusid mitu tundi oksaraagudega kaetud tolmusel p“randal ja aeg-ajalt t“usis ks neist psti, et heita pilk l„bi laskeava ja teha kindlaks, et kedagi ei ole tulemas. Julia oli kahekmne kuue aastane. Ta elas heselamus koos kolmekmne teise tdrukuga (®Kogu aeg naiste haisus! Kuidas ma vihkan naisi!¯ torkas ta vahele) ja ta t””tas, nagu Winston oli oletanud, ilukirjandusosakonnas romaanikirjutamise masinate peal. Talle meeldis tema t””, mis seisnes peamiselt v“imsate, aga kapriissete elektrimootorite k„itamises ja hooldamises. Ta ei olnud ®tarkpea¯, pigem meeldis talle midagi k„tega teha ja ta tundis end masinate seas kodus. Ta v“is kirjeldada kogu romaani valmimisprotsessi, alates plaanikomitee ldistest juhistest kuni redigeerimisbrigaadi l“pliku viimistluseni. Aga t”” l“pp-produkt teda ei huvitanud. ®Ma ei armasta lugeda,¯ tles ta. Raamatud on samasugused kaubaartiklid, mida tuleb toota, nagu n„iteks moos ja kingapaelad. Tal ei olnud m„lestusi varasemast ajast kui kuuekmnendate aastate algus ja ainus isik, keda ta oli tundnud, kes oli talla palju r„„kinud Revolutsiooni-eelsetest aegadest, oli vanaisa, kes oli „ra kadunud siis, kui tema oli kaheksa aastane. Koolis oli teda valitud hokiv“istkonna kapteniks ja ta oli kahel aastal j„rjest v“itnud v“imlemisauhinna. Ta oli olnud Luurajate salgajuht ja Noorsoohingu osakonnasekret„r, enne Noorte Antiseksuaalsesse Liitu astumist. Ta oli alati heas kirjas olnud. Teda oli valitud isegi (ja see oli kindel m„rk heast reputatsioonist) t””le pornosekki, ilukirjandusosakonna allsektorisse, mis produtseeris k“ige n„rusemat pornograafiat prolede hulgas levitamiseks. Inimesed, kes seal t””tasid, kutsusid seda s“nnikulaudaks, tles ta. Sinna oli ta j„„nud umbes aastaks, aidates toota pitseeritud pakendis raamatuid, pealkirjaga nagu ®Žgedad lood¯ v“i ®šks ”” ttarlastegmnaasiumis¯, mis olid m“eldud selleks, et proletariaadi noorukeile j„„ks neid vargsi ostes mulje, et nad on saanud osta midagi p“randaalust. ®Kuidas need raamatud siis on ka?¯ tundis Winston huvi. ®Ah, “udne pahn. Nad on nii igavad, aus“na. Neil on seal k“igest kuus erinevat sz^eed, mida nad aeg-ajalt natuke kohendavad. Mina olin muidugi ainult kaleidoskoobi peal. Ma pole kunagi redigeerimisbrigaadis olnud. Ma ei ole kllalt kirjanduslik tp, mu kallis, isegi mitte selle jaoks.¯ Oma h„mmastuseks kuulis Winston, et k“ik pornoseki t””tajad, v„lja arvatud osakonnajuhatajad, on tdrukud. Valitses teoreetiline seisukoht, et mehed, kelle sugutung ei allu sel m„„ral kontrollile nagu naistel, on suuremas ohus, et see sopp, millega nad tegelevad, neid rikub. ®Ka abielunaisi ei taheta sinna v“tta,¯ lisas Julia. ®Aga tdrukud arvatakse nii puhtakesed olevat. No siin on igatahes ks, kes ei ole.¯ Tal oli esimene romaan olnud kuueteistkmneaastaselt, he kuuekmneaastase Partei liikmega, kes sooritas hiljem enesetapu, et v„ltida arreteerimist. ®Ja h„sti tegi,¯ tles Julia, ®muidu oleksid nad temalt lekuulamisel minu nime v„lja pressinud.¯ P„rast seda oli tal olnud palju teisi. Elu, nii nagu tema seda k„sitas, oli v„ga lihtne. Sina tahad elust r““mu tunda; ®nemad¯, s.t. Partei, tahavad seda takistada; sina rikud reegleid, nii kuidas v„hegi saad. Tema meelest paistis olevat htemoodi loomulik nii see, et ®nemad¯ tahavad r””vida sinu r““musid, kui see, et sina tahad j„„da pdmatuks. Ta vihkas Parteid ja tles seda v„lja k“ige tooremata s“nadega, aga sellega tema kriitika piirduski. Partei doktriin l„ks talle korda ainult niipalju, kuiv“rd see puutus otseselt tema eraellu. Winston m„rkas, et ta ei kasuta uuskeele s“nu, v„lja arvatud need, mis olid juba igap„evaseks muutunud. Ta ei olnud iial kuulnud Vennaskonnast ja keeldus uskumast selle olemasolu. Igasugune organiseeritud vastuhakk Parteile oli tema meelest l„bikukkumisele m„„ratud ja rumal. Palju targem oli vaikselt reegleid rikkuda ja ellu j„„da. Winston arutas endamisi, kui palju v“ib olla noorema p“lvkonna hulgas niisuguseid nagu Julia, - inimesi, kes olid les kasvanud Revolutsiooni maailmas, kes ei teadnud midagi muud, v“ttes Parteid igavesena nagu taevast oma pea kohal, m„ssamata tema v“imu vastu ja pdes teda lihtsalt ninapidi vedada nagu j„nes jahikoera. Nad ei arutanud abiellumise v“imalust. See oli nii ebareaalne, et sellele ei tasunud m“eldagi. škski kujuteldav komitee ei oleks iial niisuguseks abieluks luba andnud, isegi kui Winston oleks kuidagi Katharine'ist, oma naisest, vabaks saanud. See oli lootusetu unistus. ®Mis inimene su naine oli?¯ ksis Julia. ®Ta oli... tead sa uuskeele s“na heaoimlik? See on niisugune, kes on loomu poolest “igeusklik, v“imetu valesti m“tlema.¯ ®Ei, seda s“na ma ei tea, aga seda sorti inimesi ma tean kll, v„ga h„sti.¯ Winston hakkas talle jutustama oma abielu lugu, aga kummalisel kombel n„is, et Julia teab juba k“ike olulisemat sellest. Ta kirjeldas Winstonile, peaaegu nagu oleks ta seda n„inud v“i tundnud, kuidas Katharine'i keha kangestus, niipea kui Winston teda puudutas, ja kuidas ta Winstonit nagu k“igest j“ust eemale n„is t“ukavat, kuigi ta k„ed olid samal ajal tihedasti mber tema klammerdunud. Winston ei tundnud v„himatki raskust Juliaga niisugustest asjadest r„„kida: Katharine oli igal juhul juba ammu lakanud olemast piinav m„lestus ja tema peale oli lihtsalt ebameeldiv m“elda. ®Ma oleksin ehk k“ik v„lja kannatanud, kui ei oleks olnud hte asja,¯ tles ta. Ja ta r„„kis Juliale sellest v„ikesest frigiidsest tseremooniast, mille Katharine talle iga n„dal hel kindlal p„eval peale sundis. ®Ta vihkas seda, aga miski ei suutnud panna teda sellest loobuma. Ta nimetas seda, - aga sa ei arva seda iial „ra.¯ ®Meie kohuseks Partei vastu,¯ tles Julia pikemalt m“tlemata. ®Kuidas sa seda tead?¯ ®Mina olen ka koolis k„inud, kullake. Suguelu“petus kord kuus alates kuueteistkmnendast eluaastast. Samuti Noorsoohingus. Seda tambitakse sulle aastate kaupa sisse. Ja ma julgen ”elda, et paljudel juhtudel see m“jub. Aga muidugi iial ei v“i teada, inimesed on nii silmakirjalikud.¯ Ja ta hakkas seda teemat arendama. Julial taandus alati k“ik tema seksuaalsusele. Ja niipea kui ta selleni j“udis, ilmutas ta suurt l„bin„gelikkust. Erinevalt Winstonist m“istis ta Partei seksuaalse puritaanluse sisimat m“tet. Asi ei olnud mitte ainult selles, et sugutung loob omaette maailma, mis on v„ljaspool Partei kontrolli ja mis tuleb j„relikult h„vitada, kui v“imalik. Palju olulisem oli see, et suguline rahuldamatus tekitab hsteeriat, mis on v„ga teretulnud, sest seda saab muundada s“japalavikuks ja juhikultuseks. Julia arutles n“nda: ®Armastades kulutab inimene energiat ja tunneb ennast p„rast seda “nnelikuna ega hooli enam millestki. Nemad ei kannata seda v„lja, et sa niimoodi ennast tunned. Nad tahavad, et sa oleksid kogu aeg pinge all. K“ik see edasi-tagasi marssimine ja hurraa karjumine ja lippude lehvitamine on lihtsalt raisatud potents. Kui inimene on sisimas “nnelik, mis l„heb talle siis korda Suur Vend v“i kolmaastakuplaan v“i kaks vihkamise minutit v“i k“ik see muu ilge jama?¯ See on “ige, m“tles Winston. Kasinuse ja poliitilise “igeusklikkuse vahel on otsene side. Sest kuidas veel hoida hirm, vihkamine ja n“drameelne kergeusklikkus, mida Partei oma liikmetelt n“uab, vajalikul k“rgusel, kui mitte m“nd v“imsat instinkti kinni korkides ja seda t“ukej“una kasutades? Sugutung oli Parteile ohtlik, ja Partei oli selle oma teenistusse rakendanud. Ja sama trikk oli l„bi tehtud ka vanemlike instinktidega. Perekonda tegelikult likvideerida ei saanud, ja niisiis kutsuti vanemaid les hoolitsema oma laste eest peaaegu vanamoelisel kombel. Lapsi aga keerati sstemaatiliselt vanemate vastu ja “petati neid isa-ema j„rel nuhkima ja nende libastumistest ette kandma. Perekond oli muutunud tegelikult M“ttepolitsei allasutuseks. See oli kaval leiutis, mille abil sai k“iki inimesi hoida ””d kui p„evad informaatorite valve all, kes neid k“ige paremini tundsid. Ta m“te kaldus „kki taas Katharine'ile. Katharine oleks teda kahtlemata M“ttepolitseisse les andnud, kui ta ei oleks juhtumisi olnud liiga rumal, et tema vaadete ketserlust taibata. Aga see, mille t“ttu Katharine talle tegelikult praegu meelde oli tulnud, oli p„rastl“unane l„mmatav kuumus, mis oli toonud talle higipisarad laubale. Ta hakkas Juliale r„„kima, mis oli juhtunud v“i “igemini mis oli j„„nud juhtumata hel teisel leitsakulisel suvep„rastl“unal, ksteist aastat tagasi. See juhtus kolm v“i neli kuud p„rast abiellumist. Nad olid Kenti mbruses mingil rahvamatkal ja eksisid „ra. Nad olid teistest ainult paar minutit maha j„„nud, aga p””rasid vale k„tt ja sattusid „kki he vana kriidimurru servale. Pstloodis sein laskus kmne-kahekmne meetri sgavusse ja all olid suured kivimrakad. L„heduses polnud kedagi, kellelt teed ksida. Ja niipea kui Katharine taipas, et nad on „ra eksinud, muutus ta v„ga rahutuks. Kas v“i hetkekski k„ratsevast matkakambast eraldumine tekitas temas stunnet. Ta tahtis m””da tuldud teed tagasi rutata, et teise suunda keerata. Aga just siis m„rkas Winston all sgaval paari kaljupraost v„ljaulatuvat metsvitsapuhmast. šhes puhmas oli kahte v„rvi “isi, fuksiin- ja telliskivipunaseid, mis v“rsusid ilmselt samast juurest. Winston polnud varem midagi s„„rast n„inud ja ta kutsus Katharine'it vaatama: ®Vaata, Katharine! N„ed neid “isi? Seda nutti seal all sgaval. N„ed, et “ied on kahte v„rvi!¯ Katharine oli juba minema hakanud, aga tuli korraks sna „rritunult tagasi. Ta kummardus isegi le kaljuserva, et n„ha, mida Winston talle n„itab. Winston seisis tema taga ja pani talle k„e mber piha, et teda toetada. Ja „kki ta tajus, kui ksi nad on. L„heduses polnud hingelistki, kski leht ei liikunud, isegi linnud ei laulnud. Oht, et kuskile on peidetud m“ni mikrofon, oli niisuguses paigas nagu see siin v„ga v„ike, ja isegi kui seal oleks olnud m“ni mikrofon, oleks see kinni pdnud ainult h„„li. Oli kuum ramb p„rastl“unatund. P„ike l““skas nende kohal, Winstoni n„gu leemendas higist. Ja p„he kargas m“te, et... ®Miks sa teda alla ei t“uganud?¯ ksis Julia. ®Mina kll oleksin seda teinud.¯ ®Jah, kallis, sina muidugi. Ja mina ka, kui ma oleksin olnud see, kes ma praegu olen. V“ib-olla, kuigi ma ei ole selles kindel.¯ ®Kas sa kahetsed, et sa seda ei teinud?¯ ®Jah. šldiselt ma kahetsen kll, et ma seda ei teinud.¯ Nad istusid k“rvuti tolmusel p“randal. Ta t“mbas Julia enda vastu. Julia pea puhkas Winstoni “lal ja tema juuste meeldiv l“hn mattis enda alla tuvis“nniku leha. Ta on v„ga noor, m“tles Winston, ja loodab veel midagi elult, ta ei saa aru, et vastumeelse inimese kuristikku t“ukamine ei lahenda midagi. ®Tegelikult poleks see midagi muutnud,¯ tles ta. ®Miks sa siis kahetsed, et sa seda ei teinud?¯ ®Lihtsalt sellep„rast, et ma eelistan tegu tegevusetusele. Selles m„ngus, mida me m„ngime, ei ole v“imalik v“ita. M“ni kaotus ei ole lihtsalt nii r„nk kui teised, see on k“ik.¯ Ta tundis, et Julia kehitab rahulolematult “lgu. Tdruk vaidles talle vastu alati, kui ta midagi niisugust tles: ta ei soostunud pidama seda loodusseaduseks, et indiviid saab alati la. Mingil moel taipas ta kll, et ta on hukkumisele m„„ratud, et varem v“i hiljem saab M“ttepolitsei ta k„tte ja tapab ta, aga samas uskus ta ikkagi, et kuidagi on v“imalik les ehitada salajast maailma, kus v“ib oma tahtmist m””da elada. L„ks vaja ainult “nne, osavust ja jultumust. Ta ei saanud aru, et niisugust asja nagu “nn ei ole olemas, et v“it nihkub kuskile kaugesse tulevikku, kui nemad on juba ammu surnud, et sellest hetkest peale, kui sa Parteile s“ja kuulutad, on parem m“elda endast kui laibast. ®Me oleme surnud,¯ tles Winston. ®Me ei ole veel surnud,¯ vastas Julia lihtsalt. ®Fsiliselt mitte. Kuus kuud, aasta, v“ib-olla viis aastat. Mina kardan surma. Sina oled noor, nii et arvatavasti kardad sina seda veel rohkem kui mina. Muidugi me pame seda edasi lkata, nii palju kui saame. Aga see ei loe. Niikaua kui inimolend j„„b inimolendiks, on surm ja elu ks ja seesama.¯ ®Ah, jama! Kellega sa parema meelega magaksid, minuga v“i luukerega? Kas sa ei r““musta, et sa oled elus? Kas sa niisugust asja ei tunne: see olen mina, see on mu k„si, see on mu jalg, ma olen olemas, ma olen lihast ja verest, ma elan! Kas see sulle ei meeldi?¯ Ta p””ras end ja surus oma rinna vastu Winstonit. Winston tundis tema rindu, kpseid, aga prinke, l„bi tunkede. Julia keha oleks nagu osa oma noorusest ja eluj“ust Winstonisse valanud. ®Jah, meeldib kll,¯ tles ta. ®Žra r„„gi siis enam surmast. Ja kuula nd, kallis, me peame j„rgmise kohtumise asjus kokku leppima. Me v“ime nd j„lle sinna metsalagendikule minna. Me oleme kllalt pika vahe pidanud. Aga sul tuleb seekord sinna teist teed m””da minna. Mul on k“ik valmis m“eldud. Sa s“idad rongiga - vaata, ma joonistan sulle.¯ Ja omal asjalikul moel kaapis ta kokku v„ikese tolmunelinurga ja asus tuvipesast pudenenud oksaraoga p“randale kaarti joonistama. 4 Winston vaatas, mr. Charringtoni poe pealses toauberikus ringi. Tohutu suur, kulunud tekkide ja prita padjaga voodi akna all oli les tehtud. Kaminasimsil tiksus vanamoeline, kaheteistkmnetunnise jaotusega kell. Nurgas, klapplaual, helkis tuhmilt eelmise klask„igu ajal ostetud klaasist kirjapress. Kaminarestil olid mr. Charringtonilt saadud m“lkis plekkpriimus, kastrul ja kaks tassi. Winston stas priimuse ja pani vee tulele. Tal oli kaasas pakk ®V“idu¯ kohvi ja m“ned sahariinitabletid. Kellaosutid n„itasid seitse kakskmmend, tegelikult oli kell heksateist kakskmmend. Julia pidi tulema heksateist kolmkmmend. Hullus, hullus, kordas sda lakkamatult: teadlik, m“ttetu, hukutav hullus. K“igist kuritegudest, millega Partei liige v“is hakkama saada, oli seda laadi lesastumist k“ige raskem varjata. O^ieti oli see idee talle p„he tulnud kujutlusena klaasist kirjapressi vastuhelgist klapplaua peegelsiledal pinnal. Nagu ta oligi arvanud, polnud mr. Charringtonil midagi toa v„ljarimise vastu. Ilmselt r““mustas ta nende v„heste dollarite le, mida see sisse t“i. Ta ei olnud ka s^okeeritud ega lubanud endale familiaarsusi, kui selgus, et Winston vajab seda tuba armuasjus. Selle asemel vaatas ta kuhugi k“rvale ja ajas nii ldist juttu, nii delikaatses toonis, nagu tahaks j„tta muljet, et ta on peaaegu n„htamatuks muutunud. Omaette olemise v“imalus, tles ta, on v„„rtuslik asi. Inimesed vajavad kohta, kus segamatult olla. Ja kui keegi k“rvaline juhuslikult teab, et kaks inimest on sellise koha leidnud, peab ta oma teadmise endale hoidma. Ta lisas, ise seejuures peaaegu olematuks muutudes, et majal on kaks sissep„„su, teine neist hoovi poolt, kust p„„seb k“rvalt„navale. Akna all laulis keegi. Winston piilus “ue, olles kindel, et musliinkardin varjab teda. Juunip„ike oli veel k“rgel ja p„ikesepaistelises hoovis tatsas ks hiiglasekasvu naine, tugev nagu normandia sammas, punaste lihaseliste k„tega, kotiriidest p“ll v””l, pesupali ja noori vahet, riputades kuivama nelinurkseid, valgeid riidetkke, milles Winston tundis „ra lapsem„hkmed. Kui tal parajasti pesupulki suus ei olnud, laulis ta tugeva kontraaldiga: ®Oli petlik see “nneootus, mis m””dus kui suve””. Kuid see pilk ja see hetk ja see ulm, mis j„i, see on r””vind mu sdame!¯ See meloodia kummitas juba mitut n„dalat terves Londonis. Muusikaosakonna allasutused tootsid prolede tarbeks lugematul hulgal seda sorti laulukesi. Niisuguste laulude s“nad valmisid ilma inimese osav“tuta, erilise masina - versifikaatori abil. Aga naine laulis nii k“lavalt, et muutis selle jaburuse peaaegu meeldivaks. Winston kuulis naist laulmas ja tema samme hoovikividel, ja laste kilkeid t„naval, ja kuskilt kaugelt kostvat tasast liiklusmra, ja siiski oli toas imelikult vaikne, t„nu sellele, et seal ei olnud teleekraani. Hullus, hullus, hullus! m“tles ta j„lle. Ei olnud m“eldav, et nad v“iksid kasutada seda tuba le paari n„dala, ilma et neid tabataks. Aga nad kumbki ei olnud suutnud vastu panna ahvatlusele omada pelgupaika, mis kuuluks p„riselt neile, nelja seina vahel ja siinsamas l„hedal. P„rast kellatornis k„imist polnud neil m“nda aega v“imalik olnud kokku saada. Vihkamise n„dala eel oli t””aega tunduvalt pikendatud. Sinna j„i kll veel terve kuu, aga ulatuslikud ja keerukad ettevalmistused andsid lisat””d. L“puks “nnestus neil siiski m“lemal korraga “htupoolik vabaks saada. Nad olid otsustanud veel kord metsalagendikule minna. Eelmisel “htul kohtusid nad korraks t„naval. Tavakohaselt hoidus Winston Julia poole vaatamast, kui nad rahvahulgas teineteise poole triivisid, aga p“guski pilk silmanurgast laskis m„rgata, et Julia on tavalisest kahvatum. ®Ei tule v„lja,¯ sosistas ta, niipea kui oli kuuldekaugusse j“udnud. ®Ma m“tlen homset.¯ ®Mida?¯ ®Homme “htul ma ei saa.¯ ®Miks?¯ ®Oh, tavaline p“hjus. Seekord algas see varem.¯ Korraks sai Winston maruvihaseks. Selle kuu v„ltel, mis ta Juliat tundis, oli tema tunne tdruku vastu oma laadilt muutunud. Algul oli selles v„he t“elist meelelisust. Nende esimene he oli lihtsalt tahteakt. Aga teisest korrast peale muutus k“ik. Julia juuste l“hn, tema huulte maik, tema naha n“tkus oli nagu imbunud Winstonisse v“i “hku tema mber. Julia oli muutunud talle fsiliseks vajaduseks, millekski, mida ta ihaldas ja millele tal oli oma meelest “igus. Kui Julia tles, et ta ei saa tulla, tundis ta end petetuna. Aga just sel hetkel surus rahvahulk nad ligistikku ja nende k„ed puutusid kokku. Julia pigistas kiiresti Winstoni s“rmeotsi ja selles p“gusas puudutuses v“is aimata igatsust armastuse, ja mitte ksi fsilise l„heduse j„rele. Winston taipas, et kui elada naisega, siis on s„„rased pettumused aeg-ajalt paratamatud; ja teda haaras „kki nii suur hellus tdruku vastu, nagu ta varem polnud tundnud. Ta soovis, et nad oleksid juba kmme aastat abielus. Ta soovis, et nad v“iksid t„naval k„ia, nagu nad praegu k„isid, aga avalikult ja hirmu tundmata, r„„kides igap„evastest asjadest ja ostes ht-teist majapidamise jaoks. Ja le k“ige soovis ta, et neil oleks ks koht, kus nad v“iksid armatseda. Aga m“te mr. Charringtonilt tuba rida ei tulnud talle mitte sel hetkel, vaid alles kunagi j„rgmisel p„eval. Kui ta sellest Juliale r„„kis, j„i tdruk sellega ootamatult kiiresti n“usse. M“lemad teadsid, et see on hullumeelsus. See oli niisama hea, nagu nad oleksid meelega sammukese hauale l„hemale astunud. Kui Winston oodates voodiservale istus, meenusid talle j„lle Armastusministeeriumi keldrid. Oli imelik, kuidas see ettem„„ratud “udus teadvuses sisse-v„lja llitus. Seal see ootas, kinnitatud tulevikku, eelnedes surmale niisama kindlalt, nagu 99 eelneb 100-le. V„ltida seda ei saanud, aga heal juhul sai seda ehk edasi lkata; ja selle asemel tehti alatasa teadlikke valikuid, mis kiirendasid l“pu l„henemist. Sel hetkel hakkas trepilt kostma kiireid samme. Julia tormas tuppa. Tal oli k„es j„medast pruunist riidest t””riistakott, samasugune, nagu tal vahel ministeeriumis k„es oli. Winston astus Juliale vastu, et teda emmata, aga tdruk vabastas end kohe, osalt sellep„rast, et tal oli kott ikka veel k„es. ®šks hetk,¯ tles ta. ®Las ma n„itan, mis ma kaasa t“in! Kas sa t“id seda j„lki ®V“idu¯ kohvi? Seda ma arvasin. Sa v“id selle minema visata, meil pole seda vaja. Vaata siia!¯ Ta laskus p“lvili, t“mbas koti lahti ja viskas sealt v„lja m“ned mutriv“tmed ja kruvikeeraja, mis olid k“ige peal. Allpool oli mitu n„gusat paberpakki. Esimeses pakis, mille ta Winstonile ulatas, tundus olevat midagi imelikku ja ometi „hmaselt tuttavat. Selles oli midagi rasket ja liivataolist, mis vajus s“rmede all lohku. ®Kas see ei ole suhkur?¯ ksis Winston. ®T“eline suhkur. Mitte sahariin, vaid suhkur. Ja siin on p„ts leiba, t“elist leiba, mitte seda meie turvast, ja v„ike purk moosi. Ja siin on ks piimakonserv. Ja n„e! - selle le ma olen t“eliselt uhke. Ma pidin selle koguni lapi sisse m„hkima, sest -¯ Aga tal polnud vaja seletada, miks ta oli selle lapi sisse m„hkinud. Juba t„itis tuba l“hn, kange vrtsine l“hn, mis oli nagu tervitus Winstoni kaugest lapsep“lvest, mida v“is aga juhuslikult kohata veel praegugi, pahvakuna m“nest kangialusest, enne kui uks kinni t“mmati, v“i nagu meeltepettena rahvarohkel t„naval, hetkeks ninna l””mas ja j„lle kadumas. ®Kohv,¯ sosistas Winston, ®t“eline kohv!¯ ®See on sisepartei kohv. Siin on seda terve kilo,¯ tles Julia. ®Kuidas sul “nnestus neid asju hankida?¯ ®See on puha sisepartei kraam. Neil sigadel pole millestki puudus, mitte millestki. Aga kelnerid ja ettekandjad ja teenijad muidugi n„ppavad ht-teist, ja - n„e, ma sain v„ikese paki teed ka!¯ Winston oli Julia k“rvale maha kkitanud. Ta rebis paki nurga lahti. ®See on t“eline tee. Mitte murakalehed.¯ ®Viimasel ajal liigub teed sna palju. Nad on vist India „ra v“tnud v“i midagi niisugust,¯ kohmas Julia. ®Aga nd, kallis, ma tahan, et sa keeraksid mulle kolmeks minutiks selja. Mine istu teisele poole voodit. Žra ainult v„ga akna ligi mine. Ja „ra ringi p””ra, enne kui ma tlen.¯ Winston vahtis hajameelselt l„bi musliinkardinate v„lja. Punaste k„sivartega naine marssis endiselt pesupali ja n””ri vahet. Ta v“ttis kaks pesupulka suust ja hakkas sgava tundega laulma: ®On ”eldud: ununeb halb, on ”eldud, et leppida v“id, kuid su naeratus klm ja pisar julm mul raskeid haavu l“id!¯ See totter laul paistis tal algusest l“puni peas olevat. Tema h„„l, v„ga k“lav ja kuidagi “nnelikult melanhoolne, kandus l„bi maheda suve“htu. J„i mulje, et ta v“iks sdamerahuga, kui see juuni“htu oleks l“putu ja pesupali ammendamatu, j„„da sinna tuhandeks aastaks pesu n””rile riputama ja totraid laule laulma. Winston taipas oma imestuseks, et ta pole iial kuulnud htegi Partei liiget ksi ja sundimatult laulmas. See oleks olnud isegi nagu veidi ketserlik, ohtlikult ekstsentriline nagu iseendaga r„„kimine. V“ib-olla pidid inimesed olema n„lgimise piirile viidud, et neil oleks millestki laulda. ®Nd v“id ringi p””rata,¯ tles Julia. Winston p””ras ringi ja ei tundnud Juliat esimesel pilgul „ragi. Tegelikult oli ta lootnud teda alasti n„ha. Aga Julia ei olnud alasti. Muutus, mis oli toimunud, oli hoopis h„mmastavam. Ta oli oma n„o „ra v„rvinud. Ta oli ilmselt m“nest t””liskvartali poest l„bi lipsanud ja ostnud endale komplekti kosmeetikavahendeid. Ta huuled olid tumepunased, p“sed ruuz^itatud, nina puuderdatud, ja silmade all oli midagi, mis pani need s„tendama. See k“ik polnud teab kui kunstip„rane, aga Winstoni n“uded sel alal ei olnud suured. Ta ei olnud kunagi varem n„inud v“i ette kujutanud naist, Partei liiget, mingitud n„oga. Muutus, mis Julia v„limuses oli toimunud, oli jahmatav. Need m“ned v„hesed v„rvilaigud “iges kohas olid muutnud ta palju ilusamaks ja mis peaasi - naiselikumaks. Ta lhikesed juuksed ja poisilikud tunked ainult suurendasid efekti. Kui Winston Juliat embas, tungis tema s““rmetesse kunstlik kannikesel“hn. Winstonile meenus keldrikorruse k””gi h„marus ja tolle naise hambutu suu. See oli seesama l“hna“li, mida see naine oli kasutanud, aga praegusel hetkel polnud sel t„htsust. ®L“hna“li ka!¯ tles ta. ®Jah, kallis, l“hna“li ka. Ja tead, mis ma j„rgmiseks ette v“tan! Ma hangin kuskilt t“elise kleidi ja panen nende vastikute tunkede asemel selga. Ma panen jalga siidsukad ja k“rge kontsaga kingad! Siin selles toas olen ma naine, mitte thipaljas Partei liige!¯ Nad viskasid riided seljast ja heitsid laia mahagonipuust voodisse. See oli esimene kord, kus Winston end Julia juuresolekul lahti v“ttis. Siiani ta oli liialt h„benenud oma kahvatut ja k“hetut keha, veenilaienditega s„„remarju ja inetut plekki pahkluu kohal. Linu ei olnud, aga vaip, millel nad lamasid, oli kulunud ning sile ja voodi suurus ning vetruvus jahmatas neid m“lemat. ®See on kindlasti lutikaid t„is, aga mis sellest,¯ tles Julia. Ndsel ajal ei olnud suuri kaheinimesevoodeid enam kusagil, v„lja arvatud prolede elamises. Winston oli poisikesep“lves vahel hes sellises maganud, Julia mitte kunagi, niipalju kui ta m„letas. Peagi nad j„id natukeseks magama. Kui Winston „rkas, l„henesid kellaosutid juba heksale. Ta ei liigutanud end, sest Julia magas, pea tema k„sivarrel. Suurem osa mingist oli Winstoni n„ole ja vaibale j„„nud, aga isegi v„ike p“sele laialih““rutud ruuz^ilaik n„is Juliat kenamaks muutvat. Loojuva p„ikese koldne kiir langes risti le voodijalutsi ja valgustas kaminat, kus vesi kees pahinal kastrulis. All hoovil oli naine l“petanud laulmise, aga t„navalt kostis summutatult laste h“ikeid. Ta m“tles hajameelselt, et kas kauges minevikus oli t“esti tavaline asi lamada sel kombel voodis, jahedal suve“htul, mees ja naine, ihualasti, armastades, kui p„he tuleb, r„„kides, kui p„he tuleb, tundmata mingit sundust les t“usta, lihtsalt lamades ja kuulates v„ljast kostvaid rahulikke h„„li. Kindlasti pole iial olnud niisugust aega, kus see oleks loomulik olnud? Julia „rkas les, h““rus silmi ja t“usis knarnukkidele, et priimust vaadata. ®Pool vett on „ra keenud,¯ tles ta. ®Ma t“usen kohe les ja teen kohvi. Meil on veel tunnike aega. Mis kell nad teil valguse v„lja llitavad?¯ ®Kell kakskmmend kolm kolmkmmend.¯ ®Meil hiselamus kakskmmend kolm. Aga enne seda peab sisse p„„sema, sest - K„tt! Kao, sa r„pane elajas!¯ Ta keeras end v„lkkiirelt voodis ringi, haaras p“randalt kinga ja virutas selle j„rsku poisiliku liigutusega nurka, just niisamuti, nagu ta oli tookord kahe vihkamise minuti ajal s“naraamatuga Goldsteini visanud. ®Mis seal oli?¯ ksis Winston llatunult. ®Rott. Ma n„gin, kui ta oma vastiku koonu paneeli vahelt v„lja ajas. Seal all on auk. Aga ma ehmatasin teda igatahes korralikult.¯ ®Rotid?¯ pomises Winston. ®Siin toas?¯ ®Neid on k“ik kohad t„is,¯ tles Julia ksk“ikselt ja heitis j„lle pikali. ®Meil hiselamus k„ivad nad k””gis. M“ned Londoni linnaosad lausa kubisevad neist. Tead, et nad rndavad isegi lapsi? Jajah. M“nes kohas ei julge emad imikuid hetkekski omapead j„tta. Need suured pruunid on k“ige hullemad. Ja mis k“ige j„lgim, alati nad -¯ ®J„ta, palun!¯ karjatas Winston, silmi k“vasti kinni pigistades. ®Kallis! Sa oled t„itsa kahvatu! Mis viga on? On nad sulle nii vastikud?¯ ®Ma ei tea midagi “udsemat, kui on rott.¯ Julia surus end vastu teda ja p“imis oma k„ed mber tema, nagu pdes tema hirmu oma keha soojusega vaigistada. Winston ei teinud kohe silmi lahti. M“neks hetkeks tundus talle, nagu painaks teda j„lle see “udne unen„gu, mis oli tema elu jooksul aeg-ajalt ikka j„lle kordunud. See oli alati ks ja seesama. Tema ees oli pimeduse sein ja teisel pool seda oli midagi nii talumatut, nii kohutavat, et sellele oli v“imatu otsa vaadata. Aga oma sisimas tundis ta selles unen„os alati, et ta petab ennast, sest tegelikult ta teab, mis on selle pimeduse seina taga. Surmliku pingutusega, nagu kisuks ta v„lja tkki omaenda ajust, tiris ta seda p„evavalgele. Kuid ta „rkas alati les, ilma et oleks teada saanud, mis see on; aga kuidagi oli see seotud sellega, mida Julia oli tahtnud ”elda, kui ta teda katkestas. ®Palun vabandust,¯ tles ta, ®k“ik on korras. Ma lihtsalt ei kannata rotte, muud midagi.¯ ®Žra muretse, kallis, ma ei lase neid j„lke loomi siia. Ma topin enne „raminekut selle augu kaltsu t„is. J„rgmine kord, kui me siia tuleme, ma v“tan kipsi kaasa ja panen selle korralikult kinni.¯ Must masendushetk oli juba pooleldi ununenud. Tundes natuke piinlikkust, j„i Winston voodi jalutsisse istuma. Julia t“usis, t“mbas tunked selga ja hakkas kohvi keetma. L“hn, mis kastrulist t“usis oli nii kange ja erutav, et nad panid igaks juhuks akna kinni, et keegi seda v„ljas ei tunneks ja uudishimulikuks ei muutuks. Aga parem isegi kui kohvi maik oli see siidine toim, mille kohvile andis suhkur, - miski, mis Winstonil oli sahariiniaastate jooksul peaaegu ununenud. šks k„si taskus, teises moosiga leivaviil, uitas Julia m””da tuba: vaatas ksk“ikselt raamaturiiulit, arutas, kuidas oleks k“ige parem klapplauda parandada, potsatas kulunud tugitooli, et proovida, kas see on ka mugav, ja uuris heatahtliku imestusega absurdset kaheteistkmnetunnist kella. Ta t“i klaasist kirjapressi voodisse, et seda paremas valguses n„ha. Winston v“ttis selle enda k„tte, olles ikka veel v“lutud klaasi pehmest, vihmjast toonist. ®Mis asi see sinu meelest on?¯ ksis Julia. ®Minu meelest pole see midagi, see t„hendab, minu meelest pole seda kunagi millekski kasutatud. Ja just see mulle meeldib. See on tkike ajalugu, mis on juhuslikult j„„nud muutmata. See on s“num saja aasta tagant, kui keegi oskaks seda lugeda.¯ ®Ja see pilt seal,¯ osutas Julia peaga gravrile vastasseinal, ®kas see on ka sada aastat vana?¯ ®Rohkem. Ma julgen arvata, et kakssada. Aga muidugi ei tea. T„nap„eval on v“imatu millegi vanust kindlaks teha.¯ Julia vaatas seda pilti l„hemalt. ®Siit see elajas oma pea v„lja pistis,¯ tles ta, toksides jalaga paneeli pildi all. ®Mis koht see on? Ma olen seda kuskil varem n„inud.¯ ®See on kirik, “igemini oli. Taanlaste Pha Clementi kirik.¯ Winstonile meenus mr. Charringtonilt kuuldud v„rss ja ta lisas peaaegu nostalgiliselt: ®®S„h sidruni seemet, l””b kella St. Clement!¯¯ Tema imestuseks j„tkas Julia: ®Mul maitseb apelsin, l””b kella St. Martin. Too siia see preili, l””b kella Old Bailey - -¯ ®Ma ei m„leta, kuidas edasi l„ks, aga l“ppes igatahes nii: ®Siin voodi pehme, kus uni hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea!¯¯ See oli nagu parooli kaks poolt. Aga p„rast ®Old Bailey't¯ pidi veel ks rida olema. V“ib-olla saab selle mr. Charringtoni m„lust v„lja koukida, kui ta on vastavas tujus. ®Kes sulle seda “petas?¯ ksis Winston. ®Vanaisa. Ta luges mulle tihti seda salmi, kui ma olin v„ike. Ta likvideeriti, kui ma olin kaheksa aastane, - igal juhul ta kadus. Huvitav, mis see sidrun on,¯ lisas ta seosetult. ®Apelsini olen ma n„inud, see on paksu koorega mmargune kollane puuvili.¯ ®Mina m„letan sidruneid,¯ tles Winston. ®Viiekmnendatel aastatel oli sidruneid sna sageli saada. Nad olid nii hapud, et isegi nende l“hn hakkas hammastesse.¯ ®Ma v“in kihla vedada, et seal pildi taga on lutikad,¯ tles Julia. ®Ma v“tan ta ks kord alla ja puhastan korralikult „ra. Aga nd on vist aeg minema hakata. Ma pean selle v„rvi maha pesema. Oh h„da! Ma phin p„rast sinu n„o ka huulepulgast puhtaks.¯ Winston ei t“usnud kohe les. Toas oli juba h„mar. Ta keeras end valguse poole ja j„i ksisilmi kirjapressi vahtima. K“ige huvitavam ei olnud mitte see korallitkk, vaid selle klaasi sisemus ise. See oli nii sgav, ja ometi oli see peaaegu l„bipaistev nagu “hk. Klaasi v„lispind oleks olnud nagu taevav“lv, mis mbritseb tillukest maailma ja atmosf„„ri selle mber. Winstonile tundus, et ta p„„seb sellesse maailma sisse ja et ta tegelikult ongi juba seal sees, koos mahagonipuust voodi ja klapplaua, ja kella ja terasegravri ja kirjapressi endaga. Kirjapress oli tuba, milles ta oli, ja korall oli Julia ja tema elu, kinnistatud nagu mingisse igavikku kristalli sdames. 5 Syme oli kadunud. šhel hommikul ta t””le ei ilmunud. M“ned m“tlematud inimesed kommenteerisid tema puudumist. J„rgmisel p„eval ei maininud teda enam keegi. Kolmandal p„eval l„ks Winston arhiiviosakonna vestibli, et heita pilk teadetetahvlile. Seal rippus muu hulgas malekomisjoni liikmete trkitud nimekiri, kuhu Syme oli kuulnud. See oli pealtn„ha samasugune nagu enne: kedagi ei olnud maha t“mmatud, aga see oli he nime v“rra lhem. Ja sellest piisas. Syme oli lakanud olemast: teda polnud kunagi olemas olnud. Ilmad oli tapvalt palavad. Ministeeriumi labrindis psis akendeta, konditsioneeritud “huga ruumides normaalne temperatuur, aga v„ljas k“rvetas k“nnitee sillutis jalataldu ja metroo haises tipptunnil kohutavalt. Ettevalmistused vihkamise n„dalaks olid t„ies hoos ja k“ikide ministeeriumide personal tegi letunde. Rongk„igud, miitingud, s“jav„eparaadid, loengud, vahakujude v„ljapanekud, filmid, teleekraaniprogrammid - k“ike tuli organiseerida; tuli ehitada tribne, pstitada kujusid, s“nastada loosungeid, kirjutada laule, levitada kuulujutte ja v“ltsida fotosid. Julia sektor ilukirjandusosakonnas katkestas romaanide tootmise ja paiskas v„lja j“ledate pamflettide sarju. Lisaks tavalisele t””le tegeles Winston iga p„ev hulk aega ®Timesi¯ vanade aastak„ikudega, muutes ja ilustades s“numeid, mida k“nedes taheti tsiteerida. ™”siti, kui t„navail hulkusid l„rmakad prolede j“ugud, oli “hkkond linnas imelikult palavikuline. Rakettmrske langes sagedamini kui kunagi enne ja aeg-ajalt kuuldus kaugemalt kohutavaid plahvatusi, mida ei osatud seletada ja mis tekitasid “udseid kuulujutte. Uus, vihkamise n„dala temaatiline laul ®Vihkamise laul¯ oli juba valmis ja mrtsus lakkamata teleekraanidest. Muusikaks ei saanud seda “ieti nimetada, selle metsik haukuv rtm meenutas pigem trummi tagumist. Oli kohutav, kui sajad k“rid seda marsitaktis rgasid. Proled oli selle omaks v“tnud ja see v“istles kesk”istel t„navatel ikka veel populaarse ®O^nneootusega¯. Ka Parsonsite lapsed m„ngisid seda oma kammipillil ””d kui p„evad, v„ljakannatamatult. Winstoni “htud olid sisustatud tihedamalt kui kunagi enne. Parsonsi poolt organiseeritud vabatahtlike salgad valmistasid vihkamise n„dalaks t„navat ette, “mblesid loosungeid, maalisid plakateid, pstitasid lipuvardaid ja vedasid le t„nava ohtlikult rippuvaid traate transparentide kinnitamiseks. Parsons hooples, et V“idu Maja ksi paneb v„lja nelisada meetrit lipuriiet. Ta oli oma s“iduvees ja “nnelik nagu l“oke. Pealegi andis kuumus ja fsiline t”” talle ettek„„nde kanda “htuti lhikesi pkse ja lahtist s„rki. Teda j„tkus korraga k“ikjale - lkkama, t“mbama, saagima, vasaraga kopsima, efektseid lahendusi leidma ja kaaslasi r““msate h“isetega t””le “hutama, ja loomulikult voolas seejuures igast tema ihupoorist l“putult kibedasti l“hnavat higi. Korraga levis le kogu Londoni ks uus plakat. Sel ei olnud teksti ja see kujutas lihtsalt ebaloomulikult suurt, kolme-nelja meetri pikkust, ilmetu mongolin„oga Euraasia s“durit, astumas oma tohutu suurte saabastega sulle vastu, automaat “ieli puusal. Ja ksk“ik mis nurga all sa seda plakatit ka vaatasid, paistis perspektiivis suurendatud automaadisuu olevat suunatud just sinu poole. See plakat oli kleebitud k“ikjale, kus oli v„hegi ruumi, ja seda oli isegi rohkem kui Suure Venna portreesid. Tavaliselt s“ja suhtes ksk“iksed proled piitsutati les aeg-ajalt korduvasse patriotismituhinasse. Ja nagu selleks, et ldise meeleoluga harmoneerida, tapsid rakettmrsud rohkem inimesi kui tavaliselt. šks mrsk kukkus puupsti t„is kinosaali Stepney's, mattes mitusada inimest rusude alla. K“ik mbruskonna elanikud v“tsid osa pikast venivast matuserongk„igust, mis kestis mitu tundi ja kujunes tegelikult protestimiitinguks. šks teine mrsk kukkus thermaale, mida kasutati m„nguv„ljakuna, ja rebis tkkideks mitu tosinat last. J„rgnesid uued vihased meeleavaldused, p“letati Goldsteini kujusid, seintelt rebiti maha sadu Euraasia s“duriga plakateid ja heideti tulle, ja segaduses rstati ka hulk poode; siis l„ks lahti kuulujutt, et rakettmrske juhivad raadio teel spioonid, ja hel vanapaaril, keda kahtlustati v„lismaa p„ritolus, pandi maja p“lema ja vanakesed l„mbusid leekides. Mr. Charringtoni poe pealses toas lamasid Julia ja Winston, kui nad v„hegi siia p„„sesid, k“rvuti paljal voodil lahtise akna all, alasti, et oleks jahedam. Rott polnud ennast enam n„idanud, aga lutikad paljunesid kuuma k„es metsikult. Kuid nemad ei hoolinud sellest. Puhas v“i r„pane, see tuba oli paradiis. Kohale j“udes puistasid nad kohe igale poole mustalt turult ostetud pipart, kiskusid riided seljast ja armatsesid kehade liimendades, suigatasid siis korraks ja avastasid „rgates, et lutikate mass on vasturnnakule asunud. Neli, viis, kuus - seitse korda said nad juunikuu jooksul siin kokku. Winston oli loobunud harjumusest p„ev l„bi dz^inni juua. Ta ei tundnud selle j„rele enam mingit vajadust. Ta oli kosunud, tema veenilaiendi haavand oli paranenud, sellest oli j„rel vaid pruun laik nahal pahkluu kohal ja ka tema hommikused k”hahood olid l“ppenud. Igap„evane elu lakkas olemast talumatu, enam ei tundnud ta kiusatust teleekraani poole l“ustu teha v“i t„iel h„„lel vanduda. Nd, kus neil oli oma kindel peidupaik, peaaegu kodu, ei olnud raske leppida sellegagi, et nad said vaid harva ja m“neks tunniks kokku. Peaasi, et see tuba vanakraamikaupluse kohal olemas oli. Teada, et see seal puutumatuna olemas on, oli peaaegu niisama hea, nagu ise seal olla. See tuba oli omaette maailm, mineviku reservaat, kus v„ljasurnud loomad v“isid ringi jalutada. Ka mr. Charrington, m“tles Winston, on niisugune v„ljasurnud loom. Tavaliselt ajas Winston enne lesminekut mr. Charringtoniga paar s“na juttu. Vana mees paistis harva v“i ldse mitte v„ljas k„ivat, ja ka kliente ei paistnud tal eriti olevat. Ta elas viirastuslikku elu, liikudes pisikese pimeda poe ja veel pisema tagumise k””gi vahet, kus ta keetis endale sa ja kus peale muude asjade oli ka ks tohutu suure toruga uskumatult iidne grammofon. Ta paistis r““mustavat v“imaluse le juttu ajada. Liikudes selle v„„rtusetu kraami keskel, j„ttis ta oma pika nina ja paksude prilliklaaside ja l„ngus “lgadega velvetpintsaku all kuidagi sellise mulje, et ta on pigem vanavarakoguja kui kaupmees. Mingi vagusa vaimustusega v“is ta s“rmitseda seda v“i teist nipsasja - portselanist pudelikorki, katkise nuusktubakatoosi maalitud kaant v“i kassikullast medaljoni ammusurnud lapsukese juuksekahluga, ksimata iial, kas Winston neid osta tahab, ja lastes tal neid lihtsalt imetleda. Temaga vestlemine oli nagu kulunud m„ngutoosi tilina kuulamine. Kusagilt m„lusopist oli ta veel m“ned salmikesed v„lja kraaminud. šks r„„kis kahekmne neljast mustr„stast, teine k“vera sarvega lehmast, kolmas vaese kukk Robini surmast. ®Ma m“tlesin, et see v“iks teid huvitada,¯ tles ta k“vera naeratuse saatel j„rjekordset v„rssi ette kandes. Aga iial ei suutnud ta meenutada rohkem kui paari rida. Winston ja Julia teadsid - mingil kombel ei l„inud see hetkekski meelest - , et see, mis praegu toimub, ei saa kaua kesta. Oli aegu, kus ees ootav surm tundus olevat niisama kombatav nagu voodi, millel nad lamasid, ja nad klammerdusid teineteisesse meeleheitliku kirglikkusega nagu hukkam“istetud hinged, kes ahmivad viimaseid naudinguraasukesi; viis minutit enne surmatundi. Aga oli ka aegu, kus neid valdas turvalisuse ja kestvuse illusioon. Nad m“lemad tundsid, et kuni nad selles toas on, ei saa nendega midagi halba juhtuda. Siia p„„seda oli raske ja ohtlik, aga tuba ise oli phapaik. See oli midagi niisugust, nagu Winston oli kogenud, kui ta kirjapressi sdamesse vaatas, tundes, et on v“imalik sellesse klaasmaailma sisse p„„seda ja et kord juba sees olles saab aja seisma panna. Sageli andusid nad unistustele sellest, kuidas nad p„„sevad. Nende “nn kestab igavesti ja nad j„tkavad oma salajast vahekorda elup„evade l“puni. V“i sureb Katharine „ra ja neil “nnestub mingi osava man””vriga abielluda. V“i nad sooritavad heskoos enesetapu. V“i nad kaovad j„ljetult, muundavad end tundmatuseni, “pivad prolede moodi r„„kima, saavad vabrikusse t””le ja elavad oma elu „ra m“nel vaiksel k“rvalt„naval. Aga see oli k“ik m“eldamatu, nagu nad m“lemad teadsid. Tegelikult ei olnud mingit p„„su. Ainsat plaani, mis oli teostatav, enesetapuplaani ei olnud neil mingit kavatsust t„ide viia. Hoida kramplikult kinni igast p„evast, igast n„dalast, venitada olevikku, millel ei ole tulevikku, n„is olevat v“itmatu instinkt, nii nagu inimese kopsud t“mbavad sisse viimsegi s““mu “hku, niikaua kui seda veel on. M“nikord r„„kisid nad ka aktiivsest m„ssust Partei vastu, ilma et neil oleks olnud aimu, millest peale hakata. Isegi kui see legendaarne Vennaskond t“esti olemas oli, polnud lihtne sellega kontakti leida. Winston r„„kis Juliale ka kummalisest l„hedusest, mis oli v“i paistis olevat tema ja O'Brieni vahel, ja aeg-ajalt tekkivast kiusatusest lihtsalt O'Brienile ligi astuda, teatada, et ta on Partei vaenlane, ja paluda tema abi. Imelikul kombel ei paistnud see m“te Julia meelest sugugi v“imatu olevat. Ta oli harjunud inimeste le n„o j„rgi otsustama, ja tema meelest oli loomulik, et Winston peab O'Brienist usaldatavaks vaid heainsa p“gusa pilgu p“hjal. Pealegi ta oli kindel, et k“ik v“i peaaegu k“ik inimesed vihkavad salaja Parteid ja rikuksid reegleid, kui nad teaksid, et see pole ohtlik. Aga ta keeldus uskumast, et on olemas v“i et saab ldse olemas olla laiaulatuslikku, organiseeritud opositsiooni. Jutud Goldsteinist ja tema p“randaalusest armeest, tles ta, on lihtsalt jama, mille Partei on oma huvides v„lja m“elnud ja mida tuleb uskuda. Lugematutel Partei koosolekutel ja spontaansetele meeleavaldustel oli ka tema t„iest k“rist karjudes n“udnud karistust inimestele, kelle nimegi ta polnud iial kuulnud ja kelle kuritegudesse ta p“rmugi ei uskunud. Kui toimusid avalikud kohtuprotsessid, v“ttis ta sisse oma koha Noorsoohingu esindajate hulgas, kes hommikust “htuni kohtumaja mber seisid ja karjusid: ®Surm reeturitele!¯ Ja kahe vihkamise minuti ajal letas ta alati k“iki teisi, karjudes solvanguid Goldsteini aadressil. Kuigi ta kujutas v„ga „hmaselt ette, kes see Goldstein on ja missuguseid vaateid ta propageerib. Ta oli les kasvanud p„rast Revolutsiooni ja oli liiga noor, et m„letada viiekmnendate ja kuuekmnendate aastate ideoloogilist v“itlust. Niisugune asi nagu iseseisev poliitiline liikumine ei mahtunud tema kujutlusse, ja igal juhul pidas ta Parteid v“itmatuks. See j„„b alati eksisteerima ja j„„b alati samaks. Selle vastu v“ib ainult m„ssata, salajase s“nakuulmatusega v“i „„rmisel juhul ksiku v„givallateoga nagu kellegi tapmine v“i millegi “hkulaskmine. M“nes m“ttes oli Julia Winstonist palju terasem ja Partei propagandale palju v„hem vastuv“tlik. Kord, kui Winston mainis mingis seoses s“da Euraasiaga, pani Julia teda jahmatama, ”eldes nagu muuseas, et tema arvates polegi mingit s“da k„imas. Rakettmrsud, mis iga p„ev Londonile langesid, on v“ib-olla Okeaania valitsuse enda lastud, ®et rahvast hirmu all hoida¯. Selline m“te polnud Winstonile iial p„he tulnud. Ja Julia „ratas temas ka kadedust, ”eldes, et ta hoiab end kahe vihkamise minuti ajal vaevu vaos, et mitte naerma puhkeda. Aga Partei “petusi pani ta ksim„rgi alla ainult siis, kui need mingil moel tema enda elu puudutasid. Tihti oli ta valmis ametlikku mtoloogiat omaks v“tma, lihtsalt selle t“ttu, et erinevus t“e ja vale vahel ei olnud talle t„htis. Ta uskus n„iteks, nagu koolis oli “petatud, et lennuki on leiutanud Partei. (Winstoni kooliajal, nagu ta m„letas, viiekmnendate aastate l“pul, v„ideti seda vaid helikopteri kohta; tosin aastat hiljem, kui Julia koolis k„is, v„ideti seda juba lennuki kohta; veel p“lvkond edasi, ja seda v„idetakse aurumasina kohta.) Ja kui Winston seletas talle, et lennukid olid olemas juba enne tema sndimist ja kaua aega enne Revolutsiooni, j„ttis see fakt teda t„iesti ksk“ikseks. Ja ldse, mis t„htsust sel on, kes on lennuki leiutanud? Veelgi enam rabas Winstonit m“ne juhusliku m„rkuse p“hjal tehtud t„helepanek, et Julia ei m„leta, et neli aastat tagasi oli Okeaania olnud s“jas Ida-Aasiaga ja rahujalal Euraasiaga. T“si kll, Julia pidas kogu seda s“da pettuseks, aga ilmselt ta ei olnud m„rganudki, et vaenlase nimi on muutunud. ®Ma arvasin, et me oleme kogu aeg Euraasiaga s“dinud,¯ kohmas ta. See ehmatas Winstonit natuke. Lennuk oli leiutatud kaua aega enne Julia sndimist, aga s“jas mberllitumine oli toimunud ainult neli aastat tagasi, ja siis oli Julia juba t„iskasvanu. Nad vaidlesid selle le ligi veerand tundi. Ja l“puks “nnestus Winstonil sundida Juliat oma m„lu pingutama, kuni talle „hmaselt meenus, et ksvahe oli t“esti olnud vaenlane Ida-Aasia, ja mitte Euraasia. Aga see tulemus j„ttis ta ikkagi ksk“ikseks. ®Ja keda see huvitab?¯ tles ta k„rsitult. ®šks neetud s“da teise j„rel, ja nagunii on teada, et uudised on alati valed.¯ Vahel r„„kis Winston talle arhiiviosakonnast ja jultunud v“ltsingutest, mida ta seal korda saadab. Niisugused asjad ei paistnud Juliat kohutavat. Ta ei tundnud kuristikku oma jalge all avanevat m“tte juures, et valedest saavad t“ed. Winston r„„kis talle Jonesist, Aaronsonist ja Rutherfordist ja ajalehev„ljal“ikest, mida ta hetkeks k„es oli hoidnud. Aga see ei avaldanud Juliale mingit muljet. Ja esialgu j„i kogu selle loo m“te talle sna h„maraks. ®Kas need olid su s“brad?¯ ksis ta. ®Ei, ma ei tundnud htegi. Nad olid sisepartei liikmed ja pealegi minust palju vanemad. Nad kuulusid rohkem Revolutsiooni-eelsesse aega. Ma teadsin neid ainult n„gupidi.¯ ®Mille p„rast sa siis muretsed? Inimesi tapetakse ju iga jumala p„ev, eks ole?¯ Winston pdis talle seletada. ®See oli erandlik juhtum. Asi polnud mitte selles, et keegi tapeti „ra. Saad sa aru, et minevik on eilsest p„evast alates tegelikult h„vitatud? Kui ta s„ilibki kuskil, siis m“ne tahke esemena, mille juurde ei kuulu htegi s“na, nagu see klaasikamakas sea. Me ei tea s“na otseses m“ttes midagi Revolutsiooni ja sellele eelnenud aja kohta. K“ik allikad on h„vitatud v“i v“ltsitud, k“ik raamatud on mber kirjutatud, k“ik pildid on le maalitud, k“ik ausambad ja t„navad ja hooned on mber nimetatud, k“ik kuup„evad on „ra muudetud. Ja see protsess j„tkub p„evast p„eva ja minutist minutisse. Ajalugu on peatunud. Pole olemas midagi peale tohutu mineviku, kui Parteil on alati “igus. Muidugi, ma tean, et ajalugu on v“ltsitud, aga mul on v“imatu seda t“endada, isegi kui ma olen selle v“ltsimise ise toime pannud. Kui tegu on tehtud, ei j„„ sellest mingeid j„lgi. Ainus j„lg on minu m„lus, ja ma pole sugugi kindel, et m“ni teine inimolend jagab minu m„lestusi. Aga sel ainsal korral kogu oma elu jooksul oli mul k„es konkreetne t“end p„rast sndmust - aastaid p„rast seda.¯ ®Ja mis kasu sellest oli?¯ ®Kasu polnud midagi, sest ma viskasin ta m“ne minuti p„rast minema. Aga kui seesama asi oleks t„na juhtunud, siis ma oleksin ta alles hoidnud.¯ ®Mina mitte!¯ tles Julia. ®Ma v“in riskida kll, aga ainult niisuguse asja p„rast, mis on midagi v„„rt, mitte m“ne vana ajalehetki p„rast. Ja mis sa temaga oleksid teinud, kui sa oleksidki ta alles hoidnud?¯ ®V“ib-olla poleks teinud suurt midagi. Aga see oli asit“end. See oleks v“inud klvata siia-sinna kahtlusi, eeldades, et ma oleksin julgenud seda kellelegi n„idata. Ma ei kujuta ette, et me suudaksime oma eluajal midagi muuta. Aga v“ib ette kujutada v„ikesi vastupanukoldeid, mis kerkivad siin-seal esile, v„ikesi rhmitusi, mis hinevad omavahel ja kasvavad j„rk-j„rgult, ja j„tavad endast ehk maha ka mingeid j„lgi, nii et j„rgmine p“lvkond saab j„tkata sealt, kus meil pooleli j„i. ®Ma pole j„rgmisest p“lvkonnast huvitatud, kallis. Ma olen huvitatud meist.¯ ®Sina oled m„ssaja ainult allpool v””d,¯ tles Winston talle. Julia meelest oli see hiilgav teravmeelsus ja ta p“imis k„ed vaimustunult mber Winstoni. Julial polnud v„himatki tahtmist Partei doktriini arutada. Iga kord, kui Winston hakkas r„„kima ingsotsi p“hialustest, kaksisoimast, mineviku muutuvusest v“i objektiivse reaalsuse eitamisest ja hakkas kasutama uuskeele s“nu, muutus Julia tusaseks ja hajameelseks ja tles, et teda pole kunagi niisugused asjad huvitanud. On ju teada, et see k“ik on jama, milleks siis selle p„rast oma pead vaevata? Ta teab, millal hurraa karjuda ja millal vilistada, ja see on k“ik, mida vaja l„heb. Alati, kui Winston ritas niisugustel teemadel juttu alustada, kippus Julia piinlikul kombel magama j„„ma. Ta oli seda sorti inimene, kes v“is igal pool ja igas asendis magama j„„da. Temaga r„„kides sai Winston aru, kui kerge on n„ida “igeusklikuna, ise “igeusklikkusest midagi taipamata. Teatavas m“ttes p„„ses Partei maailmavaade k“ige paremini m“jule just niisuguste inimeste juures, kes ei olnud v“imelised sellest aru saama. Selliseid inimesi v“is uskuma panna k“ige h„bematumaid reaalsuse v„gistamisi, sest nad ei taibanud iial p„riselt, kui j„lestamisv„„rne see on, mida neilt n“utakse, ja nad ei olnud kllalt huvitatud hiskondlikest sndmustest, et m„rgata, mis toimub. Ja kuna nad millestki aru ei saanud, j„id nad vaimselt terveks. Nad lihtsalt neelasid k“ik alla, ja see, mis nad alla neelasid, ei teinud neile kahju, sest see ei j„tnud neisse mingeid j„lgi, nagu viljatera k„ib linnu k“hust seedimata l„bi. 6 L“puks see juhtus. Oodatud s“num saabus. Winstonile tundus, et ta on eluaeg seda oodanud. Ta k“ndis m””da ministeeriumi pikka koridori ja oli j“udmas kohani, kus Julia oli talle paberitki pihku pistnud, kui ta m„rkas, et keegi temast kogukam k“nnib otse tema taga. See keegi k”hatas kergelt, kavatsedes ilmselt temaga r„„kima hakata. Winston seisatas j„rsult ja p””ras mber. See oli O'Brien. L“puks olid nad siis silm silma vastu, ja Winstoni esimene aje oli „ra joosta. Ta sda tagus metsikult. Ta ei olnud v“imeline r„„kima. O'Brien aga astus peatumata edasi, puudutas korraks s“bralikult Winstoni k„sivart, nii et nad k“ndisid nd k“rvuti. Ta hakkas r„„kima omap„rase r“hutatud viisakusega, mis eristas teda enamikust sisepartei liikmeist. ®Ma olengi teiega vestelda tahtnud,¯ tles ta. ®Ma lugesin m“ne aja eest ®Timesist¯ ht teie uuskeeleartiklit. Te tunnete vist uuskeele vastu lausa teaduslikku huvi?¯ Winston oli enesevalitsuse osaliselt tagasi saanud. ®Kas just teaduslikku,¯ tles ta. ®Ma olen lihtsalt asjaarmastaja. See pole minu eriala. Ma ei ole otseselt keele loomisega kunagi tegelnud.¯ ®Aga te kirjutate v„ga elegantselt,¯ tles O'Brien. ®Ja see pole ainult minu arvamus. Ma vestlesin hiljuti he teie s“braga, kes on t“esti asjatundja. Ta nimi ei tule mulle praegu meelde.¯ Winstoni sda v“patas j„lle valusasti. See ei saanud olla midagi muud kui vihje Syme'ile. Aga Syme ei olnud ainult surnud, ta oli k“rvaldatud, ta oli ebaisik. V„himgi vihje temale v“is olla eluohtlik. O'Brieni m„rkust tuli ilmselt v“tta kui signaali, kui m„rgus“na. Selle v„ikese m“tteroimaga tegi O'Brien neid kahekesi kaassdlasteks. Nad olid aeglaselt m””da koridori edasi k“ndinud, nd aga peatus O'Brien. Ta kohendas prille ninal, imeliku, relvitustava s“bralikkusega, mida tal alati “nnestus sellesse liigutusse panna. Siis ta j„tkas: ®Tegelikult ma tahtsin ”elda, et ma m„rkasin, et te olete oma artiklis kasutanud kaht s“na, mis on k„ibelt kadunud. T“si kll, alles sna hiljuti. Kas te uuskeele s“naraamatu kmnendat trkki olete n„inud?¯ ®Ei ole,¯ tles Winston, ®ma ei teadnudki, et see on ilmunud. Meil arhiiviosakonnas kasutatakse heksandat trkki.¯ ®Selle kmnenda trkiga l„heb arvatavasti veel m“ni kuu aega. Aga m“ned proovieksemplarid on juba v„ljas. šks on minu k„es. V“ib-olla teile pakub huvi seda sirvida?¯ ®Isegi v„ga,¯ tles Winston, taibates kohe, kuhu asi trib. ®M“ned uuendused on v„ga teravmeelsed. Verbide arvu v„hendamine n„iteks - ma arvan, et see osa peaks teile meeldima. Las ma m“tlen, v“ib-olla ma saadan teile k„skjalaga selle raamatu? Kuigi ma kardan, et see l„heb mul meelest „ra. V“i tulete ise sellele j„rele, kunagi, kui teile sobib? Oodake, ma annan teile oma aadressi.¯ Nad seisid teleekraani kohal. O'Brien kobas hajameelselt taskuid ja v“ttis v„lja v„ikese nahkkaantega m„rkmiku ja kuldsulepea. Otse teleekraani ees, niisuguses asendis, et kanali teises otsas oli iga t„ht selgelt n„ha, kui neid seal keegi j„lgis, kirjutas ta m„rkmikku aadressi, rebis lehe v„lja ja ulatas selle Winstonile. ®Ma olen tavaliselt “htuti kodus,¯ tles ta. ®Aga kui mind ei ole, annab mu teenija teile selle k„tte.¯ Ja ta l„ks minema, j„ttes Winstoni hoidma paberitkki, mida seekord polnud tarvis peita. Sellegipoolest j„ttis Winston hoolega meelde, mis sinna oli kirjutatud, ja viskas selle m“ne tunni p„rast koos muude paberitega m„luauku. Nad olid r„„kinud k“ige rohkem paar minutit. Sel episoodil sai olla vaid ks t„hendus: see oli m“eldud selleks, et Winstonile anda O'Brieni aadressi. Teisiti ei olnud see v“imalik, sest seda, kus inimene elab, v“is teada saada ainult inimese enda k„est. Mingeid aadressraamatuid polnud olemas. ®Kui te soovite mind n„ha, siis see on koht, kust mind v“ib leida,¯ oli O'Brien tahtnud sellega ”elda. V“ib-olla on s“naraamatusse peidetud ka mingi s“num. Igatahes ks asi oli kindel. P“randaalune, millest ta oli unistanud, oli olemas ja tema oli j“udnud selle v„lisservani. Ta teadis, et varem v“i hiljem ta v“tab O'Brieni kutse vastu. V“ib-olla p„rast pikka viivitust, - ta ei olnud kindel. See, mis oli juhtumas, oli lihtsalt aastaid tagasi alanud protsessi l“pp-produkt. Esimene samm oli olnud salajane, tahtmatu m“te, teine samm oli olnud p„eviku alustamine. Ta oli liikunud m“tetelt s“nadele ja nd oli ta liikumas s“nadelt tegudele. Ja viimane samm on miski, mis toimub Armastusministeeriumis. Ta oli sellega leppinud. L“pp sisaldus alguses. Aga see oli hirmutav, v“i t„psemalt, see oli nagu surma eelmaik, nagu oleksid sa natuke v„hem elu. Juba O'Brieniga r„„kides, kui O'Brieni s“nade t„hendus temani oli j“udnud, oli klmav„rin le ta ihu k„inud. Tal oli tunne, nagu laskuks ta hauar“skusse, ja seda tunnet svendas veel see, et ta oli alati teadnud, et temasuguseid ootab haud. 7 Winston „rkas, silmad pisarais. Julia keeras end uniselt vastu teda ja pomises midagi umbes nagu ®Mis viga on?¯. ®Ma n„gin unes, et - -¯ Lauset l“petamata j„i Winston vait. See oli liiga keeruline, et seda s“nadesse panna. Unen„gu ise ja sellega seotud m„lestus, mis oli t“usnud ta m„lus pinnale m“ni hetk p„rast „rkamist. Ta lamas suletud silmi, ikka veel unen„omeeleolu m“ju all. See oli olnud pikk ja selge unen„gu, milles otsekui kogu ta elu laotus tema ette nagu maastik suvisel “htul p„rast vihma. See k“ik toimus klaasist kirjapressi sisemuses, aga klaasi pind oli taevav“lviks ja seespool seda ujus k“ik selges mahedas valguses, kus v“is n„ha l“pmata kaugele. Selle unen„o p“himotiiviks - ja t“epoolest, teatavas m“ttes tema sisuks - oli Winstoni ema liigutus, mida oli kolmkmmend aastat hiljem korranud see juudi naine, keda ta oli n„inud n„dalaringvaates, kes oli pdnud oma last kuulide eest kaitsta, kuni helikopterid nad m“lemad tkkideks lasksid. ®Tead,¯ tles Winston, ®ma uskusin siiamaani, et mina tapsin oma ema.¯ ®Miks sa ta tapsid?¯ ksis Julia l„bi une. ®Ma ei tapnud teda. Mitte fsiliselt.¯ Winston oli n„inud unes oma viimast kohtumist emaga, ja „rgates oli talle m“ne hetke jooksul meenunud hulk v„ikesi sndmusi, mis olid sellele eelnenud ja j„rgnenud. See oli m„lestus, mille ta oli hulk aastaid meelega m„lust kustutanud. Aastaarvus ta ei olnud kindel, aga ilmselt pidi ta tollal olema v„hemalt kmne v“i kaheteistkmne aastane. Isa oli kadunud natuke aega enne seda; kui palju just, seda ei suutnud ta meenutada. Paremini m„letas ta tolle aja rahutuid, l„rmakaid olusid: perioodiliselt korduvat paanikat “hurnnakute ajal ja varjuotsimist metroojaamades, kiviprahihunnikuid igal pool, arusaamatuid leskutseid t„navanurkadel, hev„rvilistes s„rkides noorukite salku, tohutuid j„rjekordi leivapoodide ukse taga ja kaugelt kostvaid automaadivalanguid, - eesk„tt aga seda, et iial ei saanud k“htu t„is. Ta m„letas pikki “htupoolikuid, mis ta oli veetnud koos teiste poistega phkmehunnikutes ja prgikastides sorides ja sealt kapsaleherootsusid, kartulikoori ja m“nikord koguni kuivanud leivakoorukesi koukides, millelt tuli hoolega k“ntsa maha kraapida; samuti veoautosid passides, mis kindlaid marsruute pidi loomas””ta vedasid ja kust aeg-ajalt, kui auto auklikul teel rappus, “likoogitkikesi pudenes. Kui isa kadus, ei olnud ema juures m„rgata erilist kohkumist v“i ahastust, aga temas toimus mingi j„rsk muutus. Paistis, nagu oleks eluvaim temast lahkunud. Isegi Winstonile oli selge, et ta ootab midagi, millest ta teab, et see kindlasti juhtub. Ta tegi k“ik, mis tarvis, - keetis sa, pesi pesu, lappis riideid, tegi voodi les, kris p“randat ja phkis kaminasimsilt tolmu, - alati v„ga aeglaselt ja imelikul kombel hegi learuse liigutuseta, nagu liigendnukk, mis liigub omal tahtel. Tema suur n„gus keha n„is loomulikult tagasi langevat vaikusse. Ta v“is vahel tundide kaupa peaaegu liikumatult voodi serval istuda, valvates Winstoni pisikest “de, pisikest p“durat kahe-kolmeaastast last, kelle n„gu oli k“hnusest ahvilik. Vahetevahel v“ttis ema Winstoni slle ja surus teda tkk aega enda vastu, ilma et oleks midagi ”elnud. Oma noorusele ja egoismile vaatamata m“istis Winston, et see k“ik on kuidagi seotud sellega, millest ei r„„gitud, aga mis pidi paratamatult juhtuma. Ta m„letas tuba, kus nad elasid, h„marat umbset ruumi, millest poole v“ttis enda alla valge p„evatekiga voodi. Seal oli gaasipliit, toiduained olid riiulil ja ukse taga trepikojas oli pruun savivalamu, hine mitme korteri peale. Winston m„letas ema raidkujulikku kogu gaasipliidi kohale kummardumas ja kastrulis midagi segamas. Ja eesk„tt m„letas ta oma pidevat n„ljatunnet ja vastikuid n„„klusi s””gilauas. Ta noris ja noris ema kallal, miks ei ole rohkem sa, ta karjus tema peale ja raevutses (ta m„letas isegi oma h„„letooni, - h„„lemurre algas tal varakult ja aeg-ajalt ta j“mises bassih„„lega), v“i ta katsus teha haledat h„„lt, et saada rohkem, kui oli tema osa. Ja ema oligi valmis talle andma rohkem, kui oli tema osa. Ta pidas t„iesti loomulikuks, et tema, ®poisslaps¯, peab saama k“ige suurema portsjoni; aga ksk“ik kui palju ta ka andis, Winston n“udis ikka rohkem. Igal s””giajal palus ema teda h„rdalt, et ta ei oleks nii egoistlik ja m“tleks ka oma v„ikese “e peale, kes on haige ja vajab samuti toitu, aga sellest polnud kasu. Winston hakkas metsikult karjuma, kui ema talle enam juurde ei andnud, pdis kastrulit ja lusikat ema k„est „ra kiskuda, kahmas palasid “e taldrikult. Ta teadis, et teised kaks tema p„rast n„lgivad, aga ta ei saanud endast v“itu; ta tundis koguni, et tal on “igus seda teha. Kisendav n„ljatunne tema sisikonnas nagu “igustas teda. S””gikordade vahel, kui ema polnud valvamas, n„ppas ta alatasa riiulilt niigi nappe toiduvarusid. šhel p„eval jagati v„lja s^okolaadinorm. Seda ei olnud n„dalate v“i kuude kaupa jagatud. Ta m„letas t„iesti selgesti seda v„ikest s^okolaaditahvlit. See oli kaheuntsine tahvel (toona r„„giti veel untsidest), neile kolme peale. Loomulikult oleks tulnud see kolmeks v“rdseks osaks jagada. J„rsku, nagu oleks ta kuulanud kedagi teist, kuulis ta end valju j“miseva h„„lega tervet tahvlit enesele n“udmas. Ema manitses teda, et ta ei oleks nii ahne. J„rgnes pikk inetu tli ja norimine, mis tiirutas ja tiirutas he koha peal karjumise, vingumise, pisarate, vastuv„idete ja kauplemisega. Tema v„ike “de klammerdus kahe k„ega ema klge, t„pselt nagu tilluke ahvip„rdik, ja vaatas teda le ema “la suurte kurbade silmadega. L“puks murdis ema kolm neljandikku s^okolaadist Winstonile ja andis lej„„nud neljandiku tema “ele. V„ike tdruk haaras selle pihku ja uuris seda igast kandist, taipamata, mis see on. Winston vaatas teda natuke aega. Siis krabas ta „kki “e k„est s^okolaaditki ja oli ainsa hppega uksest v„ljas. ®Winston! Winston!¯ hdis ema talle j„rele. ®Tule tagasi! Anna “ele s^okolaad tagasi!¯ Ta peatus, aga ei l„inud tagasi. Ema ahastav pilk oli nagu naelutatud ta n„kku. Isegi praegu m“tles ta sellele, millest Winston ei teadnud, mis see on, aga mis oli kohe juhtumas. O^de, taibates, et temalt on midagi r””vitud, hakkas h„diselt nutma. Ema kallistas hellalt last ja surus ta n„o oma rinnale. Miski selles liigutuses tles Winstonile, et tema “de on suremas. Ta p””ras mber ja jooksis trepist alla, kleepuv s^okolaaditkk pihku surutud. Ta ei n„inud oma ema enam iial. Kui ta oli s^okolaadi alla kugistanud, hakkas tal enda p„rast natuke h„bi ja ta hulkus mitu tundi t„naval, kuni n„lg ta l“puks koju ajas. Kui ta koju j“udis, oli ema kadunud. See oli sel ajal juba tavaline asi. Midagi ei olnud puudu, v„lja arvatud ema ja “de. Riideid polnud nad kaasa v“tnud, isegi ema palitut mitte. Winston ei teadnud t„nase p„evani kindlalt, kas ta ema on surnud. Oli t„iesti v“imalik, et ta saadeti lihtsalt sunnit””laagrisse. Mis puutub “esse, siis paigutati ta ehk - nagu Winstongi - m“nda kodus“ja j„rel tekkinud kodutute laste kolooniasse (neid kutsuti mberkasvatamiskeskusteks); v“i viidi ta koos emaga sunnit””laagrisse v“i j„eti lihtsalt kuhugi surema. Unen„gu oli Winstoni m„lus ikka veel elav, eriti see embav kaitsev k„eliigutus, mis sisaldas nagu kogu selle unen„o m“tet. Talle meenus ks teine, umbes kaks kuud tagasi n„htud unen„gu. T„pselt nii, nagu ema oli istunud luitunud valge vaibaga voodil, laps kaela mbert kinni hoidmas, istus ta uppunud laevas, sgaval tema all, ja vajus ha sgavamale, aga vaatas ikka tema poole l„bi tumeneva vee. Winston r„„kis Juliale ema kadumise loo. Silmi avamata keeras Julia teise klje ja v“ttis mugavama asendi. ®Ma usun, et sa olid ks v„ike vastik siga,¯ pomises ta. ®K“ik lapsed on sead!¯ ®Jah. Aga asja tuum on tegelikult - -¯ Hingamise j„rel oli selge, et Julia hakkab uuesti magama j„„ma. Winston oleks tahtnud talle veel emast r„„kida. Ta ei arvanud, et selle j„rgi, mis ta emast m„letas, et ema oleks olnud naisena kuidagi erandlik, veel v„hem intelligentne; ja ometi oli talle omane teatav “ilsus, teatav puhtus, lihtsalt sellep„rast, et tal olid oma t“ekspidamised, mida ta j„rgis. Tal olid oma tunded, ja neid ei saanud v„ljastpoolt m“jutada. Talle ei tulnud p„hegi, et tegu, millel pole silman„htavaid tulemusi, on selle t“ttu m“ttetu. Kui sa kedagi armastad, siis sa armastad teda, ja kui sul ei ole muud anda, siis sa annad talle oma armastuse. Kui viimane s^okolaadikild oli l„inud, surus ema lapse rinnale. Sellest ei olnud kasu, see ei muutnud midagi, see ei andnud s^okolaadi tagasi, see ei p„„stnud ei last ega teda ennast surmast; aga tema meelest oli loomulik nii teha. Ka see p“genev naine paadis varjas v„ikest poissi k„sivarrega, kuigi sellest polnud kuulide kaitseks rohkem kasu kui paberilehest. Kohutav oli see, et Partei veenis inimesi, et nende ajed ja nende tunded ei loe midagi, samal ajal r””vides neilt igasuguse v“imu materiaalse maailma le. Kui sa olid juba kord Partei haardes, siis polnud enam oluline, mida sa tunned v“i ei tunne, mida sa teed v“i j„tad tegemata. Nii v“i teisiti sa kaod ja sinust ja su tegudest ei kuulda enam iial. Sa oled lihtsalt ajaloo voolust v„lja t“stetud. Ja ometi alles paar inimp“lve tagasi ei oleks sellele erilist t„htsust omistatud, sest tollal ei ptud ajalugu muuta. Inimesi juhtis isiklik ustavus, milles nad ei kahelnud. Olulised oli inimestevahelised suhted, ja t„iesti thisel z^estil, kallistusel, pisaral v“i surijale ”eldud s“nal v“is olla omaette v„„rtus. Proled, taipas ta korraga, on niisuguseks j„„nudki. Nad ei ole ustavad mitte m“nele parteile, riigile v“i ideaalile, nad on ustavad ksteisele. Esimest korda elus ei p“lanud ta prolesid ega pidanud neid lihtsalt inertseks j“uks, mis hel p„eval „rkab ja kujundab maailma mber. Proled olid j„„nud inimeseks. Nad polnud sisemiselt kalestunud. Nad olid s„ilitanud oma primitiivsed emotsioonid, mida Winstonil endal tuli teadliku pingutusega uuesti “ppida. Ja seda m“eldes meenus talle n„iliselt seosetult seik, kuidas ta m“ne n„dala eest oli n„inud k“nniteel k„elaba ja oli l””nud selle jalaga nagu kapsarootsu rentslisse. ®Proled on inimesed,¯ tles ta valjusti. ®Meie ei ole seda.¯ ®Kuidas nii?¯ ksis Julia, kes oli uuesti les „rganud. Winston j„i korraks m“ttesse. ®On sulle p„he tulnud,¯ ksis ta, ®et meil oleks k“ige “igem siit minema k“ndida, enne kui on hilja, ja teineteist enam mitte kunagi n„ha?¯ ®Jah, kallis, see on mulle p„he tulnud mitu korda. Aga ma ei tee seda, mitte mingil juhul.¯ ®Siiani on meil vedanud,¯ tles Winston, ®aga see ei saa kaua kesta. Sa oled noor. Sa oled pealtn„ha normaalne ja stu. Kui sa minusugusest eemale hoiad, v“id sa veel viiskmmend aastat elada.¯ ®Ei. Ma olen k“ik l„bi m“elnud. Ma teen seda, mida sinagi. Ja „ra ole nii masendunud. Kll ma oskan ellu j„„da.¯ ®Me saame koos olla veel kuus kuud - v“ib-olla aasta - seda ei tea keegi. Ja l“puks tuleb meil ikkagi lahku minna. Kas sa saad aru, kui kohutavalt ksi me siis oleme? Kui nad meid kskord k„tte saavad, ei suuda me midagi, absoluutselt mitte midagi teineteise heaks teha. Kui ma les tunnistan, lasevad nad su maha; ja kui ma keeldun tunnistamast, lasevad nad su ikkagi maha. šksk“ik, mis ma teen v“i tlen v“i j„tan tlemata, sinu elu ei saa ma sellega minutitki pikendada. Ja kumbki meist isegi ei tea, kas teine on elus v“i surnud. Me oleme t„iesti j“uetud. T„htis on ainult, et me teineteist ei reedaks, kuigi ka sellest ei muutu tegelikult midagi.¯ ®Kui sa m“tled lestunnistamist,¯ tles Julia, ®siis sellest me ei p„„se, see on kindel. K“ik tunnistavad alati les. Sinna ei saa midagi parata. Nad piinavad ju.¯ ®Ma ei m“tle lestunnistamist. šlestunnistamine pole reetmine. See, mis sa tled v“i teed, ei loe, loevad ainult tunded. Reetmine oleks see, kui nad suudaksid mind sundida loobuma sind armastamast.¯ Julia m“tles j„rele. ®Seda nad ei suuda,¯ tles ta l“puks. ®See on ainus, mida nad ei suuda. Nad v“ivad panna sind tlema ksk“ik mida - ksk“ik mida - , aga nad ei saa panna sind seda uskuma. Sinu sisse nad ei p„„se.¯ ®Jah,¯ tles Winston veidi lootusrikkamalt, ®jah, see on “ige kll. Sinu sisse nad ei p„„se. Kui sa tunned, et inimeseks j„„mine on midagi v„„rt, isegi kui sel ei ole mingit tulemust, siis sa j„„d peale.¯ Ta m“tles teleekraanile ja selle igi„rksale k“rvale. Nad v“ivad ””d kui p„evad su j„rel nuhkida, aga kui sa ei kaota pead, siis sa v“id neid le kavaldada. Vaatamata kogu oma tarkusele pole nad avastanud saladust, kuidas teise inimese m“tteid lugeda. V“ib-olla siis on midagi teisiti, kui sa neil juba peos oled. Keegi ei tea t„pselt, mis Armastusministeeriumi seinte vahel toimub, aga seda on v“imalik oletada: piinamine, meelemrgid, tundlikud aparaadid iga n„rvissteemi-reaktsiooni registreerimiseks, j„rk-j„rguline kurnamine magamatuse, ksinduse ja pidevate lekuulamistega. Igatahes fakte pole seal v“imalik maha salata. Neile saadakse j„lile lekuulamise abil, neid pressitakse v„lja piinamise abil. Aga kui piinatav eelistab elluj„„misele inimeseks j„„mist, mis siis saab? Sinu tundeid nad ei saa muuta: mis sellesse puutub, siis neid ei saa muuta ka sina ise mitte, isegi kui sa tahaksid. Nad v“ivad viimaste pisiasjadeni p„evavalgele tuua k“ik, mis sa oled teinud v“i ”elnud v“i m“elnud; aga sinu sisim tuum, milles toimuvad protsessid j„„vad saladusse ka sinu enda eest, j„„b puutumata. 8 See samm on tehtud, see samm on siis l“puks tehtud! Tuba, kus nad seisid, oli pikliku kujuga ja mahedalt valgustatud. Teleekraan oli vaikse suminani maha keeratud; luksuslik tumesinine vaip j„ttis mulje, nagu astuksid sa sametil. Toa teises otsas istus O'Brien kirjutuslaua taga, rohelise kupliga lambi valguses, m“lemat k„tt paberivirnad. Ta ei vaevunud isegi pead t“stma, kui teener Winstoni ja Julia sisse juhatas. Winstoni sda peksis nii „gedalt, et ta kahtles, kas ta saab ldse s“na suust. See samm on tehtud, see samm on siis l“puks tehtud, oli k“ik, mida ta suutis m“elda. Siiatulemine oli hulljulge tegu ja kahekesi tulemine lausa lollus, kuigi nad, t“si kll, olid tulnud eri teed m””da ja olid kohtunud alles O'Brieni ukse ees. Aga ksnes juba niisugusesse kohta sisse astumine tekitas n„rvipinget. V„ga harva oli kellelgi juhust n„ha sisepartei liikmete eluruume v“i sattuda sellesse linnajakkugi, kus nad elasid. Kogu see korterite bloki atmosf„„ri, interj””ri rikkus ja avarus, hea toidu ja hea tubaka harjumatud l“hnad, vaiksed ja uskumatult kiired liftid, mis libisesid les ja alla, valge kuuega teenrid, kes sagisid edasi-tagasi - see k“ik oli heidutav. Ja kuigi Winstonil oli siiatulekuks hea ettek„„ne, ahistas teda igal sammul hirm, et nurga tagant ilmub „kki m“ni musta univormiga valvur, n“uab talt dokumente ja ajab minema. Aga O'Brieni teener laskis nad siiski hegi vastuv„iteta sisse. See oli v„ike mustade juustega mees valges jakis, rombja, t„iesti ilmetu n„oga, mis v“is kuuluda hiinlasele. Koridoris, kuhu ta neid juhtis, oli p“randal pehme vaip, seintel kreemikas tapeet ja valge tahveldis, k“ik erakordselt puhas. Ja ka see oli heidutav. Winston ei m„letanud, et ta oleks iial n„inud koridori, mille seinad poleks olnud m„„rdunud kokkupuudetest inimkehadega. O'Brienil oli ks pabeririba n„pu vahel ja ta paistis seda svenenult uurivat. Tema lihav n„gu, kummargil laua kohal, nii et oli n„ha tema ninajoon, n„gi v„lja htaegu hirmu„ratav ja intelligentne. Umbes paarkmmend sekundit istus ta t„iesti liikumatult. Siis ta t“mbas k“nekirjuri endale l„hemale ja paristas maha teate ministeeriumide hbriidz^argoonis: ®Paragrahvid ks koma viis koma seitse t„isselt vastuv“etavad punkt ettepanek paragrahv kuus kaksislisanaeruv„„rne m“tteroimani j„tta punkt ebaj„tk konstruktsioonselt ennesaada lisat„is eelarve tehnika ldkulud punkt teate l“pp.¯ Ta t“usis kiirustamata psti ja astus k„ratult m””da pehmet vaipa nende poole. Koos uuskeeles“nadega n„is tema mbert m“nev“rra hajuvat ka ametlik “hkkond, aga ta n„oilme oli valjem kui tavaliselt, nagu paneks ta pahaks, et teda segati. Hirmuga, mida Winston tundis, segunes „kki annus lihtlabast kimbatust. Talle tundus, et on t„iesti v“imalik, et ta oli teinud lihtsalt rumala vea. Millest ta oli j„reldanud, et O'Brien on poliitiline p“randaalune? Ainult hest silmav„lgatusest ja hest ebam„„rasest m„rkusest, ja peale selle ainult oma salajastest kujutlustest, mis p“hinesid unen„ol. Ta ei saanud ka enam tagasi langeda ettek„„nde juurde, et ta oli tulnud s“naraamatut laenama, sest sel juhul oleks olnud v“imatu seletada Julia kaasatulekut. Kui O'Brien m””dus teleekraanist, meenus talle n„htavasti midagi. Ta peatus, p””ras end ja vajutas llitile seinal. Kostis terav naksatus. H„„l j„i vait. Julia piiksatas vaikselt, ta t“i kuuldavale imestushde. Ja Winston oli paanikast hoolimata nii h„mmeldunud, et ta ei suutnud pidada keelt hammaste taga. ®Te saate selle v„lja llitada!¯ hatas ta. ®Jah,¯ tles O'Brien, ®me saame selle v„lja llitada. See on meie privileeg.¯ Ta oli nd otse Winstoni ja Julia vastas. Tema massiivne kogu k“rgus nende kohal ja tema n„oilme oli ikka l„bitungimatu. Ta n„is ootavat pisut t“redalt, et Winston hakkaks r„„kima, aga millest? Isegi praegu oli t„iesti m“eldav, et ta on lihtsalt h“ivatud mees, kes tahab „rritunult teada, miks teda tlitama on tuldud. Keegi ei lausunud s“nagi. P„rast teleekraani v„ljallitamist oli tuba haudvaikne. Sekundid m””dusid l“putus reas. Winstonil oli ha raskem O'Brienile silma vaadata. Siis „kki vilksas le morni n„o vaevum„rgatav naeruv„relus ja O'Brien kohendas oma iseloomuliku liigutusega prille ninal. ®Kas tlen mina v“i tlete teie?¯ ksis ta. ®Ma ise tlen,¯ tles Winston kiiresti. ®Kas see on t“epoolest v„lja llitatud?¯ ®Jah, me oleme omavahel.¯ ®Me tulime selleks, et - -¯ Ta peatus, tajudes esmakordselt oma motiivide ebam„„rasust. Kuna ta ei teadnud t„pselt, missugust abi ta O'Brienilt loodab, polnud tal kerge seletada, miks ta siia oli tulnud. Ta j„tkas, m“istes, et see, mis ta tleb, k“lab htlasi totralt ja pretensioonikalt: ®Me usume, et on olemas mingi p“randaalune, mingi Partei-vastane salajane organisatsioon, ja et teie kuulute sellesse. Me tahame sellega hineda ja selle heaks t””tada. Me oleme Partei vaenlased. Me ei usu ingsotsi p“hialustesse. Me oleme m“tteroimarid. Me oleme ka abielurikkujad. Ma r„„gin teile seda k“ike sellep„rast, et me tahame end teie meelevalda anda. Me oleme valmis ka muudeks kuritegudeks kui vaja.¯ Ta j„i vait ja heitis pilgu le “la, sest tal oli tunne, nagu oleks uks avanenud. Ja t“epoolest, v„ike kollasen„oline teener oli koputamata sisse astunud. Winston n„gi, et tal on k„es kandik karahvini ja klaasidega. ®Martin on ks meie hulgast,¯ tles O'Brien ksk“ikselt. ®Martin, tooge kandik siia. Pange see mmargusele lauale. Kas toole j„tkub? Siis v“ime maha istuda ja mugavalt vestelda. V“tke endale ka tool, Martin. See on asjalik jutt. Te v“ite kmneks minutiks lakata olemast teener.¯ V„ike mees v“ttis istet, pris sundimatult, aga siiski teenri kombel, toapoisi kombel, kes naudib privileegi. Winston j„lgis teda silmanurgast. Talle tundus, et selle mehe kogu elu seisneb teatava rolli m„ngimises ja et ta ei julge hetkekski oma osast v„lja langeda. O'Brien v“ttis karahvini ja kallas klaasid tumepunast vedelikku t„is. Winstonile meenus „hmaselt miski, mida ta oli n„inud “ige ammu kuskil seinal v“i plangul - tohutu elektripirnidest pudel, mis nookus les-alla ja valas oma sisu klaasi. šlalt vaadates oli see vedelik klaasis peaaegu must, karahvinis s„deles ta rubiinselt. L“hn oli hapukasmagus. Ta n„gi, kuidas Julia v“ttis klaasi ja nuusutas seda varjamatu uudishimuga. ®Selle nimi on vein,¯ tles O'Brien kerge muigega. ®Kindlasti te olete sellest raamatutes lugenud. Karta on, et v„lispartei liikmetele ei j„tku seda kuigi palju.¯ Ta n„gu t“mbus j„lle t“siseks ja ta t“stis klaasi: ®Ma arvan, et k“igepealt oleks kohane juua meie juhi Emmanuel Goldsteini terviseks.¯ Winston v“ttis innukalt klaasi k„tte. Vein oli midagi, millest ta oli lugenud ja unistanud. Just nagu kirjapress v“i mr. Charringtoni poolununenud v„rsidki, kuulus see kadunud romantilisse minevikku - ®vanasse heasse aega¯, nagu ta seda oma m“ttes salamisi nimetas. Millegip„rast oli ta alati arvanud, et vein on v„ga magus nagu murakamoos ja teeb kohe purju. Tegelikult valmistas see vedelik talle pettumuse. T“si oli, et p„rast aastatepikkust dz^innijoomist ta vaevalt tundis selle maiku. Ta pani thja klaasi lauale. ®Nii et selline isik nagu Goldstein on olemas?¯ ksis ta. ®Jah, selline isik on olemas, ja ta on elus. Aga kus, seda ma ei tea.¯ ®Ja p“randaalune organisatsioon? Kas see on ka olemas? Kas see pole lihtsalt M“ttepolitsei v„ljam“eldis?¯ ®Ei, see on olemas. Me nimetame seda Vennaskonnaks. Te ei saa selle kohta iial midagi muud teada, kui et ta on olemas ja et te kuulute sinna. Ma tulen selle juurde veel tagasi.¯ Ta vaatas oma k„ekella. ®Isegi sisepartei liikmetel pole m“istlik teleekraani kauemaks kui pooleks tunniks v„lja llitada. Te ei oleks tohtinud koos siia tulla ja te lahkute siit eraldi. Teie, seltsimees,¯ p””rdus ta Julia poole, ®l„hete esimesena. Meie k„sutuses on umbes kakskmmend minutit. Te saate aru, et k“igepealt ma pean esitama teile m“ned ksimused. šldiselt, mida te olete valmis tegema?¯ ®K“ike, milleks me oleme suutelised,¯ tles Winston. O'Brien oli end toolil natuke p””ranud, nii et ta oli n„oga Winstoni poole. Ta ei teinud Juliast peaaegu v„ljagi, ilmselt eeldades, et Winston r„„gib m“lema eest. Hetkeks vajusid tal laud silmadele. Ta hakkas oma ksimusi esitama madala ilmetu h„„lega, nagu oleks see lihtsalt rutiin, omamoodi katekismus, kus vastused on talle juba ette teada. ®Kas te olete valmis oma elu ohverdama?¯ ®Jah.¯ ®Kas te olete valmis m“rva sooritama?¯ ®Jah.¯ ®Ja sabotaaz^iakte sooritama, mis v“ivad p“hjustada sadade stute inimeste surma?¯ ®Jah.¯ ®Ja reetma oma maad v„lisriikidele?¯ ®Jah.¯ ®Kas te olete valmis valetama, v“ltsima, v„lja pressima, laste teadvust laostama, narkootikume levitama, protsitutsiooni soodustama, suguhaigusi klvama - tegema k“ike, mis v“ib Partei demoraliseerumist ja n“rgenemist p“hjustada?¯ ®Jah.¯ ®Kui n„iteks meie huvides tuleks lapsele v„„velhapet n„kku visata, kas te olete valmis seda tegema?¯ ®Jah.¯ ®Kas te olete valmis muutma oma isiksust ja elama lej„„nud elu kelnerina v“i laadijana?¯ ®Jah.¯ ®Kas te olete valmis end „ra tapma, kui me seda n“uame?¯ ®Jah.¯ ®Kas te olete valmis teineteisest lahku minema ja mitte kunagi enam kohtuma?¯ ®Ei!¯ pahvatas Julia. Winstonile n„is, et m””dus hulk aega, enne kui ta vastas. Hetkeks paistis ta olevat isegi k“nev“ime kaotanud. Ta maigutas h„„letult, pdes kord he, kord teise s“na algush„„likuid vormida, ikka ja j„lle. Kuni viimase hetkeni ei teadnud Winston ka ise, mida ta tleb. ®Ei,¯ tles ta viimaks. ®Te tegite h„sti, et te seda mulle tlesite,¯ lausus O'Brien. ®Me peame k“ike teadma.¯ Ta p””rdus Julia poole ja tema h„„l elavnes pisut: ®Kas te saate aru, et isegi siis, kui ta ellu j„„b, v“ib see olla hoopis teine isik? Me oleme v“ib-olla sunnitud andma talle uue isiksuse. Tema n„gu, liigutused, k„te kuju, juuste v„rv, isegi tema h„„l v“ivad muutuda. Ja ka teie ise teete v“ib-olla samasuguse muutuse l„bi. Meie kirurgid v“ivad inimest tundmatuseni muuta. M“nikord on seda vaja. Vahel me isegi amputeerime m“ne j„seme.¯ Winston ei suutnud hoiduda Martini mongolin„ole veel ht k““rdpilku heitmast. Mingeid arme polnud seal n„ha. Julia oli pisut kahvatunud, nii et tema tedert„hed tulid n„htavale, aga ta vaatas julgelt O'Brienile otsa. Ta pomises midagi, mis oli nagu n“usolek. ®Hva. See on siis otsustatud.¯ Laual oli h“bedane sigaretitoos. špris hajameelse n„oga lkkas O'Brien seda nende poole, v“ttis ka ise he sigareti, t“usis siis psti ja hakkas toas edasi-tagasi jalutama, nagu ei saaks ta istudes h„sti m“elda. Need olid v„ga head sigaretid: v„ga tihedalt ja h„sti topitud ja harjumatult siidises paberis. O'Brien vaatas j„lle oma k„ekella. ®Te v“iksite nd oma kohale tagasi minna, Martin,¯ tles ta. ®Ma llitan teleekraani veerand tunni p„rast sisse. Aga vaadake h„sti nendele seltsimeestele n„kku, enne kui te l„hete. Teie veel kohtate neid. Mina v“ib-olla mitte.¯ V„ikese mehe tumedad silmad libisesid le tema n„o, t„pselt samuti nagu enne v„lisukse juures. Tema ilmes polnud kbetki s“bralikkust. Ta j„ttis nende v„limuse meelde, aga ta ei tundnud nende vastu mingit huvi, v„hemasti ei paistnud tundvat. Winstonil k„is peast l„bi m“te, et see snteetiline n„gu ei ole v“ib-olla ldse v“imeline ilmet muutma. Martin l„ks s“nagi lausumata ja hvasti j„tmata minema, sulgedes vaikselt ukse enda j„rel. O'Brien j„tkas edasi-tagasi k“ndimist, ks k„si mustade tunkede taskus, teises k„es sigaret. ®Te saate aru,¯ tles ta, ®et teil tuleb v“idelda pimeduses. Te j„„te alati pimedusse. Te saate k„ske ja t„idate neid, teadmata, miks. Kunagi hiljem ma saadan teile he raamatu, kust te “pite tundma selle hiskonna t“elist olemust, kus me elame, ja strateegiat, mille alusel me selle h„vitame. Kui te olete selle raamatu l„bi lugenud, siis te olete Vennaskonna t„ie“iguslikud liikmed. Aga k“ike seda, mis j„„b meie ldiste eesm„rkide ja jooksvate lesannete vahele, ei saa te iial teada. Ma tlen teile, et Vennaskond on olemas, aga ma ei saa teile ”elda, kas sel on sada v“i kmme miljonit liiget. Ja teie isiklike kogemuste p“hjal ei ole teil iial v“imalik ”elda, kas sel on tosingi liiget. Teil saab olema kolm v“i neli sidemeest, kes vahetuvad aeg-ajalt, kui m“ni kaob ja teine tuleb asemele. Kuna esimene kontakt oli teil minuga, siis s„ilitame selle. Kui te saate k„ske, siis need tulevad minult. Kui meil on vaja teiega hendusse astuda, siis toimub see Martini kaudu. Kui teid l“puks kinni v“etakse, siis te tunnistate k“ik les. Sinna ei ole midagi parata. Aga peale omaenda tegude on teil v„ga v„he les tunnistada. Te ei saa reeta kedagi peale k„put„ie t„htsusetute inimeste. T“en„oliselt ei saa te reeta isegi mind. Selleks ajaks ma olen kas surnud v“i tundmatuseni muutunud.¯ Ta j„tkas edasi-tagasi k“ndimist m””da pehmet vaipa. Kogukale kerele vaatamata olid ta liigutused m„rkimisv„„rselt n“tked. See ilmnes isegi selles, kuidas ta k„e taskusse pani v“i sigaretti hoidis. Rohkem isegi kui j“udu hoovas temast enesekindlust ja irooniaga segatud m“istvust. Kui t“sine ta ka paistis olevat, temas ei olnud v„himalgi m„„ral kinnisideelisust, mis kuulub fanaatiku juurde. Kui ta r„„kis m“rvadest, enesetapust, suguhaigustest, amputeeritud j„semetest ja moonutatud n„gudest, tegi ta seda kergelt pilkaval toonil. ®Sinna ei ole midagi parata,¯ n„is ta h„„letoon tlevat, ®meil tuleb seda teha, kohkumatult. Aga me ei tee seda enam siis, kui elu on j„lle elamisv„„rne.¯ Winston tundis, et ta imetleb, lausa jumaldab O'Brienit. Hetkeks ta unustas sootuks Goldsteini „hmase kuju. Kui sa vaatasid O'Brieni tugevaid “lgu ja tema rohmakat n„gu, nii inetut ja samas nii intelligentset, oli v“imatu uskuda, et seda meest saab murda. Ei olnud s“jakavalust, mida ta ei oleks l„bi n„inud, ei olnud ohtu, mida ta ei oleks ette aimanud. Paistis, et ta on ka Juliale sgava mulje j„tnud. Julia oli lasknud oma sigareti kustuda ja kuulas pingsalt. O'Brien j„tkas. ®Te olete kindlasti kuulnud igasuguseid jutte Vennaskonna kohta. Kahtlemata on teil asjast oma pilt kujunenud. Kllap te olete kujutlenud p“randaalust vandeseltslaste maailma, kes kohtuvad salaja keldrites, kriibivad seintele l„kitusi ja tunnevad ksteist „ra paroolide v“i leppem„rkide abil. Midagi niisugust pole olemas. Vennaskonna liikmetel pole mingit v“imalust ksteist „ra tunda ja kski liige ei tea rohkem kui paari teise kohta, kes see tegelikult on. Ka Goldstein ise, kui ta peaks M“ttepolitsei k„tte sattuma, et saaks neile anda liikmete t„ielikku nimekirja v“i mingeid andmeid, mis laseks neil koostada t„ielikku nimekirja. Sellist nimekirja ei ole olemas. Vennaskonda ei saa h„vitada, sest ta ei ole organisatsioon tavalises m“ttes. Seda ei hoia koos midagi muud peale idee, mis on h„vimatu. Teil ei ole loota mitte kui midagi, mis teid toetaks, peale selle idee. Teil ei ole htegi seltsimeest ega htegi julgustajat. Ja kui teid l“puks kinni v“etakse, ei saa te mingit abi. Me ei aita iial oma liikmeid. Ž„rmisel juhul, kui on vaja tingimata kedagi vaikima panna, v“ime me vangikongi sokutada z^iletitera. Te peate “ppima elama oma t”” tulemusi n„gemata ja millelegi lootmata. Te tegutsete m“nda aega, teid v“etakse kinni, te tunnistate k“ik les, ja siis te surete. See on ainus tulemus, mida te n„ete. On t„iesti v“imatu, et meie eluajal toimuks m“ni m„rgatav muutus. Me oleme surnud. Meie t„ieliku elu on tulevikus. Me v“tame sellest osa kui peot„is p“rmu ja kimbuke konte. Aga kui kaugel see tulevik v“ib olla, seda ei tea keegi. Sinna v“ib minna tuhandeid aastaid. Praegu ei ole v“imalik teha muud kui laiendada v„hehaaval terve m“istuse m“juala. Me ei saa tegutseda hiselt. Me saame ainult levitada oma tarkust inimeselt inimesele, p“lvkonnalt p“lvkonnale. M“ttepolitseiga vastamisi seistes ei ole teist teed.¯ Ta peatus ja vaatas kolmandat korda k„ekella. ®Teil on nd aeg lahkuda, seltsimees,¯ tles ta Juliale. ®Oodake, karahvin on veel pooleldi t„is.¯ Ta valas k“igile veini ja v“ttis oma klaasi k„tte. ®Mille terviseks me nd joome?¯ ksis ta taas vaevum„rgatava irooniaga. ®M“ttepolitsei peataoleku terviseks? Suure Venna surma terviseks? Inimkonna terviseks? Tuleviku terviseks?¯ ®Mineviku terviseks,¯ tles Winston. ®Jah, minevik on t„htsam,¯ n“ustus O'Brien t“siselt. Nad thjendasid oma klaasi ja hetk hiljem t“usis Julia psti, et „ra minna. O'Brien v“ttis kapi pealt v„ikese karbi ja andis neiule lameda valge tableti, mille k„skis keele peale panna. T„htis on, tles ta, et veini l“hna ei oleks tunda. Liftiteenrid on v„ga t„helepanelikud. Aga niipea kui uks oli Julia j„rel sulgunud, paistis ta olevat tema olemasolu unustanud. Ta tegi paar sammu m””da tuba ja peatus siis: ®Vaja oleks m“ningaid ksikasju t„psustada,¯ tles ta. ®Ma eeldan, et teil on mingisugune kohtumispaik juba olemas?¯ Winston r„„kis talle toast mr. Charringtoni poe peal. ®Esialgu k„ib kll. Edaspidi me otsime teile midagi paremat. T„htis on kuhtumispaiku pidevalt muuta. Vahepeal ma saadan aga teile he eksemplari sellest raamatust,¯ isegi O'Brien, m„rkas Winston, paistis seda s“na r“hutavat, nagu oleks see kursiivis, ®Goldsteini raamatust, te teate kll, nii ruttu kui v“imalik. Selle hankimine v“ib paar p„eva aega v“tta. Neid ei ole palju j„rel, nagu te isegi v“ite ette kujutada. M“ttepolitsei ajab neid taga ja h„vitab neid peaaegu niisama kiiresti, nagu me j“uame neid paljundada. Aga see ei loe. See raamat ei h„vi. Isegi kui viimane eksemplar kaoks, v“iksime selle peaaegu s“na-s“nalt taastada. Kas te k„ite t””l portfelliga?¯ ksis ta. ®Tavaliselt jah.¯ ®Kuidas see v„lja n„eb?¯ ®Must, v„ga kulunud. Kahe sangaga.¯ ®Must, kahe sangaga, v„ga kulunud - hva. L„hemas tulevikus - kuup„eva ma ei oska praegu ”elda - leiate te oma hommikuste t””lesannete hulgast trkiveaga teate ja palute seda korrata. J„rgmisel p„eval te l„hete t””le ilma portfellita. P„eva jooksul te kohtate t„naval meest, kes puudutab teid k„isest ja tleb: ®Te pillasite vist oma portfelli maha.¯ Ja selles portfellis, mille te temalt saate, on Goldsteini raamatu eksemplar. Te tagastate selle neljateistkmne p„eva p„rast.¯ Nad vaikisid natuke aega. ®Meil on m“ni minut aega, enne kui te peate minema hakkama,¯ tles O'Brien. ®Me kohtume j„lle - kui me kohtume - -¯ Winston vaatas talle otsa. ®Niisuguses kohas, kus ei ole pimedust?¯ tles ta k“heldes. O'Brien noogutas, ilmutamata v„himatki llatust. ®Jah, niisuguses kohas, kus ei ole pimedust,¯ tles ta, nagu oleks vihjest aru saanud. ®Aga vahepeal, v“ib-olla te tahate enne lahkumist veel midagi telda? Midagi teatada? Midagi ksida?¯ Winston j„i m“tlema. Tal ei tulnud p„he midagi, mida ta oleks tahtnud ksida, - veel v„hem oli tal himu jutuajamist l“petada m“ne ““nsalt paatosliku fraasiga. Ja otseselt millegi O'Brieni ja Vennaskonnaga seotu asemel t“usis tal „kki vaimusilma ette koondpilt pimedast magamistoast, kus ta ema oli veetnud oma viimased p„evad, ja mr. Charringtoni poe pealsest v„ikesest toast, ja klaas-kirjapressist, ja roosipuust raamis terasgravrist. Peaaegu huupi ksis ta: ®Olete te kunagi juhtunud kuulma ht vanaaegset laulu, mis algab nii: ®S„h sidruni seemet, l””b kella St. Clement¯?¯ O'Brien noogutas taas. T“siselt ja v„„rikalt luges ta selle salmi otsast l“puni ette: ®S„h sidruni seemet, l””b kella St. Clement. Mul maitseb apelsin, l””b kella St. Martin. Too siia see preili, l””b kella Old Bailey. Kus pr„„nik ja piits, l””b kella Shoreditch.¯ ®Te teate viimast rida!¯ tles Winston. ®Jah, ma tean viimast rida. Aga nd, ma kardan, on teil aeg minna. Aga oodake. Igaks juhuks ma annan ka teile he tableti.¯ Kui Winston psiti t“usis, sirutas O'Brien talle k„e. Winstoni s“rmed ragisesid tema tugevas pigistuses. Ukselt vaatas Winston tagasi, aga O'Brien paistis juba olevat ametis tema m„lust kustutamisega. Ta ootas, k„si teleekraani llitil. Tema taga v“is Winston n„ha kirjutuslauda rohelise kupliga lambi ja k“nekirjuri ja traatkorvidega, mis olid kuhjaga pabereid t„is. Vahejuhtum oli l“ppenud. Minuti p„rast, k„is Winstonil m“te l„bi pea, j„tkab O'Brien oma katkestatud ja t„htsat t””d Partei hvanguks. 9 Winston oli v„simusest sltjas. Sltjas oli just “ige s“na. Tema keha tundus olevat vedel nagu slt ja t„iesti l„bipaistev. Tal oli tunne, et kui ta hoiaks k„tt vastu valgust, n„eks ta sellest l„bi. Meeletu t””m„ratsus oli temast viimased elumahlad v„lja imenud, j„ttes j„rele vaid hapra n„rvikava, luud ja naha. K“ik aistingud n„isid v“imenduvat. Tunked r“husid “lgu, k“nnitee pani jalad kirvendama, k„te rusikasse surumine oli pingutus, mis v“ttis liigesed naksuma. Ta oli viie p„eva jooksul t””tanud le heksakmne tunni. Nagu k“ik teisedki T“eministeeriumis. Nd oli see m””das ja tal polnud s“na otseses m“ttes midagi teha, mitte mingit Partei t””d kuni homme hommikuni. Ta v“is veeta kuus tundi peidukohas ja lej„„nud heksa tundi oma voodis. P„rastl“unases mahedas p„ikesepaistes jalutas ta aeglaselt m””da r„past t„navat mr. Charringtoni poe poole, pidades vargsi silmas patrulle, aga alateadlikult oli ta veendunud, et t„na “htul ei tarvitse j„litamist karta. Raske portfell, mis tal k„e otsas oli, mksas igal sammul ta p“lve, nii et n„rviline v„rin jooksis jalgu m””da les ja alla. Portfellis oli see raamat, mille ta oli saanud juba kuue p„eva eest, aga polnud veel j“udnud sinna ainsatki pilku heita. Vihkamise n„dala kuuendal p„eval - p„rast demonstratsioone, k“nesid, karjumist, laulmist, loosungeid, plakateid, filme, vahakujusid, trummip“rinat ja trompetite rgamist, marssivate kolonnide trampimist, tankiroomikute kriginat, reaktiivlennukite m”irgamist ja pssipauke - kuuendal p„eval, kui ldine orgasm hakkas juba haripunkti j“udma ja vaen Euraasia vastu oli kohunud sellise hulluseni, et kui rahvamass oleks k„tte saanud need kaks tuhat Euraasia s“javangi, kes kampaania viimasel p„eval pidi pidulikult les poodama, oleks ta need tkkideks rebinud, just sel hetkel teatati „kki, et Okeaania ei s“digi enam Euraasiaga. Okeaania s“dib Ida-Aasiaga. Okeaania on alati s“dinud Ida-Aasiaga. Euraasia on liitlane. Loomulikult ei m””nnud keegi, et on toimunud mingi muutus. Sai lihtsalt teatavaks, „„rmiselt kiiresti ja igal pool heaegselt, et vaenlane on Ida-Aasia, ja mitte Euraasia. Winston v“ttis sel hetkel osa demonstratsioonist hel Londoni keskv„ljakul. Oli ”” ja valged n„od ning punased loosungid helendasid tontlikult proz^ektorite valgel. V„ljakul tungles mitu tuhat inimest, nende hulgas umbes tuhat Luuraja vormis koolilast. Erepunase drapeeringuga platvormil kttis ks sisepartei oraator, v„ike k“hn mees ebaproportsionaalselt pikkade k„te ja laia kiila kolbaga, mida piirasid h“redad juuksekahlud, rahvast les. Ta pisike Rumpelstiltskini-taoline kogu v„„nles vihkamisest ja he k„ega mikrofoni klge klammerdudes vehkis ta teise k„e k„mblaga, mis oli luise k„sivarre otsas ebaloomulikult suur, „hvardavalt pea kohal. Tema h„„l, mille v“imendus muutis metalseks, k“mistas l“putut loetelu julmustest, veresaunadest, kditamistest, rstamistest, v„gistamistest, vangide piinamisest, tsiviilelanike pommitamisest, valelikust propagandast, s“namurdlikest kallaletungidest ja murtud lepingutest. Teda kuulates oli peaaegu v“imatu mitte uskuma j„„da ja vihast hulluda. Iga natukese aja tagant kees rahva raev le ja k“neleja h„„l mattus elajalikku m”irgamisse, mis vallandus tuhandetest k“ridest. K“ige metsikumalt r””kisid koolilapsed. See k“ne v“is olla kestnud umbes kakskmmend minutit, kui tribnile ruttas ks k„skjalg ja pistis oraatorile pihku mingi paberi. Oraator keeras selle lahti ja luges l„bi, ilma et oleks oma k“net katkestanud. Midagi ei muutunud tema h„„letoonis, maneeris ega k“ne sisus, ainult et „kki oli vaenlase nimi teine. Aga ilma seletamatagi l„bis rahvahulka „ratundmiskahin. Okeaania on s“jas Ida-Aasiaga! Ja j„rgmisel hetkel tekkis kohutav „revus. Loosungid ja plakatid, mis v„ljakut dekoreerisid, olid k“ik valed! Peaaegu pooltel neist olid valed n„od. See oli sabotaaz^! See oli Goldsteini agentide t””! P””rases vihahoos kisti seintelt maha plakatid ja rebiti tkkideks ja trambiti jalge alla loosungid. Luurajad ilmutasid t„helepanuv„„rset aktiivsust, ronides le katuseharjade ja tirides maha korstnate klge riputatud vimpleid. Aga paari-kolme minutiga oli k“ik m””das. Oraator, ikka veel klammerdudes mikrofoni klge, “lad ettepoole l„ngus, vaba k„si “hus vehkimas, oli kogu aeg oma k“net j„tkanud. Ja minuti p„rast kostis rahvasummast taas metsikuid raevuhdeid. Vihkamine j„tkus t„pselt nii nagu enne, ainult et selle m„rklaud oli muutunud. Tagasi vaadates avaldas Winstonile sgavat muljet see, kuidas k“neleja oli ilma pausita, otse keset lauset helt liinilt teisele llitunud, nii et isegi lauseehitus ei kannatanud. Aga sel hetkel oli tema t„helepanu k”itnud miski muu. Selle segaduse ajal, kui plakateid maha rebiti, koputas ks mees, kelle n„gu ta ei n„inud, talle “lale ja tles: ®Vabandust, te pillasite vist oma portfelli maha.¯ Winston v“ttis portfelli hajameelselt, s“nagi lausumata vastu, teades, et v“imalus selle sisuga tutvuda avaneb alles m“ne p„eva p„rast. Demonstratsiooni l“ppedes l„ks ta kohe T“eministeeriumi, kuigi kell oli peaaegu kakskmmend kolm. Ja seda tegi kogu ministeeriumi personal. Nii et teleekraani kaudu edasiantavat korraldust t””le ilmuda poleks vajagi olnud. Okeaania s“dib Ida-Aasiaga: Okeaania on alati Ida-Aasiaga s“dinud. Suur osa viimase viie aasta poliitilisest kirjandusest oli nd korrapealt kasutamisk“lbmatu. Igasugused teadaanded ja protokollid, ajalehed, raamatud, pamfletid, filmid, lindistused, fotod - k“ik tuli v„lgukiirusel mber teha. Kuigi mingeid n„pun„iteid polnud antud, oli teada, et osakonna juhtkond tahab, et n„dala p„rast ei j„„ks enam kuhugi htki viidet s“jale Euraasiaga v“i liidule Ida-Aasiaga. See t”” oli tohutu, seda enam, et protseduure, mis sellega kaasas k„isid, ei tohtinud “ige nimega nimetada. Arhiiviosakonnas t””tasid k“ik kaheksateist tundi ””p„evas, kahe kolmetunnise unepausiga. Keldrist toodi les madratsid ja laotati koridoridesse laiali; s””klapersonal vedas k„ruga kohale toidu, mis koosnes v“ileibadest ja ®V“idu¯ kohvist. Unepauside ajaks pdis Winston alati laua pabereist puhtaks teha, aga kui ta kolme tunni p„rast unest kleepuvate silmadega ja valutavate liikmetega oma boksi tagasi komberdas, leidis ta alati, et uus lade paberirulle on lauale valgunud nagu lumelaviin, mattes pooleldi enda alla k“nekirjuri ja pudenedes p“randale, nii et esimene asi oli alati laduda rullid enam-v„hem korralikku virna, et oleks ruumi t””le hakata. K“ige hullem, et see t”” ei olnud sugugi puht mehaaniline. Sageli piisas lihtsalt he nime teisega asendamisest, aga k“ik ksikasjalisemad teadaanded sndmustest n“udsid hoolt ja kujutlusv“imet. Ja s“jategevuse lekandmisel hest maailmajaost teise l„ks tarvis ka p“hjalikke geograafia-alaseid teadmisi. Kolmandal p„eval hakkasid Winstoni silmad v„ljakannatamatult valutama ja ta pidi iga viie minuti tagant prille phkima. See oli nagu r„hklemine mingi le j“u k„iva fsilise t”” kallal, millest sul oleks “igus olnud loobuda, aga millega saa pdsid siiski, end neurootiliselt tagant piitsutades, toime tulla. Niipalju kui tal oli mahti meelde tuletada, polnud tal tegelikult sellest sooja ega klma, et iga s“na, mis ta k“nekirjurisse pomises, ja iga tindipliiatsiga kirjutatud rida oli sihilik vale. Nagu k“ik teisedki osakonna t””tajad, muretses ta ainult selle p„rast, et v“ltsing oleks laitmatu. Kuuenda p„eva hommikul rauges see rullide voog. Tervelt poole tunni jooksul ei tulnud torust midagi; siis potsatas lauale viimane rull, ja oligi k“ik. Pinge andis k“ikjal j„rele umbes samal ajal. Osakonda l„bis sgav ja, v“ib ”elda, salajane kergendusohe. Suur t””, mida poole s“nagagi ei tohtinud mainida, oli l“pule viidud. Nd ei saanud kski inimene enam dokumentaalselt t“endada, et Okeaania oli eales Euraasiaga s“dinud. Kel kaksteist null-null teatati ootamatult, et k“ik ministeeriumi t””tajad on kuni j„rgmise hommikuni vabad. Winston v“ttis portfelli selle raamatuga, mida ta t”” ajal oli jalgade vahel hoidnud ja magades oma kehaga varjanud, l„ks koju, ajas habet ja oleks vannis peaaegu magama j„„nud, ehkki vesi oli vaevalt leige. Iharalt surisevate liikmetega ronis ta m””da treppi mr. Charringtoni poe pealsesse tuppa. Ta oli v„sinud, aga mitte enam unine. Ta avas akna, stas v„ikese r„pase priimuse ja pani kohvivee tulele. Julia pidi varsti tulema, seniks oli tal see raamat. Ta istus v“idunud tugitooli ja avas portfellirihmad. Raske must k”ide, asjaarmastajalikult k”idetud, autori nime ja tiitlita. Ka trkk paistis olevat ebahtlane. Lehed olid nurkadest kulunud ja tulid kergesti lahti, nagu oleks see raamat paljudest k„test l„bi k„inud. Tiitellehel oli pealkiri: Emmanuel Goldstein OLIGARHILISE KOLLEKTIVISMI TEOORIA JA PRAKTIKA Winston hakkas lugema: I peatkk Teadmatus on j“ud Kogu kirjapandud ajaloo v„ltel, ja t“en„oliselt juba neoliitikumi l“pust peale, on maailmas elanud kolme liiki inimesi: lemkiht, keskkiht ja alamkiht. Neil omakorda on olnud mitmeid alajaotusi, neid on “ige mitut moodi nimetatud ja nende arvuline suhe - nagu ka ksteisesse suhtumine - on aegade jooksul muutunud, aga hiskonna p“histruktuur on j„„nud ikka samaks. Isegi p„rast tohutuid murranguid ja n„iliselt p””rdumatuid muutusi on sama mall end alati uuesti maksma pannud, nii nagu groskoop saavutab alati uuesti tasakaalu, kui kaugele teda sellest ka v„lja ei viida. Nende rhmade eesm„rgid on t„iesti lepitamatud. ... Winston katkestas lugemises, peamiselt selleks, et hinnata t“siasja, et ta loeb, mugavalt ja turvaliselt. Ta on ksi: siin ei olnud teleekraani ega k“rva lukuaugus, siin ei olnud vaja selja taha piiluda v“i lehte k„ega varjata. Mahe suve“hk paitas ta p“ske. Kuskilt kaugelt kostis laste ebam„„raseid h“ikeid: toas ei olnud muid h„„li kui kella tiksumine. Ta seadis end mugavamalt tugitooli ja pani jalad kaminav“rele. See oli “dus, see oli igavik. Ja siis, nagu inimene vahel teeb raamatuga, millest ta teab, et ta loeb selle veel rida-realt ja s“na-s“nalt l„bi, avas ta raamatu juhuslikust kohast ja sattus kolmandale peatkile. Ta luges: III peatkk S“da on rahu Maailma jagunemine kolmeks liriigiks oli sndmus, mida v“is ette n„ha ja mida n„htigi ette juba enne XX sajandi keskpaika. Kui Venemaa oli alla neelanud Euroopa ja šhendriigid Briti Impeeriumi, olid Euraasia ja Okeaania - kaks kolmest suurv“imust - juba tegelikult olemas. Kolmas, Ida-Aasia, tekkis omaette ksusena alles p„rast kaks aastakmmet kestnud segaseid s“du. Piirid nende kolme liriigi vahel on m“nes kohas meelevaldsed ja teises kohas muutuvad nad vastavalt s“ja“nnele; ldiselt aga j„rgivad nad loomulikke looduslikke piire. Euraasia h“lmab Euroopat ja Aasia mandri p“hjaosa Portugalist Beringi v„inani. Okeaania h“lmab m“lemat Ameerikat, Atlandi ookeani saari, kaasa arvatud Briti saared, Austraalaasiat ja Aafrika l“unaosa. Ida-Aasia, eelmistest v„iksem ja ebakindlama l„„nepiiriga, h“lmab Hiinat ja maid temast l“una pool, Jaapani saari ja suurt, kuid pidevalt k„est k„tte k„ivat ala, mis koosneb Mandz^uuriast, Mongooliast ja Tiibetist. šhes v“i teises kombinatsioonis s“divad need kolm liriiki pidevalt omavahel ja on niimoodi s“dinud viimased kakskmmend viis aastat. T“si kll, s“da ei ole enam see meeleheitlik h„vitav v“itlus, mis ta oli XX sajandi esimestel aastakmnetel. See on piiratud eesm„rkidega s“japidamine vastaste vahel, kes ei ole v“imelised ksteist h„vitama, kellel ei ole mingit materiaalset p“hjust v“idelda ja keda ei lahuta mingid t“elised ideoloogilised erinevused. Sellest aga ei j„reldu, et s“japidamisviis v“i valitsev suhtumine sellesse oleks muutunud rtellikumaks v“i v„hem veriseks. Vastupidi, s“jahsteeria on k“ikides riikides pidev ja ldine ja v„gistamisi, r””vimisi, lastetapmist, tervete rahvaste orjastamist ja vangide kallal toimepandavat k„ttemaksu, mis knib elusalt keetmise ja matmiseni, peetakse t„iesti normaalseks, ja kui sellega saavad hakkama omad, ja mitte vaenlased, siis koguni kiiduv„„rseks. Aga fsilises m“ttes v“tab s“jast osa v„ga v„he inimesi, enamjaolt k“rgelt kvalifitseeritud spetsialistid, ja kaotused on suhteliselt v„ikesed. Lahingud, niipalju kui neid on, toimuvad ebakindlatel piirialadel, mille umbkaudset asupaika tavaline inimene v“ib vaid aimata, v“i siis mereteede strateegiliselt t„htsates punktides, mida kaitsevad ujuvkindlused. Tsivilisatsioonikeskustes ei t„henda s“da muud kui pidevat tarbekaupade puudumist ja juhuslikku rakettmrsu plahvatust, mis v“ib p“hjustada v„heseid ohvreid. S“da on tegelikult muutnud oma iseloomu. V“i t„psemalt, p“hjused, miks s“da peetakse, on muutnud oma j„rjekorda ja t„htsust. Motiivid, mis esinesid v„hesel m„„ral juba XX sajandi alguse suurte s“dade puhul, on nd saanud peamiseks ja neid tunnistatakse ja kultiveeritakse teadlikult. Et m“ista k„imasoleva s“ja iseloomu - sest vaatamata mbergrupeerimistele, mis toimuvad iga paari aasta tagant, on see ikka ks ja seesama s“da - , tuleb k“igepealt aru saada, et sellel s“jal ei saa olla lahendust. šhtegi kolmest liriigist ei saa l“plikult v“ita, ka mitte lej„„nud kahe hisel j“ul. Nad on selleks liiga v“rdsed ja nende looduslikud kaitsev“imalused on liiga hirmu„ratavad. Euraasiat kaitsevad tema m““tmatud avarused, Okeaaniat Atlandi ja Vaikse ookeani veelagendikud, Ida-Aasiat tema elanike sigivus ja t””kus. Teiseks ei ole enam majanduslikus m“ttes millegi nimel v“idelda. Suletud majanduse rajamisega, kus tootmine ja tarbimine on tasakaalu viidud, on k“rvaldatud varasemate s“dade peap“hjus - v“itlus turgude p„rast. Samuti ei ole v“itlus tooraine p„rast t„nap„eval enam elu ja surma ksimus. Igal juhul on k“ige kolme liriigi pindala nii suur, et nad saavad peaaegu k“ik vajaliku oma territooriumilt. Kui s“jal on veel ldse otsest majanduslikku otstarvet, siis on see t””j“u hankimine. Kolme liriigi piiride vahele, alaliselt mitte helegi neist kuuluvana, j„„b korrap„ratu ristklik, mille nurkadeks on Tanger, Brazzaville, Darwin ja Hongkong, kus elab umbes viiendik maailma rahvastikust. Selle tihedalt asustatud territooriumi ja p“hjapooluse j„„alade omandamise nimel s“divadki kolm suurv“imu pidevalt. Tegelikult ei suuda kski neist kolmest iial tervet vaidlusalust maa-ala oma kontrolli alla saada. See k„bi osade kaupa pidevalt k„est k„tte, ja v“imalus reetliku „kkrnnakuga seda v“i teist maatkki endale haarata toobki kaasa pideva liitlaste vahetamise. K“igis vaidlusalustes piirkondades leidub v„„rtuslikke mineraale ja m“ni neist annab t„htsaid taimseid produkte nagu n„iteks kauts^uk, mille asendajat tuleb klmemas kliimas suhteliselt kuluka meetodiga snteesida. Aga peale k“ige muu leidub neis piirkondades p“hjatuid odava t””j“u varusid. Selle v“imu k„sutuses, mis kontrollib Ekvatoriaal-Aafrikat v“i L„his-Ida maid v“i L“una-Indiat v“i Indoneesia saarestikku, on peaaegu tasuta sadu miljoneid t””kaid kulisid. Selle ala asukad, kes on enam-v„hem avaliku orja seisusesse surutud, k„ivad pidevalt he vallutaja k„est teise k„tte ja neid kasutatakse nagu stt v“i naftat, et toota rohkem relvi, et vallutada rohkem maa-alasid, et saada rohkem t””j“udu, et toota rohkem relvi, et vallutada rohkem maa-alasid, ja nii edasi, kuni l“pmatuseni. Tuleb m„rkida, et lahingud ei ulatu tegelikult kunagi v„ljapoole neid vaidlusaluseid alasid. Euraasia piirid liiguvad edasi-tagasi Kongo madaliku ja Vahemere p“hjaranniku vahel; India ookeani saared vallutab kord Okeaania, kord Euraasia; Mongoolias pole Euraasia ja Ida-Aasia vaheline piir kunagi psiv; poolusel pretendeerivad k“ik kolm v“imu tohututele maa-aladele, mis tegelikult on asustamata ja l„bi uurimata. Aga j“udude tasakaal j„„b j„medates joontes psima ja need maa-alad, mis moodustavad iga liriigi sdamiku, j„„vad alati puutumata. Lisaks k“igele ei ole ekvatoriaalse v””ndi ikestatud rahvaste t””d maailmamajandusele tegelikult tarvis. Nad ei tee maailma rikkamaks, sest k“ike seda, mida nad toodavad, kasutatakse s“ja tarbeks, ja s“japidamise eesm„rk on alati saavutada paremat positsiooni, et j„tkata s“japidamist. Oma t””ga v“imaldavad orjastatud massid kiirendada pideva s“japidamise tempot. Aga kui neid ei oleks olemas, ei erineks maailma hiskondlik struktuur ja protsess, t„nu millele ta s„ilib, oluliselt olemasolevast. Kaasaegse s“japidamise peamine eesm„rk (mida sisepartei juhtivad ajud vastavalt kaksisoima p“him“tetele htaegu tunnistavad ja ei tunnista) on „ra tarvitada masinate abil saadud toodang, nii et sellega ei kaasneks elatustaseme ldist t“usu. Industriaalhiskonnas on probleem, mida teha tarbekaupade lej„„giga, varjatult olemas olnud juba XIX sajandi l“pust peale. T„nap„eval, kus inimestel ei ole enamasti kllalt sagi, ei ole see probleem ilmselt enam pakiline, ja see ei pruugigi enam selleks saada, isegi kui kunstlikud h„vitusmehhanismid enam ei t””ta. T„nap„eva maailm on alasti, n„lgiv ja rusudes paik, v“rreldes selle maailmaga, mis oli olemas enne 1914. aastat, ja veel enam on ta seda, v“rreldes selle imaginaarse tulevikuga, mida selle aja inimesed ette kujutasid. Kahekmnenda sajandi algul kuulus n„gemus tulevikuhiskonnast kui uskumatult j“ukast, j“udeajast rikkast, distsiplineeritud ja teov“imelisest, s„ravast antiseptilisest maailmast, mis koosneb klaasist, terasest ja lumivalgest betoonist, peaaegu iga haritud inimese teadvusse. Teadus ja tehnoloogia arenesid tohutu kiirusega ja tundus olevat loomulik oletada, et nad arenevad ha edasi. Aga see arenemine peatus, osalt vaesumise t“ttu, mille p“hjustas pikk sari s“du ja revolutsioone, ja osalt sellep„rast, et teaduse ja tehnika arenemine s“ltub empiiriliselt m“tteviisist, mis ei saanud rangelt reglementeeritud hiskonnas s„ilida. Tervikuna on t„nap„eva maailm primitiivsem kui viiekmne aasta eest. M“ned mahaj„„nud alad on edasi arenenud ja on leiutatud mitmesuguseid seadmeid, mis kll alati on kuidagi seotud s“japidamise v“i poliitilise nuhkimisega, aga katsetamine ja leiutamine on enamalt jaolt lakanud ja viiekmnendate aastate aatomis“ja kahjustusi pole siiamaani suudetud t„ielikult likvideerida. Aga sellest hoolimata on masinasse k„tketud oht endiselt p„evakorral. Niipea kui masin ajaloo n„itelavale ilmus, oli k“igile m“tlevaile inimestele selge, et sellega kaob meeletu t””rgamise vajadus ja j„relikult suurelt osalt ka ebav“rdsus inimeste vahel. Oleks masinat sihikindlalt sel otstarbel rakendatud, oleks maailm v“inud paari inimp“lve jooksul vabaneda n„ljast, le j“u k„ivast t””st, mustusest, harimatusest ja haigustest. Ja tegelikult, ilma et masinat olekski just sel eesm„rgil kasutatud, t“stis ta peaaegu automaatselt - tootes j“ukust, mida ei olnud alati v“imalik jaotamata j„tta, - viiekmne aasta jooksul XIX sajandi l“pust ja XX sajandi alguses v„ga suuresti keskmise inimese elutaset. Aga oli ka selge, et k“ikjal ilmnev j“ukuse kasv „hvardab hierarhilist hiskonda h„vinguga, - t“epoolest, teatavas m“ttes oli see tema h„ving. Maailmas, kus k“igil oli lhike t””p„ev ja kllalt sa, korter vannitoa ning klmkapiga ja auto v“i koguni lennuk, oleks k“ige silman„htavam ja v“ib-olla k“ige olulisem ebav“rdsuse vorm peagi kadunud. Kui j“ukus oleks muutunud ldiseks, poleks ta pakkunud enam eristamisv“imalusi. Kahtlemata oleks v“inud ette kujutada ka hiskonda, kus rikkus isikliku omandi ja luksuse m“ttes on v“rdselt jaotatud, v“im aga on j„„nud v„ikese priviligeeritud kasti k„tte. Aga tegelikus elus ei oleks selline hiskond kaua psinud. Sest kui k“ik oleksid htviisi j“udeaega ja kindlustatust nautinud, siis oleks inimeste p“himass, keda vaesus on siiani juhmistanud, saanud kirjaoskajaks ja oleks oma peaga m“tlema hakanud; ja kui see oleks juhtunud, siis oleksid inimesed varem v“i hiljem taibanud, et priviligeeritud v„hemusel pole mingit funktsiooni, ja oleksid selle minema phkinud. L“ppkokkuv“ttes v“is hierarhiline hiskond psida ainult vaesuse ja harimatuse pinnal. Tagasip””rdumine agraarsesse minevikku, millest m“ned kahekmnenda sajandi alguse m“tlejad unistasid, ei olnud praktiliselt teostatav. See oleks olnud vastuolus mehhaniseerimistendentsiga, mis oli muutunud otsekui instinktiivseks, ja pealegi oleks t””stuslikult mahaj„„nud maa muutunud s“jaliselt abituks ja oleks otseselt v“i kaudselt oma arenenumate rivaalide m“ju alla sattunud. Rahuldavat lahendust ei andnud ka masside vaesuses hoidmine kaubatootmise piiramise kaudu. Nii toimiti laialt kapitalismi l“pp-faasis ajavahemikus 1920-1940. Paljude maade majandusel lasti stagneeruda, p“llud j„id s””ti, kapitalimahutusi ei lisatud, suured elanikkonna laamad j„id t””ta ja neil hoiti kuidagimoodi hinge sees riikliku abirahaga. Aga sellega kaasnes ka s“jaline n“rkus, ja kuna viletsus, mille see kaasa t“i, oli silman„htavalt tarbetu, tekkis paratamatult opositsioon. Probleem oli selles, kuidas hoida t””stuse rattaid p””rlemas, nii et maailma tegelik j“ukus ei kasvaks. Kaupu tuli toota, aga neid ei tohtinud jaotada. Tegelikult oli ainus viis, kuidas seda saavutada, pidev s“japidamine. S“da on oma olemuselt h„vitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid inimt”” produktide h„vitamine. S“da on viis, kuidas tkkideks lasta, stratosf„„ri pillutada v“i merre uputada tarbeaineid, mis v“iksid muidu masse liiga mugavaks ja l“ppkokkuv“ttes liiga arukaks muuta. Isegi kui s“japidamisvahendeid otseselt ei h„vitata, on nende tootmine ikkagi sobiv t””j“u kasutamise viis, mis ei anna midagi, mida saab tarbida. N„iteks k„tkeb ujuvkindlus endas mitmesaja kaubalaeva ehitamiseks vajalikku t””hulka. L“puks kantakse see maha kui vananenu, ilma et ta oleks kunagi kellelegi materiaalset kasu toonud, ja tehakse tohutu t””ga valmis uus ujuvkindlus. P“him“tteliselt on s“jakulud alati planeeritud nii, et need s””ksid „ra lej„„gi, mis tekib p„rast elanikkonna nappide vajaduste rahuldamist. Tegelikult alahinnatakse elanikkonna vajadusi pidevalt ja tagaj„rjeks on poolte tarbekaupade krooniline puuduj„„k; aga seda peetakse isegi kasulikuks. See on sihikindel poliitika: hoida isegi priviligeeritud kihte viletsuse piiril, sest ldine puudus suurendab v„ikeste privileegide t„htsust ja r“hutab sellega erinevust kihtide vahel. Kahekmnenda sajandi alguse standardi j„rgi on ka sisepartei liikme elu askeetlik ja vaevaline. Aga see v„hene luksus, mida ta naudib - avar ja h„sti sisustatud korter, paremast materjalist r“ivad, kvaliteetsem s””k, jook ja tubakas, kaks-kolm teenijat, isiklik auto v“i helikopter, - seab ta k“rgemale v„lispartei liikmest, ja v„lispartei liikmetel on sama laadi eelised allasurutud massi ees, keda nimetatakse ®proledeks¯. Sotsiaalne “hkkond on nagu sissepiiratud linnas, kus rikkuse ja vaesuse vaheliseks piiriks on k„ntsakas hobuseliha. Ja samal ajal teeb teadmine, et k„imas on s“da ja et pea kohal ripub oht, v“imu leandmise v„ikese kliki k„tte otsekui loomulikuks, v„ltimatuks elluj„„mise eeltingimuseks. S“da teeb niisis vajalikku h„vitust””d, ja teeb seda pealegi pshholoogiliselt vastuv“etavas vormis. P“him“tteliselt oleks ju kllalt lihtne raisata t””j“u lej„„ki maailmas templeid ja pramiide ehitades, auke kaevates ja neid uuesti t„ites v“i ka hulgaliselt kaupu tootes ja seej„rel neid p“letades. Aga see kindlustaks ainult hierarhilise hiskonna majanduslikku, ja mitte emotsionaalset alust. Ksimus ei ole eelk“ige rahvamasside hoiakus, kelle suhtumine pole oluline, kuni nad on t””ga h“ivatud, vaid Partei enda hoiakus. Ka k“ige v„ljapaistmatum Partei liige peab olema mingil kitsal alal asjatundlik, t””kas ja isegi intelligentne, aga samas peab ta olema kergeusklik ja pime fanaatik, kelle tundeelus valitsevad hirm, vihkamine, lipitsemine ja meeletu v“idujoovastus. Teiste s“nadega, tal peab olema s“jaolukorrale vastav meelelaad. Pole t„htis, kas s“da parasjagu k„ib, ja kuna l“plik v“it on v“imatu, ei ole ka t„htis, kas s“da on edukas v“i mitte. On vaja ainult, et valitseks s“jaolukord. Teadvuse l“hestumine, mida Partei oma liikmetelt n“uab ja mis on s“ja tingimustes kergemini saavutatav, on t„nap„eval juba ldine, aga mida k“rgemale keegi hierarhiaredelil on t“usnud, seda m„rgatavam see on. Just siseparteis on s“jahsteeria ja vaenlase vihkamine k“ige tugevam. Juhtimisaparaadi t””tajana teab sisepartei liige sageli paratamatult, et see v“i teine rindeteade ei vasta t“ele, ja ta ehk koguni taipab, et kogu see s“jajutt on v“lts ja et s“da tegelikult ei peetagi v“i et seda tehakse hoopis teistel eesm„rkidel, kui on avalikult deklareeritud; aga niisuguseid teadmisi on kerge neutraliseerida kaksisoima abil. Seet“ttu ei l”” kski sisepartei liige hetkekski k“ikuma oma mstilises usus, et s“da on reaalsus ja et see l“peb v“idukalt, nii et Okeaaniast saab maailmavalitseja. K“ik sisepartei liikmed usuvad sellesse tulevasse v“itu nagu usudogmasse. V“it saavutatakse kas t„nu sellele, et h“ivatakse j„rk-j„rgult ikka rohkem ja rohkem territooriume ja kujundatakse sel kombel r“huv j“ulekaal, v“i t„nu sellele, et avastatakse mingi uus ja vastupandamatu relv. Uurimist”” uute relvade saamiseks j„tkub pidevalt, ja see on ks v„heseid s„ilinud tegevusalasid, kus leiutamis- ja teoretiseerimisv“imelist tpi m“istus v“ib end veel v„lja elada. Teadus vanas m“ttes on t„nap„eva Okeaanias v„lja surnud. Uuskeeles puudub ldse vastav s“na. Empiiriline m“ttelaad, millel p“hinevad k“ik mineviku teaduslikud saavutused, on vastuolus ingsotsi p“hialustega. Ja isegi tehnoloogia arenemine toimub vaid siis, kui selle saavutusi saab mingil moel kasutada inimvabaduste piiramiseks. K“igil kasulikel tegevusaladel seisab maailm paigal v“i taandareneb. P“ldu haritakse hobuatradega, samal ajal kui raamatuid kirjutatakse masinaga. Ainult eluliselt t„htsates valdkondades, s.t. s“ja ja poliitilise nuhkimise alal, soositakse v“i v„hemalt talutakse veel empiirilist m“ttelaadi. Parteil on kaks eesm„rki: vallutada kogu maailm ja likvideerida igaveseks igasugune iseseisva m“tlemise v“imalus. Selle t“ttu peab Partei leidma lahenduse kahele suurele probleemile. Esiteks, kuidas vastu inimese enda tahtmist teada saada, mida ta m“tleb, ja teiseks, kuidas tappa m“ne sekundiga sadu miljoneid inimesi, ilma neid ette hoiatamata. Need probleemid ongi teadusliku uurimise aineks, niipalju kui seda veel on s„ilinud. T„nap„eva teadlane on kas segu pshholoogist ja inkvisiitorist, kes on p“hjalikult svenenud inimese n„oilme, liigutuste ja h„„letooni t„hendusvarjundite uurimisse ja katsetab uimastite, s^okiteraapia, hpnoosi ja fsilise piinamise m“ju t“e v„ljapressimisel; v“i ta on keemik, fsik v“i bioloog, kes tegeleb vaid nende oma eriala harudega, mis sobivad elu v“tmiseks. Rahuministeeriumi ruumikates laboratooriumides ja Brasiilia metsadesse, Austraalia k“rbetesse v“i Antarktika asustamata saartele peidetud katsejaamades on uurimisrhmad v„simatult t””s. Osa neist tegeleb lihtsalt tulevaste s“dade logistika planeerimisega; m“ned t””tavad v„lja ikka v“imsamaid rakettmrske, ikka tugevamaid laenguid ja ikka vastupidavamat soomuskatet; m“ned leiutavad aina uusi ja tapvamaid gaase v“i lahustuvaid mrke, mida saaks toota niisugustes kogustes, et nendega oleks v“imalik h„vitada elu tervetel mandritel, v“i pisikuid, mis oleksid immuunsed k“ikv“imalike antikehade suhtes; m“ned pavad konstrueerida s“idukit, mis liiguks maa all, nagu allveelaev liigub vee all, v“i lennukit, mis oleks oma baasist s“ltumatu nagu purjelaev; m“ned uurivad veel kaugemaid v“imalusi nagu p„ikesekiirte koondamine tuhandete kilomeetrite kaugusel kosmoses paiknevate l„„tsede abil v“i maasisese soojuse kasutamine kunstlike maav„rinate ja t“usulainete tekitamiseks. Aga htegi neist projektidest ei suudeta iial kuskil ligikaudugi realiseerida ja kski kolmest liriigist ei saavuta iial otsustavat lekaalu. Palju t„htsam on, et k“igil kolmel suurv“imul on aatomipommi n„ol olemas relv, mis on palju v“imsam kui k“ik see, milleni nende praegused uurimised v“iksid j“uda. Ehkki Partei kirjutab selle leiutise, vastavalt oma tavale, enda arvele, ilmusid esimesed aatomipommid juba tuhande heksasaja neljakmnendatel aastatel ja v“eti ulatuslikult kasutusele umbes kmme aastat hiljem. Sel ajal visati sadu pomme t””stuskeskustele, peamiselt Venemaa Euroopa-osas, L„„ne-Euroopas ja P“hja-Ameerikas. Selle tagaj„rjel veendusid k“igi maade valitsevad klassid, et j„rgmised aatomirnnakud t„hendaksid organiseeritud hiskonna ja j„relikult ka nende enda v“imu l“ppu. Selle j„rel, ilma et oleks s“lmitud mingit lepingut v“i isegi vihjatud selle vajadusele, ei visatud enam htegi pommi. K“ik kolm suurv“imu lihtsalt j„tkavad pommide tootmist ja varumist otsustavaks puhuks, mis nende arvates peab varem v“i hiljem saabuma. Aga samal ajal pole s“jakunst kolme- v“i neljakmne aasta jooksul edasi arenenud. T“si, varasemast enam kasutatakse helikoptereid, pommilennukite asemel on tulnud rakettmrsud ja “rnade kergeristlejate asemele praktiliselt uppumatud ujuvkindlused; aga muus osas ei ole toimunud peaaegu mingit arenemist. Tankid, allveelaevad, torpeedod, automaadid, isegi vintpssid ja k„sigranaadid kuuluvad endiselt relvastusse. Ja vaatamata ajakirjanduse ja teleekraani kaudu levitatavatele teadetele l“pututest tapatalgutest, ei ole varasemate s“dade meeleheitlikud lahingud, kus m“ne n„dala jooksul tapeti sadu tuhandeid v“i isegi miljoneid inimesi, enam kordunud. škski kolmest liriigist ei rita iial niisugust man””vrit, millega kaasneks t“sise lasaamise oht. Kui m“ni ulatuslikum operatsioon ette v“etaksegi, on see tavaliselt llatusrnnak oma liitlase vastu. K“ik kolm suurv“imu j„rgivad v“i pavad j„tta muljet, et nad j„rgivad ht ja sama strateegiat. Plaan on s“jategevuse, l„bir„„kimiste ja osavasti ajastatud lepingurikkumiste kombineerimise teel luua s“jav„ebaaside r“ngas, mis t„ielikult mbritseks seda v“i teist v“istlevat riiki, ja s“lmida siis selle v“istlejaga s“prusleping ja j„„da temaga aastateks rahujalale, et uinutada tema valvsust. Selle aja jooksul on siis v“imalik paigutada k“igisse strateegilistesse punktidesse tuumalaenguga rakette, mis l“puks korraga v„lja lastakse, nii h„vitavate tagaj„rgedega, et vastul””ki ei j„rgne. Ja siis on aeg s“lmida s“prusleping teise maailmasuurv“imuga, et valmistuda uueks rnnakuks. Vaevalt tasub lisada, et see skeem j„„b vaid teostamatuks unistuseks. V„he sellest, mingit s“jategevust ei toimu ldse mujal kui vaidlusalustel aladel ekvaatori ja pooluste mber; keegi ei rita tungida vastase territooriumile. Ja see seletabki t“ika, et kohati on liriikide piirid tinglikud. Euraasia n„iteks v“iks kerge vaevaga vallutada Briti saared, mis on geograafiliselt Euroopa osa, v“i teisest kljest Okeaanial oleks lihtne nihutada oma piire Reini v“i koguni Vislani. Aga see rikuks kultuurilise terviklikkuse printsiipi, mida ei ole kll iial s“nastatud, aga mida k“ik pooled j„rgivad. Kui Okeaania vallutaks alad, mis kunagi olid tuntud kui Prantsusmaa ja Saksamaa, tuleks nende alade elanikud kas h„vitada, mis on fsiliselt v„ga raske lesanne, v“i siis assimileerida umbes sajamiljoniline elanikkond, kes on tehnika arengu seisukohalt ligikaudu Okeaania tasemel. Probleem on k“igi kolme liriigi jaoks sama. Nende struktuur n“uab, et neil ei oleks mingit kontakti v„lismaalastega, v„lja arvatud piiratud ulatuses s“javangide ja v„rviliste orjadega. Isegi antud hetke ametlikku liitlasse suhtutakse lima umbusuga. Kui s“javangid v„lja arvata, siis ei puutu Okeaania reakodanik iial kokku hegi Euraasia v“i Ida-Aasia elanikuga ja v““rkeelte valdamine on talle keelatud. Kui tal lastakse v„lismaalastega suhelda, v“iks ta arvestada, et nad on temasarnased olendid ja et suurem osa sellest, mis talle nende kohta on r„„gitud, on vale. N“nda laguneks suletud maailm, milles ta elab, ja v“iks haihtuda hirm, vihkamine ja eneseuhkus, millele tema moraal tugineb. Seep„rast on k“ik pooled aru saanud, et P„rsia, Egiptus, Jaava ja Tseilon v“ivad kll lugematuid kordi k„est k„tte k„ia, aga parem on, kui t„htsamates piirkondades letavad riigipiiri ainult mrsud. Selle k“ige taga on asjaolu, millest pole iial valjusti r„„gitud, aga mida on vaikides m“istetud ja vastavalt ka k„itutud, ja nimelt, et elutingimused kolmes liriigis on suurel m„„ral samad. Okeaanias nimetatakse valitsevat filosoofiat ingsotsiks, Euraasias neobols^evismiks ja Ida-Aasias on sel hiinakeelne nimetus, mida tavaliselt t“lgitakse surmakultuseks, t„psem vaste oleks aga ehk eneseh„vitus. Okeaania elanik ei tohi midagi teada kahe teise filosoofia seisukohtadest, aga teda on “petatud neid vihkama kui barbaarset v„givalda moraali ja terve m“istuse vastu. Tegelikult ei saa neid filosoofiaid kuigiv“rd eristada ja neile toetuvaid sotsiaalseid ssteeme ei saa ldse eristada. Neis k“igis valitseb seesama pramidaalne struktuur, seesama pooljumalast juhi kultus, seesama majandus, mis eksisteerib lakkamatu s“japidamise t“ttu ja jaoks. Sellest j„reldub, et kolm liriiki ei saa ksteist vallutada, ja kui saakski, poleks neil sellest mingit kasu. Vastupidi, nii kaua, kui nad on vaenujalal, hoiavad nad ksteist psti nagu kolm “lekubu. Ja nagu see tavaline on, annavad ja htlasi ei anna k“igi kolme suurv“imu valitsevad rhmad endale aru sellest, mida nad teevad. Nende elu on phendatud maailma vallutamisele, aga samas teavad nad, et s“da peab kestma igavesti ega tohi l“ppeda v“iduga. Ja asjaolu, et vallutusohtu tegelikult ei ole, teebki v“imalikuks reaalsuse eitamise, mis on ingsotsi ja temaga v“istlevate m“ttessteemide erijoon. Siinkohal tuleb korrata seda, mis on juba varem ”eldud, et pidevaks muutudes on s“da p“hjalikult muutnud oma iseloomu. Endistel aegadel oli s“da juba oma m“iste poolest midagi, mis varem v“i hiljem l“peb, tavaliselt vaieldamatu v“idu v“i lasaamisega. Minevikus oli s“da ka ks peamisi vahendeid, millega inimhiskondi hoiti kokkupuutes materiaalse reaalsusega. K“igil aegadel on k“ik valitsejad pdnud oma alamatele sisendada v„„rettekujutust maailmast, aga nad ei ole v“inud endale lubada “hutada illusioone, mis v“iksid n“rgendada s“jalist v“imsust. Nii kaua, kui lasaamine t„hendas iseseisvuse kaotamist v“i m“nda muud ldiselt soovimatuks peetud tagaj„rge, tuli end selle vastu t“siselt kaitsta. Materiaalseid fakte ei saanud ignoreerida. Filosoofias, religioonis, poliitikas v“i eetikas v“is kaks pluss kaks olla viis, aga pssi v“i lennuki konstrueerimisel pidi see kindlasti olema neli. V“itlusv“imetud rahvad alistati varem v“i hiljem ja v“imuv“itlus ei sallinud illusioone. Pealegi pidi selleks, et olla v“itlusv“imeline, v“imalik olema minevikust “ppida, mis eeldas paikapidavat ettekujutust sellest, mis minevikus oli toimunud. Ajalehed ja ajaloo“pikud on sndmusi muidugi alati kujutanud ilustatult ja eelarvamuslikult, aga sellised v“ltsinguid, nagu neid t„nap„eval harrastatakse, ei olnud varem v“imalikud. S“da oli kindel terve m“istuse valvur. Kuna s“du v“is nii v“ita kui ka kaotada, polnud kski valitsev klass t„ielikult vastutusest vaba. Aga kui s“da muutub s“na t“sises m“ttes l“putuks, ei ole ta enam ohtlik. Kui s“da on l“putu, siis ei ole olemas niisugust asja nagu s“javajadus. Tehnika arenemine v“ib lakata ja ka k“ige k„egakatsutavamaid fakte v“ib eitada v“i arvestamata j„tta. Nagu me n„gime, j„tkatakse uurimist”id, mida v“iks nimetada teaduslikuks, veel ksnes s“jalistel eesm„rkidel, aga need on oma olemuselt unistuslikud ja sellel, et nad ei anna tulemusi, pole mingit t„htsust. T“husust, isegi s“jaasjanduses, ei ole enam tarvis. Okeaanias t””tab t“husalt veel ainult M“ttepolitsei. Kuna k“ik kolm liriiki on v“itmatud, on igaks neist tegelikult omaette maailma, kus v“ib rahulikult harrastada igasugust m“ttemoonutust. Reaalsus avaldab survet ainult igap„evaelu tarviduste kaudu: on tarvis sa ja juua, kuskil elada ja midagi selga panna, hoiduda mrki v“tmast ja lakorruse aknast v„lja astumast, ja nii edasi. Elu ja surma ja fsilise naudingu ja fsilise valu vahel on veel vahe, aga see on ka k“ik. L“igatud „ra v„lismaailmast ja minevikust, on Okeaania elanik nagu inimene t„htedevahelises ruumis, kes ei tea ”elda, kus on ®lal¯ ja kus on ®all¯. Niisuguse riigi valitsejate v“im on absoluutsem, kui oli vaaraodel v“i Rooma keisritel. Nad peavad hoolt kandma selle eest, et liiga palju alamaid surnuks ei n„lgiks, ja peavad j„lgima, et s“jatehnika tase oleks niisama madal nagu nende v“istlejatel; aga kui see miinimum on t„idetud, v“ivad nad reaalsust v„„nata, nagu neile p„he tuleb. Selle t“ttu on s“da, kui me m““dame varasemate s“dade m““dupuuga, puhas pettus. See on nagu kaklus teatavate m„letsejate loomade vahel, kelle sarved kasvavad sellise nurga all, et nad on v“imetud teineteisele kurja tegema. Aga kuigi ta on irreaalne, ei ole ta m“ttetu. Ta neelab tarbekaupade lej„„gi ja aitab s„ilitada erilist vaimset “hkkonda, mida hierarhiline hiskond vajab. S“da, nagu me n„eme, kuulub nd ainult sisepoliitikasse. Minevikus v“itlesid k“igi maade valitsevad rhmad, kuigi nad ehk tunnistasid oma hiseid huvisid ja piirasid selle t“ttu s“ja h„vitavust, siiski ksteisega ja v“itja r””vis v“idetu alati paljaks. Meie p„evil ei v“itle nad ldse enam ksteisega. Iga valitsev rhm peab s“da omaenda alamate vastu ja s“ja eesm„rgiks ei ole mingi territooriumi vallutamine v“i kaitsmine, vaid hiskonna struktuuri puutumatuna hoidmine. Juba s“na ®s“da¯ ise on selle t“ttu eksitav. V“ib-olla oleks “igem ”elda, et muudutes l“putuks on s“da lakanud tegelikult olemast. See eriline pinge, mis alates neoliitikumist kuni kahekmnenda sajandi neljakmnendate aastateni s“jaga kaasnes, on t„naseks asendunud hoopis millegi muuga. Teeks peaaegu sama v„lja, kui kolm liriiki, selle asemel et ksteisega s“dida, lepiksid kokku, et nad elavad psivas rahus, igaks puutumatuna omaenda piirides. Sest ka sel juhul oleks igaks neist suletud ssteem, igaveseks vaba v„lise ohu kainestavast m“just. Rahu, mis on t“esti pidev, annaks sama tulemuse mis pidev s“da. Selles seisnebki loosungi S“da on rahu sisim t„hendus, kuigi enamik Partei liikmeid m“istab seda palju pealiskaudsemalt. Winston katkestas korraks lugemise. Kusagil kaugel plahvatas ks rakettmrsk. O^nnis tunne olla ksi keelatud raamatuga, toas, kus ei ole teleekraani, ei haihtunud. šksindus ja turvalisus olid fsiliselt tajutavad, segunedes mingil kombel tema keha roidumuse, tooli pehmuse ja aknast tuleva “rna tuule“hu puudutusega, mis m„ngles tema p“sel. See raamat paelus teda v“i t„psemalt ”eldes see andis talle kindlust. Teatavas m“ttes ei ”elnud see talle midagi uut, aga osalt just see ktkestaski teda. See raamat tles, mida ta isegi oleks ”elnud, kui ta oleks suutnud oma hajuvil m“tteid korrastada. See oli tema enda m“istusega sarnase, aga tohutult v“imsama, sstemaatilisema ja julgema m“istuse saadus. Parimad raamatud, leidis ta, on need, mis r„„givad sulle sellest, mida sa juba tead. Ta oli just p””rdunud tagasi esimese peatki juurde, kui ta kuulis trepilt Julia samme ja t“usis toolist, et talle vastu minna. Julia viskas pruuni t””riistakoti maha ja tormas tema k„te vahele. Nad ei olnud teineteist juba n„dal aega n„inud. ®Ma sain selle raamatu,¯ tles Winston, kui nad olid teineteise embusest vabanenud. ®Ah, sa said selle? Tore,¯ vastas Julia erilise huvita ja p“lvitas peaaegu kohe priimuse k“rvale, et kohvi keeta. Nad ei p””rdunud selle teema juurde tagasi enne, kui olid pool tundi voodis veetnud. O^htu oli kllalt jahe, nii et nad pidid teki peale v“tma. Alt “uest kostis tuttavat lauluh„„lt ja lohisevaid samme kivisillutisel. Tugev punetavate k„tega naine, keda Winston oli n„inud juba oma esimesel klask„igul, oli peaaegu et “ue koostisosa. Paistis, et p„evas ei ole hetkegi, millal ta ei marsiks edasi-tagasi pesupali ja n””ri vahet, vaheldumisi pesupulki suus hoides ja siis j„lle l“busalt laulu k““ritades. Julia oli p””ranud end klili ja paistis olevat kohe magama j„„mas. Winston “ngitses p“randalt raamatu ja seadis end voodip„itsisse istuma. ®Me peame seda lugema,¯ tles ta. ®Sina ka. K“ik Vennaskonna liikmed peavad seda lugema.¯ ®Loe sina,¯ tles Julia kinnisilmi. ®Loe k“vasti. Nii on k“ige parem. Siis sa saad mulle seletada, kui vaja.¯ Kellaosutid olid kuue peal, kell oli niisiis kaheksateist. Neil oli aega kolm v“i neli tundi. Winston pani raamatu p“lvedele ja hakkas lugema. I peatkk Teadmatus on j“ud Kogu kirjapandud ajaloo v„ltel, ja t“en„oliselt juba neoliitikumi l“pust peale, on maailmas elanud kolme liiki inimesi: lemkiht, keskkiht ja alamkiht. Neil omakorda on olnud mitmeid alajaotusi, neid on “ige mitut moodi nimetatud ja nende arvuline suhe - nagu ka ksteisesse suhtumine - on aegade jooksul muutunud, aga hiskonna p“histruktuur on j„„nud ikka samaks. Isegi p„rast tohutuid murranguid ja n„iliselt p””rdumatuid muutusi on sama mall end alati uuesti maksma pannud, nii nagu groskoop saavutab alati uuesti tasakaalu, kui kaugele teda sellest ka v„lja ei viida. ®Julia, oled sa „rkvel?¯ ksis Winston. ®Jah, kallis, ma kuulan. Loe edasi. See on oivaline.¯ Winston j„tkas lugemist: Nende kolme rhma eesm„rgid on t„iesti lepitamatud. šlemkihi eesm„rk on s„ilitada oma positsioon. Keskkihi eesm„rk on lemkihiga koht vahetada. Alamikihi eesm„rk - kui tal ldse on eesm„rki, sest alamkihile on psivalt iseloomulik, et ta on t””orjusest nii muserdatud, et ta tajub ainult katkendilikult seda, mis on v„ljaspool tema igap„evast elu, - on kaotada k“ik erinevused ja luua hiskond, kus k“ik inimesed on v“rdsed. Seep„rast toimub ajaloos ikka ja j„lle v“itlus, mis on oma p“hijoontes sama. šlemkiht v“ib pikka aega n„iliselt kindlalt v“imul psida, aga varem v“i hiljem j“uab alati k„tte hetk, kus ta kaotab kas usu iseendasse v“i oma t“husalt valitsemise v“ime v“i need m“lemad. Ja siis v“tab talt v“imu le keskkiht, kes v“idab oma poole ka alamkihi, tehes n„o, et ta v“itleb vabaduse ja “igluse eest. Niipea aga, kui eesm„rk on saavutatud, surub keskkiht alamikihi tagasi endisse orjaseisundisse ja temast endast saab uus lemkiht. Ja varsti eraldub hest v“i teisest rhmast v“i neist m“lemast uus keskkiht ja v“itlus algab otsast peale. Neist kolmest rhmast ei saavuta ainult alamkiht iial isegi mitte ajutist edu oma eesm„rkide taotlemisel. Oleks liialdus v„ita, et ajaloo jooksul pole materiaalses m“ttes mingit progressi toimunud. Isegi praegusel allak„iguperioodil elab keskmine inimene paremini kui m“ni sajand tagasi. Aga mitte mingi heaolu kasv, mitte mingi kommete peenenemine, kski reform v“i revolutsioon ei ole inimestevahelist v“rdsust millimeetri v“rragi l„hemale toonud. Alamkihi seisukohalt pole kski muutus ajaloos t„hendanud iial midagi muud kui tema valitseja nime muutust. šheksateistkmnenda sajandi l“puks oli selle malli kordumine selgeks saanud paljudele uurijatele. Sellal tekkisid m“tlejate koolkonnad, mis k„sitlesid ajalugu kui tsklilist protsessi ja pdsid n„idata, et ebav“rdsus on inimelu muutumatu seadus. Sellel doktriinil oli muidugi alati olnud pooldajaid, aga viisis, kuidas seda nd esitati, ilmnes m„rkimisv„„rne muutus. Minevikus oli hierarhilise hiskonnavormi vajadus olnud spetsiifiliselt lemkihi doktriin. Seda jutlustasid kuningad ja aristokraadid ja vaimulikud ja juristid ja muud seda laadi tegelased, kes nende arvel parasiteerisid, ja seda pehmendati ldiselt lubatustega hvitusele kujuteldavas hauataguses maailmas. Keskkiht kasutas, kuni ta v“imu p„rast v“itles, niisuguseid m„rks“nu nagu ®vabadus¯, ®“iglus¯ ja ®vendlus¯. Nd aga hakkasid inimeste vendluse m“istet rndama inimesed, kes ei olnud veel juhtpositsioonil, vaid alles lootsid peagi sinna j“uda. Minevikus oli keskkiht teinud revolutsioone v“rdsuse lipu all ja oli maksma pannud v„rske trannia niipea, kui vana oli kukutatud. Uued keskkihirhmad kuulutasid oma tranniat tegelikult juba ette. Sotsialism, teooria, mis tekkis heksateistkmnenda sajandi algul ja oli viimane lli ideede ahelas, mis ulatub tagasi vanaaja orjam„ssudeni, oli veel sgavalt nakatatud m””dunud aegade utopismist. Aga k“igis sotsialismivariantides, mis tekkisid p„rast 1900. aastat, oli ikka avalikumalt loobutud seisukohast, et eesm„rgiks on vabaduse ja v“rdsuse kehtestamine. Uued liikumised, mis tekkisid sajandi keskel, ingsots Okeaanias, neobols^evism Euraasias ja surmakultus, nagu seda ldiselt nimetatakse, Ida-Aasias, seadsid juba teadlikult oma eesm„rgiks vabadusepuuduse ja ebav“rdsuse p“listamise. Need uued liikumised olid muidugi v„lja kasvanud vanadest ja pdsid s„ilitada nende nime ja tegid silmakirjalikke kummardusi nende ideoloogiale. Aga k“igi nende eesm„rk oli peatada progress ja klmutada ajalugu valitud hetkel. Tuntud pendeldus pidi veel kord toimuma, ja siis pidi sel olema l“pp. Nagu tavaliselt, pidi keskkiht lemkihi k“rvale t“rjuma ja ise tema asemele asuma; aga seekord pidi lemkiht, t„nu teadlikule strateegiale, olema v“imeline alatiseks oma kohale j„„ma. Need uued doktriinid kujunesid v„lja osalt ka t„nu ajalooteadmiste kogunemisele ja ajalootaju svenemisele, mida enne heksateistkmnendat sajandit veel “ieti olemaski polnud. Ajaloo tskliline liikumine oli nd m“istetav v“i v„hemalt n„is seda olevat; ja kui see oli m“istetav, siis oli see ka muudetav. Aga peamine, p“him“tteline p“hjus oli see, et juba kahekmnenda sajandi alguses oli inimeste v“rdsus saanud tehniliselt v“imalikuks. T“si kll, inimesed ei olnud v“rdsed oma snnip„raste eelduste poolest ja tegevusalad olid eristunud sel kombel, et see soosis htesid teiste arvel; aga polnud enam mingit vajadust klassivahede j„rele v“i suurte varanduslike erinevuste j„rele. Varasematel aegadel olid klassivahed paratamatud ja koguni soovitavad. Ebav“rdsus oli tsivilisatsiooni hind. Masinatootmise arenemisega aga muutus olukord. Kuigi inimesed pidid ikka veel tegema erinevaid t”id, ei pidanud nad enam elama erineval sotsiaalsel ja majanduslikul tasemel. Sellep„rast ei olnud inimeste v“rdsus v“imule prgivate uute rhmade vaatekohalt enam mingi ideaal, mille poole pda, vaid oht, mida tuli v„ltida. Primitiivsematel aegadel, kui “iglane ja rahulik hiskond ei olnud veel v“imalik, oli v„ga lihtne sellesse uskuda. Unistus maapealsest paradiisist, kus inimesed elavad vennalikult koos, ilma seaduste ja ilma kurnava t””ta, oli inimeste ettekujutust ktkes hoidnud tuhandeid aastaid. Ja sel n„gemusel oli teatav m“ju olnud ka neile rhmadele, kes tegelikult j„rjekordsest ajaloomuutusest kasu said. Prantsuse, Inglise ja Ameerika revolutsiooni p„rijad olid osalt veel uskunud oma tiraadidesse, mis kuulutasid inim“igusi, s“navabadust, v“rdsust seaduse ees ja nii edasi, ja olid isegi lasknud neist m“nev“rra oma k„itumist m“jutada. Aga kahekmnenda sajandi neljandal aastakmnel olid juba k“ik poliitilise m“tte p“hivoolud autoritaarsed. Maise paradiisi ideele t“mmati kriips peale just siis, kui see muutus realiseeritavaks. K“ik uued poliitikateooriad, ksk“ik kuidas nad end ka nimetasid, viisid tagasi hierarhiale ja korrale. Ja selles ldises mentaliteedi kalgistumises, mis algas umbes 1930. aastal, tulid taas kasutusele tavad ja kombed, mis olid juba ammu k“rvale j„etud, m“nel juhul sadu aastaid tagasi, - vangistamine ilma kohtuta, s“javangide orjana kasutamine, avalikud hukkamised, piinamised lestunnistuste saamiseks, pantvangide v“tmine ja tervete rahvaste kditamine, - ja v„he sellest, et need muutusid ldiseks, nendega leppisid ja neid koguni “igustasid inimesed, kes pidasid end valgustatuks ja edumeelseks. Ingsots ja temaga v“itlevad poliitilised teooriad kujunesid l“plikult v„lja alles p„rast aastakmneid v„ldanud kodus“dade, revolutsioonide ja kontrrevolutsioonide lainet kogu maailmas. Aga mitmesugused, ldiselt totalitaarseks nimetatud ssteemid, mis olid esile kerkinud sajandi alguses, olid lasknud neid juba ette aimata, ja kaosest esilekerkiva maailma piirjooned olid juba ammu ilmsed. Ja niisama ilmne olid see, mis sorti inimesed hakkavad seda maailma juhtima. Uue aristokraatia moodustasid p“hiliselt brokraadid, teadlased, insenerid, ametihingutegelased, avaliku arvamuse eksperdid, sotsioloogid, “petajad, ajakirjanikud ja elukutselised poliitikud. Neid inimesi, kes p„rinesid kindlapalgalisest keskklassist ja t””lisklassi lakihist, oli kujundanud ja liitnud monopolistliku t””stuse ja tsentraliseeritud hariduse k“le maailm. Kui neid v“rrelda endiste aegade vastava hiskonnakihiga, siis ei olnud nad nii ahned ja luksushimulised, janunesid aga rohkem puhast v“imu ja olid eelk“ige teadlikumad sellest, mida nad teevad, ja tahtekindlamad opositsiooni purustamises. See viimane erinevus oli k“ige olulisem. T„nap„evastega v“rreldes olid k“ik mineviku tranniad loiud ja saamatud. Valitsevad rhmad olid ikka mingil m„„ral liberaalsetest ideedest nakatatud, kaldusid j„tma igale poole lahtisi otsi ja arvesse v“tma ainult otseseid tegusid, tundmata huvi selle vastu, mida nende alamad m“tlevad. Isegi keskaegne katoliku kirik oli kaasaja m““dupuu j„rgi tolerantne. Osalt oli p“hjus kindlasti selles, et minevikus polnud helgi valitsusel v“imalik oma kodanikke pideva j„relvalve all hoida. Trkikunsti leiutamine tegi avaliku arvamuse manipuleerimise muidugi lihtsamaks ja film ja raadio arendasid seda protsessi edasi. Televisiooni areng ja tehnilised uuendused, mis v“imaldasid kasutada hte ja sama seadet nii saatja kui vastuv“tjana, tegid aga eraelule l“pu. Iga kodanikku v“i v„hemasti iga kodanikku, kes oli kllalt t„htis, et teda silmas pidada, sai nd kakskmmend neli tundi ””p„evas politsei pilgu all ja ametliku propaganda kuuldavuses hoida, kusjuures k“ik teised kommunikatsioonikanalid olid suletud. Esimest korda oli nd riigil v“imalus alamatele peale suruda t„ielikku kuulekust, ja v„he sellest, ka t„ielikku arvamuste htsust. P„rast viiekmnendate ja kuuekmnendate aastate revolutsioonilist perioodi toimus hiskonnas nagu tavaliselt mberrhmitumine lem-, kesk- ja alamkihiks. Aga uus lemkihirhm ei tegutsenud, erinevalt k“igist oma eelk„ijaist, instinktile tuginedes, vaid teadis t„pselt, mida tuleb oma asendi kindlustamiseks teha. Juba ammu oli aru saadud, et oligarhia ainus kindel alus on kollektivism. J“ukust ja privileege on k“ige kergem kaitsta, kui neid omatakse hiselt. Niinimetatud ®eraomanduse likvideerimine¯, mis toimus sajandi keskel, t„hendas tegelikult omandi kontsentreerimist m„rksa v„iksema arvu inimeste k„tte kui varem, - selle erinevusega, et uuteks omanikeks oli rhm, ja mitte suur hulk eri isikuid. Individuaalselt ei oma Partei liige midagi peale t„htsusetute isiklike asjade. Kollektiivselt omab Partei aga k“ike Okeaanias, sest ta juhib k“ike ja kasutab tooteid oma „ran„gemist m””da. Revolutsioonile j„rgnenud aastatel oli tal v“imalik t“usta sellesse valitsevasse asendisse peaaegu vastupanuta, sest kogu seda protsessi esitati kui kollektiviseerimisakti. Oli alati endastm“istetavaks peetud, et kui kapitalistide varandus on eksproprieeritud, peab j„rgnema sotsialism, ja kapitalistide varandus oli kaheldamatult eksproprieeritud. Vabrikud, kaevandused, maa, majad ja transpordivahendid - k“ik oli neilt „ra v“etud, ja kuna need ei kujutanud endast enam eraomandit, pidi j„relikult tegemist olema hiskondliku omandiga. Ingsots, mis oli v„lja kasvanud varasemast sotsialistlikust liikumisest ja oli omaks v“tnud ka selle fraseoloogia, t„itis tegelikult sotsialistliku programmi p“hipunkti; tulemusega, mis oli ennakult ette n„htud ja ette kavatsetud, et majanduslik ebav“rdsus muutus sellega psivaks. Aga hierarhilise hiskonna p“listamise probleemid ulatuvad palju sgavamale. Valitsev rhm v“ib v“imu kaotada vaid neljal p“hjusel. Ta kas langeb v„lisvaenlase k„e l„bi, v“i ta valitseb nii saamatult, et see “hutab masse m„ssama, v“i ta laseb tekkida tugeval ja rahulolematul keskkihirhmal, v“i ta kaotab eneseusalduse ja valitsemistahte. Need tegurid ei m“ju ksikult ja tavaliselt on k“ik need neli mingil m„„ral esindatud. Valitsev klass, kes suudab end k“igi nende vastu kaitsta, psib igavesti v“imul. L“ppkokkuv“ttes on m„„rav valitseva klassi enda sisemine hoiak. Alates selle sajandi keskpaigast oli esimene oht tegelikult kadunud. K“ik kolm suurv“imu, kes on maailma omavahel „ra jaganud, on tegelikult vallutamatud ja v“ivad saada vallutatavaks vaid aeglaste demograafiliste muutuste kaudu, mida valitsus, kellel on laialdane v“im, v“ib kergesti „ra hoida. Ka teine oht on ainult teoreetiline. Massid ei hakka kunagi m„ssama omal algatusel ja nad ei hakka kunagi m„ssama ainult sellep„rast, et nad on r“hutud. T“epoolest, kui neil ei ole v“rdlusv“imalusi, nad isegi ei tea, et nad on r“hutud. Mineviku sagedased majanduskriisid olid t„iesti tarbetud ja neil ei lasta enam korduda, kll aga v“ib esineda ja esinebki teisi ja niisama suuri vapustusi, ilma et neil oleks poliitilisi tagaj„rgi, sest puuduvad igasugused v“imalused v„ljendada oma rahulolematust. Mis puutub leproduktsiooniprobleemi, mis „hvardas meie hiskonda sellest peale, kui hakkas arenema masintootmine, siis see on lahendatud t„nu alalisele s“japidamisele (vt. III ptk.), mis on kasulik ka hiskonna moraali vajalikul k“rgusel hoidmiseks. Niisiis on meie praeguste valitsejate seisukohalt t“eliseks ohuks ainult uue, v“imekate, alarakendatud ja v“imuahnete inimeste rhma tekkimine ja liberalismi ning skeptitsismi levik nende enda ridades. Probleem, kui nii v“ib ”elda, on kasvatuslik. Probleem on selles, et pidevalt vormida nii juhtiva rhma kui ka sellele otseselt alluva, suurema, t„idesaatva rhma teadvust. Masside teadvust tuleb m“jutada ainult negatiivselt. Eeltoodu p“hjal v“ib ette kujutada - kui seda juba ei tunta - Okeaania hiskonna ldstruktuuri. Pramiidi tipus on Suur Vend. Suur Vend on eksimatu ja k“ikv“imas. Tema juhtimisest ja innustusest tulenevad k“ik edusammud, k“ik saavutused, k“ik v“idud, k“ik leiutised, k“ik teadmised, kogu tarkus, kogu “nn ja k“ik, mis on v„„rtuslik. Keegi ei ole Suurt Venda iial n„inud. Ta on n„gu plangul, h„„l teleekraanis. V“ib olla sna kindel, et ta ei sure iial, ja juba praegu puudub selgus selles, millal ta on sndinud. Suur Vend on v„liskuju, milles Partei tahab end maailmale n„idata. Tema funktsioon on koondada hte punkti armastust, hirmu ja aukartust, - tundeid, mida on kergem seostada ksikisiku kui organisatsiooniga. Suurest Vennast allpool on sisepartei, mille liikmeskond on piiratud kuue miljoniga ehk v„hem kui kahe protsendiga Okeaania elanikkonnast. Siseparteist allpool on v„lispartei, ja kui seisparteid v“ib pidada riigi ajuks, siis v„lisparteid v“ib v“rrelda tema k„tega. Sellest allpool on tumm mass, keda me tavaliselt nimetame ®proledeks¯ ja keda on ligi 85 protsenti elanikkonnast. Meie eespoolse jaotuse j„rgi on proled alamkiht, sest ekvatoriaalmaade orirahvad, kes k„ivad pidevalt he vallutaja k„est teise vallutaja k„tte, ei ole struktuuri alaline v“i v„ltimatu osa. P“him“tteliselt ei ole neisse kolme rhma kuulumine p„rilik. Teoorias ei snni sisepartei liikme laps siseparteisse. Vastu v“etakse emba-kumba parteiharru eksamiga, mis sooritatakse kuueteistkmneaastaselt. Samuti ei esine mingit rassilist diskrimineerimist v“i provintsidevahelist ebav“rdsust. Partei ladvikust v“ib leida nii juute, neegreid kui ka L“una-Ameerika puhastverd indiaanlasi ja iga piirkonna valitsusaparaat koosneb kohalikest ametnikest. Pole htki Okeaania osa, kus elanikud tunneksid, et nad on koloniaalrahvas, keda valitsetakse kaugest pealinnast. Okeaanial ei ole pealinna ja tema nominaalne riigipea on isik, kelle asukohta ei tea keegi. V„lja arvatud see, et inglise keel on tema peamine lingua franca ja uuskeel on tema ametlik keel, ei ole ta mingil moel tsentraliseeritud. Tema valitsejaid ei hoia koos mitte veresidemed, vaid ustavus hisele “petusele. T“si kll, meie hiskond on kihistunud, ja v„ga j„igalt kihistunud, kusjuures aluseks n„ib esimesel pilgul olevat p„rilikkus. Eri rhmade vahel on palju v„hem edasi-tagasi liikumist kui kapitalismi v“i isegi industrialiseerimiseelsel ajastul. Partei kahe haru vahel ju toimub teatav vahetus, aga ainult sedav“rd, kui see tagab, et siseparteist praagitakse n“rgemad v„lja ja v„lispartei auahnemad liikmed tehakse kahjutuks, lastes neil t“usta. Proletaarlastel ei lasta tegelikult parteisse astuda. K“ige andekamad neist, kellest v“iks kujuneda rahulolematuse tuumik, paneb M“ttepolitsei lihtsalt m„rgile ja k“rvaldab. Aga see asjade seis ei ole tingimata psiv ega ole sel ka p“him“ttelist t„htsust. Partei ei ole klass vanas m“ttes. Ta ei pa v“imu kui niisugust oma lastele p„randada, ja kui ei ole muud moodust hoida v“imekamaid mehi tipus, on ta t„iesti valmis v„rbama hoopis uut p“lvkonda proletariaadi ridadest. Kriitilistel aastatel aitas t“siasi, et Partei ei ole p„rilik institutsioon, suurel m„„ral opositsiooni neutraliseerida. Vana tpi sotsialist, keda oli “petatud v“itlema nn. klassiprivileegide vastu, oli veendunud, et see, mis pole p„rilik, ei saa olla psiv. Ta ei taibanud, et oligarhia j„tkuvus ei pea olema fsiline, ega j„„nud m“tisklema selle le, et p„riliku aristokraatia v“im on alati olnud lhiajaline, samal ajal kui adoptiivsed organisatsioonid nagu katoliku kirik on kestnud vahel sadu ja tuhandeid aastaid. Oligarhilise valitsemisvormi olemus ei ole mitte p„randatavus, vaid teatava surnult elavale pealepandud maailmavaate ja eluviisi psivus. Valitsev rhm j„„b valitsevaks rhmaks seni, kuni ta v“ib ise endale j„rglasi m„„rata. Parteid ei huvita mitte oma vere p“listamine, vaid iseenda p“listamine. Pole t„htis, kes v“imu enda k„es hoiab, eeldusel, et hierarhiline struktuur psib muutumatuna. K“ik t“ekspidamised, kombed, maitsed, tunded ja hoiakud, mis meie aega iseloomustavad, on tegelikult m„„ratud lal hoidma Partei salap„rasust ja takistama tajumast kaasaegse hiskonna t“elist olemust. Fsiline vastuhakk v“i k“ige v„iksemgi samm vastuhaku suunas ei ole praegu enam v“imalik. Proletaarlastelt pole midagi karta. Omaette j„etuna j„tkavad nad p“lvest p“lve ja sajandist sajandisse t””tamist, sigimist ja suremist, mitte ainult hegi ajeta vastu hakata, vaid ka suutmata taibata, et maailma v“ib olla ka teistsugune, kui ta on. Ohtlikuks v“iksid nad muutuda vaid juhul, kui t””stusliku tehnika areng n“uaks neile suurema hariduse andmist; kuna aga s“jaline ja majanduslik konkurents ei ole enam t„htis, on ldine haridustase hoopis lagunemas. On t„iesti ksk“ik, missugused on masside arvamused v“i kas neil neid ldse on. Neile v“ib lubada m“ttevabadust, sest nad on m“tlemisv“imetud. Seevastu Partei liikme puhul ei sallita v„himatki eriarvamust k“ige t„htsusetumaski ksimuses. Partei liige elab snnist surmani M“ttepolitsei silma all. Isegi kui ta on ksi, ei saa ta iial kindel olla, et ta on ksi. Teda v“ib iga hetk ette hoiatamata kontrollida, magab ta v“i on „rkvel, t””tab v“i puhkab, on vannis v“i voodis, ja kontrollida nii, et ta ei teagi, et teda kontrollitakse. škski tema liigutus ei ole t„htsusetu. Tema s“prused, tema meelelahutused, tema k„itumine naise ja lastega, tema n„oilme, kui ta on ksi, s“nad, mida ta unes pomiseb, isegi tema iseloomulikud liigutused, - midagi ei j„eta kahe silma vahele. R„„kimata t“elistest libastumistest, pannakse kindlalt m„rgile k“ik veidrused, olgu kui tahes v„ikesed, k“ik muutused harjumustes, igasugune n„rviline maneerlikkus, mis v“ib olla siseheitluse smptoom. Tal ei ole heski suunas valikuvabadust. Teisest kljest ei piira tema tegusid kski seadus v“i selgelt s“nastatud k„itumiskoodeks. Okeaanias ei ole seadusi. M“tted ja teod, mis, kui nad on m„rgile pandud, t„hendavad kindlat surma, ei ole vormiliselt keelatud, ja l“putud puhastused, arreteerimised, piinamised, vangistamised ja hukkumised pole m“eldud mitte t“eliselt toimepandud kuritegude karistamiseks, vaid nende inimeste k“rvaldamiseks, kes v“iksid ehk kunagi tulevikus mingi kuriteo toime panna. Partei liikmelt ei n“uta mitte ainult “igeid arvamusi, vaid ka “iget vaistu. Paljusid uskumusi ja hoiakuid, mida temalt n“utakse, ei ole kunagi selgelt m„„ratletud ja neid ei saagi m„„ratleda, paljastamata ingsotsi loomuomaseid vastuolusid. Kui ta on “igeusklik (uuskeeles heaoimur), teab ta igas olukorras, j„rele m“tlemata, mida on “ige uskuda v“i soovitav tunda. Igal juhul on juba lapsep“lves l„bitehtud p“hjalik vaimne treening, mille v“tmes“nadeks on uuskeelsed m“isted roimstopp, mustvalge ja kaksisoim, v“tnud talt tahte ja v“ime asjade le sgavamalt j„rele m“elda. Partei liikmel ei tohi olla isiklikke tundeid ega meeleolulangusi. Temalt oodatakse, et ta oleks pidevas v„lisvaenlaste ja riigireeturite vihkamises, v“idujoovastuses ja enesealanduses Partei v„gevuse ja tarkuse ees. Tema armetust ja viletsast elust tingitud rahulolematus juhitakse sihikindlalt k“rvale ja hajutatakse niisuguste v“tetega nagu kaks vihkamise minutit, ja m“tlemine, mis v“iks viia skeptilise v“i m„ssulise hoiakuni, on juba ette tapetud. Selle distsipliini k“ige esimest ja k“ige lihtsamat astet, mida saab “petada isegi v„ikestele lastele, nimetatakse uuskeeles roimstopp. Roimstopp t„hendab v“imet otsekui vaistlikult peatuda iga ohtliku m“iste knnisel. See sisaldab ka oskust j„tta t„hele panemata analoogiaid, lasta k“rvust m””da loogikavigu ja m“ista valesti k“ige lihtsamaid argumente, kui need on ingsotsile vaenulikud, ja tunda igavust v“i vastumeelsust, niipea kui m“ni m“ttek„ik v“iks viia ketserlikku suunda. Roimstopp on lhidalt ”eldes kaitsev lollus. Aga ainuksi lollusest ei piisa. Vastupidi, t“eline “igeusklikkus eeldab niisama t„iuslikku kontrolli oma vaimsete protsesside le, nagu on akrobaadil oma keha le. Okeaania hiskond psib l“ppkokkuv“ttes usul, et Suur Vend on k“ikv“imas ja et Partei on eksimatu. Aga kuna Suur Vend ei ole tegelikult k“ikv“imas ja Partei ei ole eksimatu, siis n“uab see v„simatult ja lakkamatut paindlikkust faktide t“lgendamisel. V“tmes“naks on siinkohal mustvalge. Nagu uuskeele s“nadel enamasti, on ka sellel s“nal kaks vastandlikku t„hendust. Oponendi kohta tarvitatuna t„hendab see h„bitut kommet musta valgeks kuulutada, ignoreerides ilmselgeid fakte. Parteilase kohta tarvitatuna t„hendab see lojaalset valmisolekut musta valgeks tunnistada, kui parteidistsipliin seda n“uab. Aga see t„hendab ka v“imet uskuda, et must on valge, ja enamgi veel, teada, et must on valge, ning unustada, et kunagi on vastupidist usutud. See n“uab pidevat mineviku mbertegemist, mida v“imaldab m“tlemisssteem, mis h“lmab tegelikult k“ik lej„„nud ja mida tuntakse uuskeeles kaksisoima nime all. Mineviku mbertegemist on vaja kahel p“hjusel, millest ks on v„hem t„htis ja nii-”elda „rahoidev. V„hem t„htis p“hjus on see, et osalt on Partei liige nagu proletaarlanegi oma elutingimustega rahul selle t“ttu, et tal ei ole v“rdlusv“imalust. Teda tuleb „ra l“igata minevikust, nagu teda tuleb „ra l“igata ka v„lisriikidest, sest ta peab uskuma, et ta elab paremini kui tema esivanemad ja et materiaalse heaolu keskmine tase aina t“useb. Aga m„rksa olulisem p“hjus minevikku kohandada on vajadus kaitsta Partei eksimatust. T„htis ei ole ainult see, et k“nesid, statistikat ja igasuguseid allikaid tuleb pidevalt ajakohastada n„itamaks, et Partei prognoosid on alati “iged olnud. T„htis on ka see, et iial ei tohi m””nda htki muutust doktriinis v“i poliitilises kursis. Sest oma arvamuse v“i isegi poliitika muutmine oleks oma n“rkuse tunnistamine. Kui n„iteks Euraasia v“i Ida-Aasia (ksk“ik kumb) on praegu vaenlane, siis peab ta olema alati vaenlane olnud. Ja kui faktid r„„givad midagi muud, siis tuleb fakte muuta. Nii kirjutatakse ajalugu pidevalt mber. Ja seda igap„evast minevikku v“ltsimist, mida teostab T“eministeerium, on riigikorra stabiilsuseks niisama vaja nagu represseerimist ja nuhkimist, mida teostab Armastusministeerium. Mineviku muutuvus on ks ingsotsi p“hit“ekspidamisi. Minevikusndmusi, nagu v„idetakse, pole objektiivselt olemas, nad elavad vaid kirjalikes allikates ja inimeste m„lus. Minevik on see, mille suhtes allikad ja m„lu on hel n“ul. Ja kuna Parteil on t„ielik kontroll k“igi allikate le ja niisama t„ielik kontroll oma liikmete teadvuse le, siis j„reldub sellest, et minevik on see, milleks Partei teda suvatseb teha. Ja sellest j„reldub ka, et kuigi minevikku saab muuta, ei ole seda iial helgi konkreetsel juhul muudetud. Sest kui ta on uuesti loodud sel kujul, nagu momendil on vaja, siis see uus versioon ongi minevik, ja mingit teist minevikku pole iial saanud olla. See kehtib ka siis, kui hte ja sama sndmust tuleb aasta jooksul mitu korda tundmatuseni muuta, mida juhtub kllalt tihti. Partei valduses on kogu aeg absoluutne t“de, ja selge on, et see, mis on absoluutne, ei saa kunagi olla olnud erinev sellest, mis ta on praegu. Nagu n„ha, s“ltub kontroll mineviku le eelk“ige m„lu treenitusest. Kirjalike allikate vastavusse viimine momendil kehtiva “igeusklikkusega on puhtmehhaaniline toiming. Aga vaja on ka m„letada, et sndmused toimusid soovitud viisil. Ja kui on vaja m„lu mber seada v“i kirjalikke allikaid v“ltsida, siis on vaja ka unustada, et nii on tehtud. Seda trikki aga saab “ppida nagu iga teistki ajude gmnastikat. Ja seda on “ppinud enamik Partei liikmeid, ja kindlasti k“ik need, kes on niisama intelligentsed kui “igeusklikud. Vanakeeles nimetatakse seda pris avameelselt ®reaalusekontrolliks¯. Uuskeeles nimetatakse seda kaksisoimaks, kuigi kaksisoim sisaldab ka veel palju muud. Kaksisoim t„hendab v“imet hoida oma teadvuses korraga kaht vastandlikku t“ekspidamist ja need m“lemad omaks v“tta. Tark Partei liige teab, mis suunas tal tuleb oma m„lu muuta; ta teab j„relikult ka, et ta teeb reaalsusega trikke; aga kaksisoima abil ta veenab ennast, et reaalsus ei kannata selle all. See protsess peab olema teadlik, muidu ta ei toimu kllalt t„pselt, aga ta peab olema ka ebateadlik, muidu ta toob kaasa v“ltsuse- ja selle t“ttu stunde. Kaksisoim on ingsotsi tuum, sest Partei p“hitegevuseks on kasutada teaduslikku pettust, s„ilitades samal ajal t„ielikku aususega kaasneva eesm„rgikindluse. Sihilikud valed, millesse ise t„ielikult usutakse, k“igi ebamugavaks muutunud faktide unustamine, ja siis, kui neid j„lle tarvis l„heb, meeldetuletamine just nii kauaks kui vaja, objektiivse reaalsuse olemasolu eitamine ja selle eitatud reaalsuse arvessev“tmine, - seda k“ike on tingimata vaja. Isegi selle s“na kaksisoim kasutamisel tuleb rakendada kaksisoima. Sest seda s“na kasutades v“etakse omaks, et moonutatakse reaalsust; uue kaksisoima abil kustutatakse see teadmine: ja nii l“pmatuseni, ikka vale he sammu v“rra t“est eespool. L“ppkokkuv“ttes on Partei just t„nu kaksisoimale olnud v“imeline - ja v“ib, nagu me teame, veel tuhandeid aastaid v“imeline olla - peatama ajaloo k„iku. K“ik minevikuoligarhiad minetasid oma v“imu kas selle t“ttu, et nad luustusid, v“i selle t“ttu, et nad pehmusid. Nad kas j„id rumalaks ja lbeks, suutmata kohaneda muutuvate tingimustega, ja kukutati; v“i nad j„id liberaalseks ja araks, tegid j„releandmisi, kus oleks tulnud kasutada j“udu, ja kukutati samuti. Nad langesid, v“ib ”elda, kas oma iseteadvuse v“i iseteadvuse puudumise t“ttu. Partei saavutuseks ongi see, et ta on loonud m“ttessteemi, kus need m“lemad seisundid v“ivad samaaegselt olemas olla. Ja Partei lemv“im ei saakski helgi teisel intellektuaalsel alusel psima j„„da. Kui tahetakse valitseda ja j„„dagi valitsema, tuleb olla v“imeline reaalsustaju nihestama. Sest v“imul psimise saladuseks on oskus hendada usku oma eksimatusse v“imega “ppida mineviku vigadest. Ei tarvitse vist lisada, et osavaimad kaksisoima praktiseerijad on need, kes kaksisoima leiutasid ja teavad, et see on tohutu vaimse petmise ssteem. Meie hiskonnas on need, kes k“ige paremini teavad, mis toimub, htlasi need, kes on k“ige kaugemal maailma n„gemisest sellisena, nagu ta on. šldiselt, mida rohkem m“istust, seda rohkem pettekujutlusi; mida intelligentsem, seda neurasteenilisem. Seda n„itab t“siasi, et s“jahsteeria intensiivsus kasvab, kui hiskonna redelil k“rgemale t“usta. Peaaegu k“ige m“istlikumalt suhtuvad s“jasse vaidlusaluste piirkondade alistatud rahvad. Nende jaoks on s“da lihtsalt ks pidev loodus“nnetus, mis phib neist ikka ja j„lle le nagu t“usulaine. Neil on t„iesti ksk“ik, kumb pool v“idab. Nad teavad, et v“imuvahetus t„hendab tegelikult ainult seda, et edaspidi nad teevad sedasama t””d mis ennegi uute isandate heaks, kes kohtlevad neid samamoodi, nagu kohtlesid vanad. Veidi paremates tingimustes elavad t””lised, nn. ®proled¯, p””ravad s“japidamisele t„helepanu ainult ajuti. Vajaduse korral saab neis hirmu- ja vihkamishoogusid les piitsutada, aga omapead j„etuna v“ivad nad pikaks ajaks ldse unustada, et s“da on k„imas. T“elist s“jaindu v“ib leida vaid Partei ridadest, eelk“ige siseparteist. K“ige kindlamalt usuvad maailma vallutamisse need, kes teavad, et see on v“imatu. See omap„rane vastandite hitamine - teadmine teadmatusega, knilisus fanatismiga - on ks Okeaania hiskonna peamisi tunnusjooni. Ametlik ideoloogia kubiseb vastur„„kivustest, isegi seal, kus nende j„rele ei ole mingit praktilist vajadust. Nii n„iteks on Partei k“rvale heitnud ja halvustab k“iki p“him“tteid, millel sotsialistlik liikumine algselt p“hines, ja teeb seda sotsialismi kaitsmise nimel. Ta jutlustab niisugust p“lgust t””lisklassi vastu, nagu seda pole n„htud sajandite jooksul, ja paneb oma liikmed kandma vormir“ivast, mis oli kunagi tpiline fsilise t”” tegijatele ja mis seep„rast le v“etigi. Ta ““nestab sstemaatiliselt perekonna htekuuluvust, ja nimetab oma juhti nimega, mis apelleerib otseselt perekondliku lojaalsuse tundele. Isegi meid valitseva nelja ministeeriumi nimetused demonstreerivad jultumust, millega m“isteid sihikindlalt pahupidi p””ratakse. Rahuministeerium tegeleb s“jaga, T“eministeerium valega, Armastusministeerium piinamisega ja Klluseministeerium n„ljutamisega. Need vastur„„kivused ei ole juhuslikud ja ei tulene ka lihtsalt silmakirjalikkusest: need on sihikindlad kaksisoima harjutused. Sest v“imu saab piiramatult s„ilitada ainult vastuolusid lepitades. Mingil muul viisil pole v“imalik igip“list tsklit murda. Kui tahetakse inimeste v“rdsust l“plikult k“rvale heita, kui tahetakse, et lemkiht, nagu me seda nimetasime, j„„ks alatiseks v“imule, siis peab valitsevaks vaimseks seisundiks olema kontrollitav n“drameelsus. Aga on veel ks ksimus, mida me oleme siiani v„ltinud. See on: miks peab inimeste v“rdsuse idee k“rvale heitma? Eeldades, et me oleme selle protsessi mehaanikat “igesti kirjeldanud: mis on selle tohutu, hoolega planeeritud katse t“ukej“ud ajalugu teataval kindlal momendil kinni klmutada? Siinkohal me j“uame keskse saladuseni. Nagu me n„gime, p“hineb Partei ja eriti sisepartei mstilisus kaksisoimal. Aga sellest sgavamal peitub algne t“ukej“ud, igipsiv instinkt, mis viis esmalt v“imu haaramiseni ja t“i seej„rel kaasa kaksisoima. M“ttepolitsei, pideva s“japidamise ja k“ik muud vajalikud p„raldised. See t“ukej“ud on... Winstoni teadvusse j“udis vaikus, nagu j“uab teadvusse mingi uus heli. Talle tundus, et Julia on juba tkk aga v„ga vagusi olnud. Tdruk lamas klili, lakeha paljas, k„si p“se all, tume juuksesalk silmile langenud. Ta rind kerkis ja vajus rahulikult ja korrap„raselt. ®Julia!¯ Ei mingit vastust. ®Julia, oled sa „rkvel?¯ Ei mingit vastust. Julia magas. Winston sulges raamatu, pani selle ettevaatlikult p“randale, heitis pikali ja t“mbas endale ja Juliale teki peale. Ma ei ole ikka veel teada saanud p“hisaladust, m“tles ta. Ta sai aru, kuidas, aga ta ei saanud aru, miks. Esimene peatkk, nagu kolmaski peatkk, ei olnud talle ”elnud tegelikult midagi uut, see oli ainult sstematiseerinud teadmisi, mis tal juba enne olid. Aga p„rast selle lugemist teadis ta kindlamalt kui enne, et ta ei ole hull. V„hemuses olemine, isegi ksi olemine ei tee sinust veel hullu. On olemas t“de ja on olemas vale, ja kui sa hoiad kinni t“est kas v“i tervet maailma trotsides, siis sa ei ole hull. Loojuva p„ikese kollane kiir tungis l„bi akna ja langes padjale. Ta sulges silmad. P„ikesepaiste n„ol ja tdruku sile keha, mis puutus vastu tema keha, andsid talle hea, uinutava, kindla tunde. Ta oli ohutus paigas, k“ik oli h„sti. Ta uinus, sosistades: ®Terve m“istus ei ole statistiline suurus,¯ tundes, et neis s“nades peitub sgavam“tteline elutarkus. * Kui ta „rkas, oli tal tunne, et ta on maganud v„ga kaua, aga pilk vanamoelisele kellale tles talle, et kell on alles kakskmmend kolmkmmend. Ta j„i veel natukeseks ajaks tukastama; siis hakkas alt hoovist kostma tuttavat lauluh„„lt: ®Oli petlik see “nneootus, mis m””dus kui suve””. Kuid see pilk ja see hetk ja see ulm, mis j„i, see on r””vind mu sdame!¯ See totter laul n„is olevat ikka veel populaarne. Seda v“is igal pool kuulda. See oli v„lja t“rjunud ®Vihkamise laulu¯. Julia „rkas selle h„„le peale les, ringutas magusasti ja t“usis voodist les. ®Mul on k“ht thi,¯ tles ta. ®Teeme veel he kohvi. Pagan! Tuli on „ra kustunud ja vesi on t„itsa klm.¯ Ta raputas priimust. ®Ja petrooleum on otsas.¯ ®Ma usun, et Charringtoni-vanalt saab laenata.¯ ®Imelik, ma olin kindel, et see on t„is. Peab riidesse panema,¯ lisas ta. ®Oleks nagu klmemaks l„inud.¯ Ka Winston t“usis ja pani ennast riidesse. V„simatu h„„l laulis: ®On ”eldud: ununeb halb, on ”eldud, et leppida v“id, kuid su naeratus klm ja pisar julm mul raskeid haavu l“id!¯ Winston l„ks tunkede rihma pingule t“mmates akna juurde. P„ike oli majade taha kadunud; see ei paistnud enam hoovi. Munakivid olid m„rjad, nagu oleks neid „sja pestud, ja tal oli tunne, nagu oleks ka taevast pestud, nii v„rske ja hele oli sina korstnate vahel. Naine marssis v„simatult edasi-tagasi, korkides ennast kinni ja lahti, lauldes ja vait j„„des, ja riputades ha uusi, uusi ja uusi m„hkmeid n””rile kuivama. Winston arutas endamisi, kas ta teenib selle t””ga endale leiba v“i on lihtsalt kahe-kolmekmne lapselapse ori. Julia oli tulnud tema k“rvale; kerge imetlusega silmitsesid nad tursket kuju all hoovis. Kui Winston vaatas naist selle iseloomulikus poosis - j„medad k„sivarred pesun””ri poole knitatud ja v“imas m„ratagumik upakil - , m„rkas ta esmakordselt, et see naine oli ilus. Talle polnud varem p„hegi tulnud, et viiekmneaastast naist, kelle keha on laste snnitamisest koletult paisunud ja t””st k“vaks ja karedaks muutunud, nii et see on nagu kuivanud kaalikas, v“iks ldse ilusaks pidada. Aga seda ta oli, ja l“ppude l“puks, miks ka mitte, leidis Winston. Tugev rohmakas keha nagu graniidirahn ja parkunud punane nahk olid noore neiu kehaga samasuguses suhtes nagu kibuvitsamari roosi“iega. Aga miks peaks vilja “iest halvemaks pidama? ®Ta on ilus,¯ sosistas Winston. ®Tema puusamberm““t on v„hemalt meeter,¯ tles Julia. ®Tema ilu ongi selline,¯ tles Winston. Ta hoidis k„tt mber Julia n“tke piha. Julia jalg puusast p“lveni toetus kergelt vastu tema jalga. Nende kehast ei pidanud iial last sndima. See oli asi, mida nad ei saanud endale iial lubada. Nad v“isid oma saladusi edasi anda ainult suust suhu, ajust ajju. Sellel naisel seal all hoovis ei olnud aju, tal olid ainult tugevad k„sivarred, soe sda ja viljakas sk. Winston m“tles, et ei tea, kui palju lapsi ta on snnitanud. Oma viisteist tkki kindlasti. See naine puhkes rikeseks “itsele, v“ib-olla aastaks, metsiku iluga, ja hakkas siis „kitselt paisuma nagu kpsev vili ja muutus k“vaks ja punaseks ja karedaks, ja sellest peale oli tema elu ksainus pesupesemine, krimine, n“elumine, keetmine, kpsetamine, phkimine, nhkimine, krimine, algul laste, siis lastelaste heaks, le kolmekmne aasta, vahet pidamata. Ja p„rast k“ike seda ta veel laulis. See mstiline austus, mida Winston tundis tema vastu, seostus kuidagi kahvatu, pilvitu taevaga, mis ulatus korstnate taga l“putusse kaugusse. Imelik oli m“elda, et see taevas on k“igi jaoks ks ja sama nii Euraasias, Ida-Aasias kui siin. Ja ka inimesed selle taeva all on t„iesti hesugused, - igal pool, le kogu maailma, sajad tuhanded miljonid inimesed on just samasugused, inimesed, kes ei tea ksteise olemasolust, keda lahutavad vihkamise ja valede mrid ja kes on siiski peaaegu t„pselt hesugused, - inimesed, kes ei ole iial “ppinud m“tlema, aga kelle sdames, sas ja lihastes peitub j“ud, mis muudab kord maailma teiseks. Kui ldse veel millelegi loota oli, siis ainul proledele! Seda raamatu l“puni lugemata teadis Winston, et see peab olema Goldsteini l“ppj„reldus. Tulevik kuulub proledele. Aga kas ta v“ib kindel olla, et kui nende aeg k„tte j“uab, et siis see maailm, mille nad les ehitavad, pole talle, Winston Smithile, niisama v““ras nagu Partei maailm? Jah v“ib, sest see on l“ppude l“puks terve m“istuse maailm. Seal, kus on v“rdsus, v“ib valitseda terve m“istus. Varem v“i hiljem see juhtub, j“ud muutub teadvuseks. Proled on surematud, selles ei j„„nud kahtlust, kui sa vaatasid seda v„gevat kuju all hoovis. L“puks j“uab k„tte nende „rkamine. Ja kuni see juhtub, mingu sinna veel tuhat aastat, psivad nad k“igest hoolimata elus, nagu linnud, andes kehalt kehale edasi eluj“udu, mida Parteil ei ole ja mida ta ei suuda tappa. ®Kas sa m„letad,¯ ksis Winston, ®seda r„stast, kes meile laulis, sel esimesel p„eval, seal metsaserval?¯ ®Ta ei laulnud meile,¯ vastas Julia. ®Ta laulis oma l“buks. V“i isegi mitte seda. Ta laulis lihtsalt niisama.¯ Linnud laulsid, proled laulsid, Partei ei laulnud. Kogu laias maailmas, Londonis ja New Yorgis, Aafrikas ja Brasiilias ja salap„rastes keelatud maades piiri taga, Pariisi ja Berliini t„navail, Venemaa „„retuisse steppidesse pillatud klades, Hiina ja Jaapani turgudel - igal pool seisis seesama tugev, v“itmatu kuju, t””st ja lastekandmisest moonutatud, snnist surmani t””d rgav ja siiski laulev. Neist v“imsaist niuetest peab kord sndima teadlike inimeste t“ug. Sina oled surnud; tulevik on nende p„ralt. Aga sa v“id sellest tulevikust osa saada, kui sa hoiad oma vaimu elava, nagu nemad hoiavad elava oma keha, ja annad edasi salajase “petuse, et kaks pluss kaks on neli. ®Me oleme surnud,¯ tles Winston. ®Me oleme surnud,¯ kordas Julia kohusetundlikult nagu kaja. ®Te olete surnud,¯ k“las metalne h„„l nende taga. Nad p“rkusid teineteisest eemale. Winstoni sisikond oli nagu j„„ks muutunud. Ta n„gi Julia suuri silmavalgeid. Julia n„gu oli t“mbunud piimjalt kollaseks. Ruuz^ilaigud, mis olid ikka veel m“lemal p“senukil, t“usid nii teravalt esile, nagu ei puutukski nad kokku nahaga nende all. ®Te olete surnud,¯ kordas metalne h„„l. ®See tuleb pildi tagant,¯ sosistas Julia. ®See tuleb pildi tagant,¯ tles h„„l. ®J„„ge sinna, kus te olete. Žrge tehke htegi liigutust, enne kui teid k„stakse.¯ Nd see algas, nd see l“puks algas! Nad ei saanud teha muud kui seista ja vaadata teineteisele ainiti silma. Neil ei tulnud m“ttessegi majast v„lja tormata ja p“geneda, enne kui on hilja. M“eldamatu oli j„tta kuuletumata seinast kostvale metalsele h„„lele. Nad kuulsid l“ksatust, nagu oleks mingi riiv eest „ra t“mmatud, ja puruneva klaasi klirinat. Pilt oli p“randale kukkunud, j„ttes n„htavale teleekraani. ®Nd nad n„evad meid,¯ tles Julia. ®Nd me n„eme teid,¯ kordas h„„l. ®J„„ge seisma keset tuba. Selg vastamisi. K„ed kukla taga. Žrge puudutage teineteist.¯ Nad ei puudutanud teineteist, aga Winstonile n„is, et ta tunneb, kuidas Julia keha v„riseb. V“i oli see ainult tema enda v„risemine. Ta suutis vaid hammaste plagisemist tagasi hoida, aga p“lved ei kuulanud s“na. Alt kostis saabast trampimist, maja seest ja v„ljast. Hoov n„is mehi t„is olevat. Midagi lohistati m””da kive. Naise laul oli katkenud poolelt s“nalt. Kostis pikk veerev kolin, nagu oleks pesupali le “ue veerenud, ja seej„rel vihane s“navaling, mis l“ppes valukarjatusega. ®Maja on mber piiratud,¯ tles Winston. ®Maja on mber piiratud,¯ tles h„„l. Winston kuulis, kuidas Julia surus hambad risti. ®Me peame nd jumalaga j„tma,¯ tles Julia. ®Te peate nd jumalaga j„tma,¯ tles h„„l. Ja siis sekkus ks teine, hoopis erinev h„„l, tasane intelligentne h„„l, mis tundus Winstonile tuttav olevat: ®Muide, kui me kord juba niikaugel oleme: ®Siin voodi pehme, kus uni on hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea.¯¯ Miski kukkus klirinal Winstoni selja taha voodile. Redeliots oli l„bi akna torgatud ja see oli raami purustanud. Keegi ronis aknast sisse. Trepilt kostis raskeid samme. Tuba oli t„is turskeid mehi, jalas rautatud saapad ja k„es kumminui. Winston ei v„risenud enam. Ta ei pilgutanud isegi silmi. Peaasi oli olla vagusi, olla vagusi ja mitte anda neile ettek„„net sind la! Sileda, elukutselise poksija l“uaga mees, kus suu oli ainult ks pilu, j„i tema vastu seisma, kiigutas m“tlikult kumminuia p”idla ja nimetiss“rme vahel. Winston kohtas tema pilku. Alastioleku tunne, k„ed kukla taga ja n„gu ning keha leni n„htaval, oli peaaegu talumatu. Mees pistis v„lja valge keeleotsa, nilpsas seda kohta, kus oleksid pidanud olema huuled, ja eemaldus siis aeglaselt. J„lle kostis klirinat. Keegi oli v“tnud laualt kirjapressi ja visanud selle vastu kaminakive puruks. M””da p“randat veeres korallitkike, tilluke roosa mgar nagu tordikreemist roos. Kui v„ike, m“tles Winston, kui v„ike see tegelikult on! Selja tagant kostis k““ksatus ja mtsatus ja ta sai metsiku hoobi vastu pahkluud, mis oleks teda „„repealt tasakaalust v„lja viinud. šks meestest oli Juliale rusikaga solaari virutanud, nii et tdruk vajus kokku nagu liigendnuga. Ta viskles p“randal, ahmides “hku. Winston ei s”andanud millimeetri v“rragi pead p””rata, aga ta n„gi silmanurgast Julia kahkjat, “hku ahmivat n„gu. Hoolimata hirmust paistis, nagu oleks ta v“inud tunda valu omaenda kehas, tapvat valu, mis ei olnud aga nii pakiline kui Julia heitlus l„mbumisega. Ta teadis, mida see t„hendab: kohutav, ahistav valu, mis ei lakka, aga millele ei j“ua “ieti m“eldagi, sest k“igepealt on tarvis tagasi saada hingamisv“ime. Siis haarasid kaks meest Julial “lgadest ja p“lvedest ja tassisid ta minema nagu koti. Winston n„gi korraks ta alaspidi rippuvat pead, kollast ja v„„ndunud n„gu; ta silmad olid suletud ja ruuz^ilaigud olid ikka veel p“skedel; ja see oli viimane, mis ta temast n„gi. Winston seisis surmvaikselt. Teda polnud veel keegi l””nud. Peas vilksatasid m“tted, mis tulid iseenesest, aga olid t„iesti ksluised. Ta arutas endamisi, kas nad mr. Charringtoni on juba kinni v“tnud ja mis nad selle naisega seal hoovis tegid. Ta m„rkas, et tal on kange tahtmine kusta, ja see pani teda natuke imestama, sest ta oli paari tunni eest seda alles teinud. Ta m„rkas, et kell kaminasimsil n„itab heksa, see t„hendab kakskmmend ks. Aga v„ljas oli kuidagi liiga valge. Kas ei peaks augustis sel kellaajal juba h„maraks minema? Ta arutas endamisi, et „kki olid nad Juliaga ajaarvestuses segi l„inud, olid ”” otsa maganud ja „rgates arvanud, et kell on kakskmmend kolmkmmend, kui tegelikult oli pool heksa hommikul. Aga ta ei j„rginud seda m“tet pikemalt. See ei olnud huvitav. Vahek„igust kostsid teistsugused, kergemad sammud. Tuppa astus mr. Charrington. Mundrimeeste k„itumine muutus korrapealt vaoshoitumaks. Ka mr. Charringtoni olekus oli midagi muutunud. Ta pilk langes kirjapressi tkkidele. ®Korjake need les,¯ tles ta teravalt. šks meestest kummardus k„sku t„itma. Kokniaktsent oli kadunud: Winston taipas „kki, kelle h„„l see oli, mida ta oli m“ni hetk tagasi teleekraanist kuulnud. Mr. Charringtonil oli ikka veel seljas tema vana velvetpintsak, aga tema juuksed, mis olid olnud peaaegu valged, olid muutunud mustaks. Ka ei olnud tal enam prille ees. Ta heitis Winstonile heainsa terava pilgu, nagu kontrollides, kas on ikka tegu “ige mehega, ja ei p””ranud talle siis enam t„helepanu. Ta oli kll veel „ratuntav, aga ta ei olnud enam sama isik. Tema keha oli sirgunud ja ta oli nagu pikemaks kasvanud. Tema n„gu oli l„bi teinud ainult tillukesi muutusi, mis olid selle aga t„iesti mber kujundanud. Mustad kulmud olid h“redad, kortsud olid kadunud ja k“ik n„ojooned olid muutunud; isegi nina tundus olevat lhem. See oli valvsa klmaverelise kolmekmne viie aastase mehe n„gu. Winston taipas, et ta n„eb esimest korda elus kedagi, kellest ta teab kindlalt, et see on M“ttepolitsei agent. KOLMAS OSA 1 Winston ei teadnud, kus ta on. Arvatavasti Armastusministeeriumis; aga polnud mingit v“imalust seda kindlaks teha. Ta oli k“rge laega akendeta kongis, mille seinu katsid s„ravvalged kahhelplaadid. Varjatud lambid t„itsid kongi klma valgusega ja kostis pidevat hetoonilist undamist, mis v“is tulla ehk ventilatsiooniseadmeist. Piki seina jooksev kitsas pink v“i riiul, kuhu vaevu mahtus istuma, katkes vaid ukse kohal ja selle vastas, ilma prill-lauata klosetipoti kohal. Kongis oli neli teleekraani, igas seinas ks. Ta tundis k“hus mingit tuima valu. Ta oli tundnud seda sellest hetkest peale, kui ta kinnisesse autosse topiti ja „ra viidi. Aga ta tundis ka n„lga, n„rivat, ebaloomulikku n„lga. Sellest v“is olla m””dunud kakskmmend neli tundi, kui ta viimati s“i, v“i kolmkmmend kuus tundi. Ta ei teadnud ikka veel, ja ei saagi v“ib-olla iial teada, kas teda arreteeriti hommikul v“i “htul. P„rast arreteerimist polnud talle sa antud. Ta istus nii vaikselt kui sai kitsal pingil, k„ed vaheliti p“lvedel. Ta oli juba “ppinud vaikselt istuma. Kui sa tegid ootamatu liigutuse, r””gatasid nad su peale teleekraanist. Aga n„ljatunne muutus ha teravamaks. šle k“ige unistas ta praegu leivatkist. Tal oli tunne, et ta tunkede taskus on natuke leivapuru. Oli isegi v“imalik, - nii ta m“tles sellep„rast, et aeg-ajalt n„is miski ta jalga torkivat, - et seal oli m“ni suurem kooruke. L“puks v“itis soov selgust saada temas hirmutunde ja ta libistas k„e taskusse. ®Smith!¯ r””gatas h„„l teleekraanist. ®6079 - Smith, W.! K„ed kongis taskust v„lja!¯ Ta istus j„lle vaikselt, k„ed vaheliti p“lvedel. Enne siiatoomist oli teda hoitud hes teises kohas, mis oli ilmselt tavaline vangla v“i ajutine kinnipidamiskoht, mida kasutasid patrullid. Ta ei teadnud, kui kaua ta oli seal olnud; m“ned tunnid kindlasti; ilma kellata ja p„evavalgust n„gemata oli raske aega hinnata. See oli ks k„rarikas, v“ikalt haisev koht. Nad olid pannud teda kongi, mis sarnanes sellega, kus ta praegu oli, aga see oli kohutavalt r„pane ja sinna oli pidevalt kiilutud kmme v“i viisteist inimest. Suuremalt osalt olid need kriminaalkurjategijad, aga nende hulgas oli ka m“ni poliitvang. Tema istus tummalt vastu seina, r„paste kehade vahele surutud, liiga ametis oma hirmu ja k“huvaluga, et mbritseva vastu huvi tunda, aga ta m„rkas siiski h„mmastavat erinevust Partei liikmetest vangide ja lej„„nud vahialuste k„itumise vahel. Partei liikmetest vangid olid tummad ja hirmunud, aga tavalised kriminaalvangid ei paistnud midagi ega kedagi kartvat. Nad s“imasid valjusti valvureid, hakkasid vihaselt vastu, kui nende isiklikke asju taheti „ra v“tta, kritseldasid p“randale roppusi, s“id smugeldatud toidukraami, mida nad oma riiete salap„rastest peidupaikadest esile manasid, ja sundisid oma kisaga vaikima isegi teleekraani, kui see pdis neid korrale kutsuda. Teisest kljest paistsid m“ned neist valvuritega sna heal jalal olevat, kutsusid neid hdnimepidi ja norisid l„bi ukses oleva juudasilma sigarette. Ja valvurid suhtusid tavalistesse kriminaalkurjategijatesse teatava kannatlikkusega, isegi kui nad olid sunnitud neid karmilt kohtlema. Kongis r„„giti sageli sunnit””laagritest, kuhu enamik vange pidi saadetama. Winston sai aru, et laagril ®pole h„da midagi¯, kui sul on h„id sidemeid ja kui sa tead, kuidas asjad k„ivad. Laagris valitses korruptsioon, pugemine, igat liigi v„ljapressimine, homoseksualism ja prostitutsioon, isegi kartulitest aetud samagonni oli saada. Sooje kohti jagati ksnes kriminaalkurjategijatele, enamasti bandiitidele ja m“rtsukatele, kes moodustasid omaette laagriaristokraatia. Musta t”” tegid „ra poliitilised. Kongist k„is l„bi igat sorti vange: uimastitega „ritsejaid, vargaid, r””vleid, spekulante, joodikuid ja prostituute. M“ni joodik oli nii v„givaldne, et teistel vangidel tuli hiselt teda ohjeldada. Neli valvurit tirisid k„si- ja jalgupidi sisse tohutu vanaeidevraki, umbes kuuekmneaastase, lotendavate rindade ja rseluses sorakile vajunud hallide juuksekahludega naisterahva, kes r„uskas ja rabeles. Valvurid kiskusid tal jalast saapad, millega ta oli pdnud neid tabada, ja viskasid ta Winstonile slle, nii et Winstoni reieluud raksatasid. Naine ajas end upakile ja r””gatas neile j„rele: ®V„rdjad!¯ Ja siis, m„rgates, et ta istub millelgi ebatasasel, libistas ta end Winstoni p“lvedelt pingile. ®Anna andeks, kullake,¯ tles ta. ®Ma p“leks sulle p„„le istunud, aga need nadikaelad viskasid. Ei oska matsid daamiga k„ituda.¯ Ta j„i vait, patsutas endale vastu rinda ja r”hatas. ®Andeks,¯ tles ta, ®ma olen nigu v„heke -¯ Ta kummardus ettepoole ja oksendas tkk aega otse p“randale. ®Nd on palju parem,¯ tles ta, suletud silmil tahapoole n“jatudes. ®Ma olen alati ”eld, et ei tasu teist v„gisi tagasi oida. Nigu vasta akkab, lase v„lja, jajah.¯ Ta oli nd pisut toibunud, vaatas uuesti Winstonile otsa ja Winston paistis talle otsekohe meeldima hakkavat. Ta pani oma lihava k„e Winstonile mber “lgade ja t“mbas teda enda poole, hingates talle n„kku “lle ja okse l“hna. ®Mis su nimi on, kullake?¯ ksis ta. ®Smith,¯ vastas Winston. ®Smith?¯ imestas naine. ®Naljakas, minu nimi on ka Smith. Kuule,¯ muutus ta ootamatult h„rdameelseks, ®v“ib-olla ma olen sinu ema?¯ Ta v“iks olla kll minu ema, m“tles Winston. Vanus ja kehaehitus paistsid sobivat; ja mis v„limusse puutus, siis v“ib kakskmmend aastat sunnit””d inimest m“nev“rra muuta. Keegi teine polnud Winstoniga r„„kima hakanud. H„mmastaval kombel ei p””ranud kriminaalkurjategijad Partei liikmetest vangidele mingit t„helepanu. ®Poliitilised,¯ ”eldi nende kohta p“lgliku ksk“iksusega. Partei liikmetest vangid paistsid kartvat kellegagi r„„kida ja eriti veel omavahel r„„kida. Ainult kskord, kui kaks Partei liiget, m“lemad naised, olid pingil tihedasti kokku surutud, tabas Winstoni k“rv l„bi h„„lte rma paar rutakalt sosistatud s“na; ja sealhulgas vihjet millelegi, mida nimetati ®tuba ks null ks¯, millest ta ei saanud aru. Sellest ajast, kui ta siia toodi, v“is olla m””dunud kaks v“i kolm tundi. Nri valu k“hus ei andnud j„rele, aga aeg-ajalt see vaibus ja siis j„lle „genes, ja tema m“tted avardusid v“i ahenesid vastavalt sellele. Kui see „genes, m“tles ta ainult valule ja sellele, et ta tahab sa. Kui see vaibus, haaras teda paanika. Oli hetki, kus ta kujutles seda, mis temaga kohe snnib, nii elavalt, et ta sda hakkas kloppima ja hing j„i kinni. Ta tundis nuiahoope oma knarnukkidel ja rautatud saapaid vastu s„„ri tagumas, ta n„gi end p“randal roomamas, kisendamas ja l„bi sissel””dud hammaste halastust palumas. Ta ei m“elnud palju Juliale. Ta ei suutnud oma m“tet temale keskendada. Ta armastab teda ja ei reeda teda; aga see oli lihtsalt t“sisasi, mis oli teada, nagu on teada kskordks. Ta ei tundnud praegu mingit armastust ja ei juurelnud selle kallal, mis Juliast on saanud. Sagedamini m“tles ta O'Brienile, mingi ebam„„rase lootusega. O'Brien peaks teadma, et ta on arreteeritud. Ta oli kll ”elnud, et Vennaskond ei pa kunagi oma liikmeid p„„sta. Aga oli olemas z^iletitera; nad saadavad talle z^iletitera, kui saavad. L„heb enne viis sekundit, kui valvur kongi kargab. Tera tungib temasse p“letava j„isusega ja l“ikab isegi s“rmed, mis seda hoiavad, luuni l„bi. Aga k“ik ta m“tted j“udsid tagasi ta haige keha juurde, mis kiskus krampi v„himagi valuaistingu puhul. Ja ta ei olnud kindel, et ta kasutab z^iletitera, isegi kui see on tal v“imalik. Loomulikum oli elada hetkest hetkesse ja v“tta vastu veel kmme minutit elu, isegi kui on kindel, et see l“peb piinamisega. Aeg-ajalt pdis ta kongiseinu katvaid kahhelplaate kokku lugeda. See paistis olevat lihtne, aga ometi l„ks ta loendamisega iga kord kuskil segi. Sagedamini arutas ta endamisi, kus ta on ja mis aeg p„evast praegu on. Kord ta oli kindel, et v„ljas on keskp„ev, ja j„rgmisel hetkel ta oli niisama kindel, et seal on pilkane ””. Siin sees, aimas ta, ei kustutata kunagi valgust. See oli niisugune koht, kus ®ei ole pimedust¯: nd ta taipas, miks O'Brien oli paistnud tema vihjest aru saavat. Armastusministeeriumil polnud aknaid. See kong v“is olla hoone keskosas v“i vastu v„lisseina; see v“is olla kmnendal korrusel maa all v“i kolmekmnendal korrusel maa peal. Ta asetas end m“ttes hte ja teise kohta ja pdis tunde j„rgi oma kehas kindlaks m„„rata, kas ta on kusagil k“rgel v“i on maetud sgavikku. Koridoris k“masid marssivad sammud. Terasuks avanes kilatades. Hoogsalt astus uksest sisse noor traksis ohvitser, seljas must l„ikivate rihmadega munder, sirgete joontega n„gu kahvatu nagu vahamask. Ta andis valvuritele m„rku vang sisse tuua. Jalgu j„rele vedades lohistas end kongi luuletaja Ampleforth. Uks kilatas taas kinni. Ampleforth tegi hes ja teises suunas paar ebakindlat sammu, nagu lootes, et kusagil on veel teine uks, kust v„lja p„„seb, ja hakkas siis kongis edasi-tagasi k„ima. Ta ei olnud veel Winstonit m„rganud. Tema murelik pilk puuris seina umbes meetri jagu Winstoni peast k“rgemal. Kingi tal jalas ei olnud; l„bi sokuaukude vahtisid suured r„pased varbad. Habe oli tal juba mitu p„eva ajamata. P“senukkideni karvakasvanud n„gu andis talle r””vli v„limuse, mis ei sobinud kuidagi kokku tema suure lodeva keha ja n„rviliste liigutustega. Winston virgus veidi oma tardumusest. Ta pidi Amplefortiga r„„kima ja riskeerima sellega, et teleekraan pistab r””kima. Oli t„iesti v“imalik, et Ampleforth on tulnud talle z^iletitera tooma. ®Ampleforth,¯ tles ta vaiksel. Teleekraan ei pistnud r””kima. Ampleforth seisatas h„mmeldunult. Ta pilk j„i pikkamisi Winstonile pidama. ®Smith,¯ tles ta. ®Teie ka!¯ ®Miks teie siin olete?¯ ®T“tt-”elda - -¯ Ta seadis end kohmakalt Winstoni vastu pingile istuma. ®On ju ainult ks stegu, eks ole?¯ tles ta. ®Ja teie saite sellega hakkama?¯ ®Ilmselt kll.¯ Ta pani k„e laubale ja murdis korraks s“rmedega meelekohti, nagu pdes midagi meelde tuletada. ®Niisuguseid asju juhtub,¯ alustas ta ebalevalt. ®Mulle meenub ks aps - v“imalik aps. See oli kahtlemata ettevaatamatus. Me redigeerisime Kiplingi kogutud luuletuste v„ljaannet. Ja ma j„tsin rea l“ppu s“na ®jumal¯. Ma ei saanud sinna midagi parata!¯ lisas ta peaaegu n”rdinult ja t“stis pilgu, et Winstonile otsa vaadata. ®Seda rida oli v“imatu muuta. Riimiks oli ®rumal¯. Saate aru, ®rumal¯ riimub meie keeles k“igest seitsme s“naga! Ma murdsin p„evade kaupa pead. Paremat riimi ei olnud.¯ Ta ilme muutus. Pahameel kadus ja ta oli hetkeks isegi nagu r““mus. L„bi r„pase ja h“reda habemetka kumas mingi intellektuaalne l““m, pedandi rahulolu, kes on avastanud midagi kasutut. ®On teile kunagi p„he tulnud,¯ tles ta, ®et kogu inglise luule ajalugu on m“jutanud seik, et inglise keeles on nii v„he riime?¯ Ei, see polnud Winstonile iial p„he tulnud. Ja antud tingimustes ei tundunud see ka eriti oluline v“i huvitav olevat. ®Ega te ei tea, kas praegu on p„ev v“i ””?¯ ksis ta. Ampleforth oli j„lle h„mmeldunud. ®Ma pole sellele m“elnudki. Mind arreteeriti kaks p„eva tagasi - v“ib-olla ka kolm p„eva tagasi.¯ Ta pilk eksles m””da kongiseina, nagu loodaks ta kuskilt siiski akent leida. ®Siin ei ole ””l ja p„eval mingi vahet. Ma ei kujuta ette, kuidas saab niimoodi aega kindlaks m„„rata.¯ Nad r„„kisid m“ne minuti veel hest ja teisest, ja siis sundis ootamatu r””gatus teleekraanist neid vait j„„ma. Winston istus vagusi, k„ed vaheliti p“lvedel. Ampleforth, liiga suur, et korralikult kitsale pingile istuma mahtuda, niheles kljelt kljele, haakides oma pikad k„ed kord he, kord teise p“lve mber. Teleekraan k„ratas talle peale, et ta istuks vaikselt. Aeg venis. Kakskmmend minutit, tund aega - raske oli seda hinnata. Siis k“masid koridoris j„lle sammud. Winstoni sisemus kiskus krampi. Varsti, “ige varsti, v“ib-olla viie minuti p„rast, v“ib-olla nd kohe v“isid need trampivad sammud t„hendada, et j„rg on j“udnud temani. Uks avanes. J„ise ilmega noor ohvitser astus sisse. P“gusa k„eviipega andis ta Ampleforthile m„rku. ®Tuba ks null ks,¯ tles ta. Ampleforth marssis valvurite vahel kohmakalt v„lja, ebalevalt jahmunud, kuid m“istmatu ilmega. M””dus ilmselt j„lle hulk aega. Winstonil oli k“ht uuesti valutama hakanud. Tema m“tted k„sisid ringi m””da hte ja sama rada nagu pallid, mis kukuvad ikka ja j„lle samadesse aukudesse. Tal oli ainult kuus m“tet. Valu maos; tkk leiba; veri ja karjed; O'Brien; Julia; z^iletitera. Taas t“mbus ta sisemus krampi; koridoris l„henesid rasked sammud. Kui uks avanes, t“i “hulaine, mis selles tekkis, kaasa v„nget klma higil“hna. Kongi astus Parsons. Tal olid jalas lhikesed khakiv„rvi pksid ja seljas spordis„rk. Winston oli sedav“rd rabatud, et kaotas enesevalitsuse. ®Teie siin!¯ hatas ta. Parsons heitis talle pilgu, milles polnud uudishimu ega imestust, vaid ainult ahastus. Ta hakkas n„rviliselt edasi-tagasi k„ima, ilmselt suutmata paigal psida. Iga sammu juures, kui ta t“stis oma t”ntsakaid p“lvi, oli n„ha, et need v„risesid. Ta j“llitas p„rani silmi enda ette, nagu poleks ta v“imeline oma pilku milleltki, mis oli taamal, lahti rebima. ®Miks teie siin olete?¯ ksis Winston. ®M“tteroim!¯ vastas Parsons peaaegu nutuselt. Ja tema h„„letoon sisaldas korraga nii oma s t„ielikku omaksv“ttu kui ebausklikku hirmu, et niisugust s“na saab ldse temaga seoses kasutada. Ta j„i Winstoni ette seisma ja kukkus h„daldama: ®Mis te arvate, ega nad mind maha ei lase? Nad ei lase ju maha, kui sa ei ole midagi teinud - ainult v„ike m“ttev„„ratus, sinna ei saa ju midagi parata. Ma tean, et nad kuulavad sind enne p“hjalikult le. Oh, selles suhtes ma usaldan neid t„ielikult! Mu ankeet on ju neile teada, eks ole? Teie teate, mis mees ma olen. Ma ei ole halb mees. Tark ma muidugi ei ole, aga ma olen pdlik. Ma olen katsunud Partei heaks oma parima teha, eks ole? Ma p„„sen ehk viie aastaga, kas te ei arva? V“i kmnega? Minusugusest mehest v“ib laagris k“vasti kasu olla. šheainsa juhusliku eksimuse eest ei lasta ju maha?¯ ®Kas te olete sdi?¯ ksis Winston. ®Muidugi olen ma sdi!¯ hdis Parsons, alandlikult teleekraani poole piiludes. ®Ega te ometi ei arva, et Partei laseb arreteerida stu inimese?¯ Tema konnan„gu t“mbus veelgi kahvatumaks ja omandas isegi kergelt vagatseva ilme. ®M“tteroim on kohutav asi, vanapoiss,¯ tles ta “petlikult. ®See on salakaval. Sa saad sellega hakkama, nii et sa ei m„rkagi. Teate, kuidas mina sellega hakkama sain? Unes! Jah, aus“na. Ma muudkui vehkisin t””d teha, pdes t„ita oma kohust, ega aimanudki, et mul v“iks olla peas halbu m“tteid. Ja siis ma hakkasin unes r„„kima. Ja teate, mida mind kuuldi tlevat?¯ Ta tasandas h„„lt nagu patsient, kes peab arstile midagi sndsusetut les tunnistama. ®®Maha Suur Vend!¯ Jah, just nii ma tlesin! Ja paistab, et isegi mitu korda. Omavahel ”eldes, vanapoiss, ma olen r““mus, et mind tabati enne, kui asi oleks hullemaks l„inud. Ja teate, mida ma neile kohtulaua ees tlen? ®Ma t„nan teid,¯ tlen ma, ®ma t„nan teid selle eest, et te p„„stsite mind, enne kui oleks olnud hilja.¯¯ ®Kes teid les andis?¯ ksis Winston. ®Mu v„ike ttar,¯ tles Parsons nukra uhkusega. ®Ta kuulas ukse taga. Kuulis l„bi lukuaugu, mida ma tlesin, ja lippas kohe j„rgmisel p„eval patrullile teatama. V„ga terane seitsmeaastase plikatirtsu kohta, mis? Ja ma ei ole talle selle p„rast pahane. Vastupidi, ma olen tema peale uhke. See n„itab, et ma olen teda “iges vaimus kasvatanud.¯ Ta sammus veel veidi aega n„rviliselt edasi-tagasi, heites igatsevaid pilke paraski suunas. J„rsku laskis ta pksid maha. ®Vabandage, vanapoiss,¯ tles ta. ®Ma ei saa midagi parata. See on see ootamine.¯ Ta potsatas oma suure tagumikuga klosetipotile. Winston kattis n„o k„tega. ®Smith!¯ r””gatas h„„l teleekraanist. ®6079 - Smith, W.! V“tke k„ed n„o eest! N„o varjamine on kongis keelatud.¯ Winston v“ttis k„ed n„o eest. Parsons kasutas klosetti valjusti ja ohtralt. Siis selgus, et klosett on rikkis, ja kamber haises vastikult mitu tundi tagantj„rele. Parsons viidi „ra. Vange ilmus ja kadus htelugu salap„raselt. šks neist, naine, saadeti ®tuba ks null hte¯ ja Winston m„rkas, kuidas naine t“mbus nende s“nade juures k”ssi ja vajus n„ost „ra. Oli kulunud tkk aega, nii et kui teda oli toodud siia hommikul, siis pidi nd olema “htupoolik, v“i kui teda oli toodud “htupoolikul, siis pidi nd olema sda””. Kongis oli kuus vangi, mehed ja naised. K“ik istusid v„ga vaikselt. Winstoni vastas istus ks l“uatu, hambulise, nagu mingi suure stu n„rilise n„oga mees. Tema paksud laigulised p“sed olid alt nii pungis, et oli raske uskuda, et tal ei ole sinna v„ikesi toiduvarusid peidetud. Tema kahvatuhallid silmad vilasid pelglikult n„olt n„ole ja p””rdusid k„hku „ra, niipea kui ta kohtas kellegi pilku Uks avanes ja sisse toodi uus vang, kelle ilmumine pani Winstoni hetkeks v“patama. See oli t„iesti tavalise, ilmetu v„limusega mees, kes v“is olla olnud m“ni insener v“i tehnik. Aga jahmatama pani tema n„o k“hnus. Tal oli nagu surnu kolp. Ja selle t“ttu paistis, et ta suu ja silmad on ebaproportsionaalselt suured, ja tundus, et ta silmi t„idab tappev, lepitamatu vihkamine kellegi v“i millegi vastu. Mees istus Winstoni l„hedale pingile. Winston ei vaadanud enam tema poole, aga see „ravaevatud kolban„gu psis tal elavalt silme ees. Ja „kki ta taipas, milles on asi. See mees oli poolsurnuks n„ljutatud. Ja seesama m“te n„is peaaegu korraga tulevat k“igile, kes olid kongis. Pingil istujaid l„bis vaevukuuldav kahin. L“uatu mees vaatas vilksamisi kolban„oga mehe poole ja p””ras pilgu sdlaslikult „ra, aga mingi vastupandamatu j“ud sundis teda uuesti end p””rama. Siis ta hakkas nihelema. Ja l“puks ta t“usis psti, taarus kohmakalt le kongi, pistis k„e oma tunkede taskusse ja ulatas kolban„oga mehele h„belikult m„„rdunud leivatki. Teleekraanist kostis kohutav, k“rvulukustav m”iratus. L“uatu mees kargas “hku. Kolban„oga mees oli k„ed kiiresti selja taha peitnud, nagu demonstreerides kogu maailmale, et ta lkkas kingituse tagasi. ®Bumstead!¯ m”irgas h„„l. ®2713 - Bumstead, J.! Visake leivatkk maha!¯ L“uatu mees pillas leivatki p“randale. ®J„„ge seisma sinna, kus te olete,¯ tles h„„l. ®N„gu ukse poole. Žrge liigutage!¯ L“uatu mees kuuletus. Tema suured pungis p“sed vabisesid ohjeldamatult. Uks kilatas lahti. Kui noor ohvitser sisenes ja k“rvale astus, ilmus tema selja tagant n„htavale lhike j„ssakas valvur, tohutute k„te ja “lgadega. Ta seadis end l“uatu mehe ette seisma ja virutas siis ohvitseri m„rguande peale kohutava hoobi, mille taga oli kogu tema kehakaal, otse l“uatu mehe suu pihta. Selle l””gi j“ud phiks mehikesel jalad alt. Tema keha lendas l„bi kongi ja p“rkas vastu klosetipotti. Hetkeks j„i ta oimetult lamama, ta suust ja ninast immitses tumedat verd. Kostis j“uetut niutsumist v“i vigisemist, mis tundus olevat teadvusetu. Siis keeras ta end upakile ja t“usis vaevaliselt k„puli. Koos vere ja ilaga pudenes tal suust kaks hambaproteesi poolt. Vangid istusid v„ga vaikselt, k„ed vaheliti p“lvedel. L“uatu mees ronis tagasi oma kohale. Ta ks n„opool oli tumedaks t“mbunud. Tema suu oli tursunud vormituks kirsipunaseks tombuks, millel oli keskel must auk. Aeg-ajalt tilkus ta tunkede rinnale verd. Ta hallid silmad vilasid j„lle n„olt n„ole, sdlaslikumalt kui enne, nagu paks ta „ra arvata, kuiv“rd teised teda tema alanduse p„rast p“lgavad. Uks avanes. Kerge z^estiga andis ohvitser kolban„oga mehele m„rku. ®Tuba ks null ks,¯ tles ta. Winstoni k“rvalt kostis „hinat ja rbelemist. Mees oli p“lvili p“randale langenud, k„ed ristis. ®Seltsimees! Ohvitser!¯ hdis ta. ®Žrge viige mind sinna! Kas ma ei ole siis k“ik juba „ra r„„kinud! Mida te veel tahate teada? Ma olen valmis k“ik omaks v“tma, k“ik! ™elge mulle ainult, mis see peab olema, ja ma v“tan k“ik omaks. Pange see kirja, ja ma kirjutan k“igele alla! Ainult mitte tuba ks null ks!¯ ®Tuba ks null ks,¯ tles ohvitser. Mehe n„gu, mis oli niigi v„ga kahvatu, omandas varjundi, mida Winston poleks uskunud v“imalik olevat. See oli kindlalt, eksimatult rohekas. ®Tehke minuga, mida tahate!¯ r””kis mees. ®Te olete mind juba mitu „dalat n„ljutanud. L“petage see „ra ja laske mul surra! Laske mind maha! Pooge les! M“istke mulle kakskmmend viis aastat! Kas te tahate, et ma pean veel kedagi reetma? ™elge ainult, kes see on, ja ma r„„gin teile k“ik, mida te soovite. Ma ei hooli, kes ta on v“i mida te talle teete. Mul on naine ja kolm last. Nendest k“ige vanem ei ole veel kuue aastanegi. Tooge nad k“ik siia ja l“igake neil minu silme all k“ri l„bi, ma vaatan pealt ja ei piiksatagi. Ainult mitte tuba ks null hte!¯ ®Tuba ks null ks!¯ Mees vaatas paaniliselt ringi, teiste vangide poole, nagu m“ttega, et ta v“iks kedagi teist enda asemel ohvriks tuua. Ta pilk j„i pidama l“uatu mehe segil””dud n„ol. Ta sirutas v„lja oma kuivetunud k„e. ®Tema te peaksite v“tma, mitte mind!¯ karjus ta. ®Te ei kuulnud, mida ta tles, kui ta oli vastu vahtimist saanud. Andke mulle v“imalus, ja ma kordan iga ta s“na. Tema on Partei vaenlane, mitte mina.¯ Valvurid astusid l„hemale. Mehe h„„l kasvas kriiskamiseks. ®Te ei kuulnud teda!¯ kordas ta. ®Teleekraanil oli midagi viga! Teil on teda vaja! V“tke tema, mitte mind!¯ Kaks tursket valvurit kummardusid, et tal k„e alt kinni v“tta. Aga samal hetkel viskus ta pikali kongip“randale ja haakus rauast pingijala klge. Ta pistis s“natult ulguma nagu loom. Valvurid pdsid teda lahti rebida, aga ta hoidis pingist kinni h„mmastava j“uga. Nad sikutasid teda umbes kakskmmend sekundit. Vangid istusid vagusi, k„ed vaheliti p“lvedel, otse enda ette vaadates. Ulgumine lakkas; mehel ei olnud enam muuks jaksu kui klammerdumiseks. Siis kostis ks teistmoodi karjatus. Valvuri saapahoop oli purustanud tema he k„e s“rmed. Nad t“stsid ta jalule. ®Tuba ks null ks,¯ tles ohvitser. Mees viidi minema, ta astus n“tkuval sammul, langetatud p„i, hoides hellalt oma vigastatud k„tt, ja kogu ta s“jakus oli kadunud. M””dus hulk aega. Kui kolban„oga mees oli „ra viidud kesk””l, siis oli nd hommik; kui hommikul, siis oli “htupoolik. Winston oli ksi ja oli olnud ksi juba mitu tundi. Kitsal pingil istumine oli nii piinarikas, et ta t“usis htelugu psti ja k“ndis ringi, ilma et teleekraan oleks teda korrale kutsunud. Leivatkk vedeles ikka veel seal, kuhu l“uatu mees oli selle pillanud. Algul n“udis Winstonilt suurt pingutust, et mitte sinnapoole vaadata, hiljem aga taganes n„ljatunne janu eest. Kurk kuivas ja suus oli vastik maik. Lakkamatu undamine ja htlaselt ere valgus tegid kuidagi j“uetuks, pea oli nagu seest thi. Aeg-ajalt ta t“usis psti, sest ta ei suutnud enama taluda valu kontides, ja istus peaaegu kohe j„lle maha, sest ta oli liiga uimane, et kindlalt jalul psida. Niipea kui fsilised aistingud natukegi taltusid, haaras teda uuesti hirm. Kustuva lootusega m“tles ta O'Brienile ja z^iletiterale. Oli m“eldav, et z^iletitera j“uab temani s””gi sisse peidetuna, kui siin muidugi ldse sa anti. Juliale ta m“tles palju „hmasemalt. V“ib-olla kannatab Julia hoopis hullemini kui tema. V“ib-olla karjub ta just praegu valu k„es. Ta m“tles: kui ma saaksin Julia p„„sta, kannatades ise kahe eest, kas ma teeksin seda? Jah, ma teeksin. Aga see oli ainult puht m“istuslik otsus, millele ta j“udis sellep„rast, et ta teadis, et ta peab sellele j“udma. Ta ei tundnud seda. Siin selles paigas sa ei tunne midagi muud kui valu ja selle eelaimust. Pealegi, kas on v“imalik - ksk“ik mis p“hjusel - soovida, kui sa t“epoolest kannatad, et see valu veelgi suureneks? Aga sellele ksimusele ei osanud ta veel vastata. J„lle l„henesid sammud. Uks avanes. Sisse astus O'Brien. Winston kargas psti. Ta oli n„htust nii rabatud, et unustas igasuguse ettevaatuse. Esmakordselt paljude aastate jooksul ei tulnud teleekraani talle meeldegi. ®Ka teie olete neil peos?¯ karjatas ta. ®Jah, ammust aega juba,¯ tles O'Brien leebe, peaaegu kahetseva irooniaga. Ta astus k“rvale. Tema tagant ilmus n„htavale laia“lgne, pika musta kumminuiaga valvur. ®Te teadsite seda, Winston,¯ tles O'Brien. ®Žrge petke ennast. Te olete seda kogu aeg teadnud.¯ Jah, nd ta sai aru, et ta on seda kogu aeg teadnud. Aga praegu polnud aega sellele m“elda. Tal oli silmi veel ainult musta kumminuia jaoks valvuri k„es. See v“is tabada mida tahes: lagipead, k“rvalesta, k„sivart, knarnukki - - Knarnukki! Ta langes p“lvili, peaaegu teadvusetult, hoides teise k„ega seda tabatud knarnukki. K“ik oli kollaseks plahvatanud. Uskumatu, uskumatu, et ksainus l””k v“ib niisugust valu teha! Ta pilk selgis ja ta n„gi kaht teist alla enda poole vaatavat. Valvur naeris tema v„„nlemist. V„hemalt hele ksimusele oli nd vastus olemas. Mitte iial, mitte helgi p“hjusel ei saa sa soovida, et valu suureneks. Sa saad soovida ainult, et valu lakkaks. Pole olemas midagi hirmsamat kui fsiline valu. Valu palge ees ei ole kangelasi, ei ole kangelasi, m“tles ta ikka ja j„lle, kongip“randal vingerdades ja abitult oma j“uetut vasakut k„tt hoides. 2 Ta lamas millelgi, mis oli nagu v„livoodi, ainult et see oli k“rgel p“randa kohal ja ta oli mingil moel selle klge kinnitatud, nii et ta ei saanud liigutada. Talle langes n„kku valgus, mis tundus olevat tavalisest tugevam. Tema k“rval seisis O'Brien ja vaatas t„helepanelikult alla tema poole. Teisel pool seisis valge kitliga mees, k„es sstal. Isegi kui ta silmad olid lahti, hakkas ta oma mbrust alles v„hehaaval tajuma. Tal oli tunne, nagu ujuks ta pinnale hoopis teisest maailmast, mingist veealusest maailmast, mis oli kuskil sgaval. Ta ei teadnud, kui kaua ta oli seal all olnud. Sellest hetkest peale, kui teda arreteeriti, ei olnud ta n„inud ei ””pimedust ega p„evavalgust. Pealegi olid tema m„lus lngad. Ajuti oli tema teadvus, isegi seda sorti teadvus, mis on magajal, t„iesti v„lja llitatud ja oli taas k„ivitunud p„rast thja pausi. Ja ta ei teadnud, kas need pausid olid kestnud p„evi, n„dalaid v“i ainult sekundeid. See kos^maar oli alanud selle esimese l””giga knarnuki pihta. Tagantj„rele ta sai aru, et k“ik, mis tookord juhtus, oli lihtsalt ettevalmistus, tavaline lekuulamine, mis sai osaks peaaegu igale vangile. Oli terve hulk kuritegusid - spionaaz^, sabotaaz^ ja nii edasi - , milles k“ik pidid end tingimata sdi tunnistama. See lestunnistus oli formaalsus, piinamine aga oli t“eline. Ta ei suutnud meelde tuletada, kui mitu korda teda oli pekstud ja kui kaua olid need peksmised kestnud. Alati olid tema kallal korraga viis v“i kuus musta mundriga meest. Vahel rusikatega, vahel kumminuiadega, vahel terasvarbadega, vahel saabastega. M“nikord v„hkres ta h„benemata nagu loom p“randal, v„„nates oma keha siia ja sinna l“putus lootusetus pdes hoopide eest k“rvale p“igelda ja p„lvides sellega ainult j„rjest uusi hoope, ribidesse, k“htu, vastu knarnukke, vastu s„„ri, kubemesse, munanditesse ja sabaluu pihta. M“nikord see kestis ja kestis, kuni k“ige julmem, “elam ja andestamatum ei tundnud talle olevat mitte see, et valvurid j„tkavad peksmist, vaid see, et ta ei suuda end sundida teadvust kaotama. M“nikord tlesid ta n„rvid nii les, et ta hakkas karjuma ja halastust paluma veel enne, kui peksmine algas, ja piisas vaid l””giks t“stetud rusika n„gemisest, et panna teda les tunnistama t“elisi ja v„ljam“eldud kuritegusid. M“nikord aga otsustas ta alguses, et ta ei tunnista midagi les, ja talt tuli iga s“na valu„hinate vahel v„lja pressida, ja m“nikord taotles ta j“uetult kompromissi, ”eldes endale: ®Ma tunnistan kll, aga mitte kohe. Ma pean vastu pidama, kuni valu muutub talumatuks. Veel kolm hoopi, veel kaks, ja siis ma tlen, mida nad tahavad.¯ Vahel peksti teda, kuni ta ei seisnud enam jalul, visati siis nagu kartulikott kongi kivip“randale, j„eti m“neks tunniks toibuma ja v“eti siis j„lle ette ja hakati uuesti peksma. Esines ka pikemaid hinget“mbeaegu. Ta m„letas neid „hmaselt, sest need m””dusid peamiselt unes v“i uimasuses. Ta m„letas kongi, kus oli puunari, midagi seinast v„ljaulatuva riiuli taolist, ja m„letas plekist silmapesukaussi, ja s””maaegu, mis koosnesid kuumast supist ja leivast ja vahel ka kohvist. Ta m„letas t“redat juuksurit, kes k„is tal habet ajamas ja juukseid l“ikamas, ja asjalikke, kalke, valgete kitlitega mehi, kes katsusid ta pulssi, kontrollisid ta reflekse, p””rasid tal laud pahupidi, kompasid teda j„ikade s“rmedega, ega tal m“ni luu murdunud ei ole, ja torkasid talle n“ela k„sivarde, et panna teda magama. Peksmine j„i harvemaks ja muutus rohkem „hvarduseks, “uduseks, kuhu teda v“idi iga hetk tagasi saata, kui ta vastused ei rahulda. Tema lekuulajad ei olnud nd enam musta mundriga j“hkardid, vaid Partei-haritlased, v„ikesed, marad, kiirete liigutuste ja v„lkuvate prilliklaasidega mehed, kes t””tlesid teda vaheldumisi, nagu talle tundus - ta ei saanud selles kindel olla - , kmme kuni kaksteist tundi j„rjest. Need teised lekuulajad vaatasid, et ta tunneks kogu aeg kerget valu, aga see ei olnud eesk„tt valu, millele nad toetusid. Nad l“id teda vastu n„gu, v„„nasid ta k“rvu, katkusid ta juukseid, panid teda hel jalal seisma, ei lasknud teda kusema minna ja suunasid talle ereda valguse n„kku, nii et ta silmad hakkasid vett jooksma; aga selle k“ige eesm„rgiks oli lihtsalt teda alandada ja v“tta talt argumenteerimis- ja arutlemisv“ime. Nende tegelik relv oli halastamatu lekuulamine, mis kestis ja kestis, tund tunni j„rel, pannes teda komistama, pdes teda l“ksu, keerates k“ik pahupidi, mis ta tles, sdistades teda igal sammul valetamises ja endale vastur„„kimises, kuni ta hakkas nutma samav“rd h„bist kui n„rvide kurnatusest. Vahel nuttis ta viis-kuus korda he lekuulamise jooksul. Enamasti nad karjusid ta peale ja „hvardasid teda v„himagi ebaluse puhul uuesti valvurite k„tte anda; aga m“nikord nad muutsid „kki tooni, nimetasid teda seltsimeheks, manitsesid teda ingsotsi ja Suure Venna nimel ja ksisid kurvalt, kas talle t“esti ei ole j„„nud nii paljugi lojaalsust Partei vastu, et see paneks teda soovima heaks teha seda kurja, mis ta on teinud. Kui ta n„rvid oli p„rast tunde kestnud lekuulamist t„iesti l„bi, v“is isegi niisugune manitsus teda nutma panna. L“puks muserdas see n„„gutamine teda hullemini kui valvurite saapad ja rusikad. Ta muutus lihtsalt heks suuks, mis andis tunnistusi, ja k„eks, mis kirjutas alla, mida temalt n“uti. Tema ainus mure oli „ra arvata, mida ta nende meelest peaks les tunnistama, et siis seda kiiresti les tunnistada, enne kui see t””tlemine uuesti algab. Ta tunnistas les, et ta on tapnud silmapaistvaid Partei liikmeid, on levitanud m„ssulisi lendlehti, on riisunud rahva vara, on mnud maha s“jasaladusi ja pannud toime sabotaaz^iakte. Ta tunnistas les, et ta on olnud Ida-Aasia valitsuse teenistuses juba 1968. aastast. Ta tunnistas les, et ta on usklik, et ta l”mitab kapitalismi ees ja et ta on seksuaalpervert. Ta tunnistas les, et ta on m“rvanud oma naise, kuigi ta teadis ja ka tema lekuulajad pidid teadma, et ta naine on elus. Ta tunnistas les, et ta on aastaid olnud isiklikult kontaktis Goldsteiniga ja kuulunud p“randaalusesse organisatsiooni, mille liikmeks on peaaegu k“ik inimolendid, keda ta iial on tundnud. Kergem oli k“ike tunnistada ja k“iki sisse m„ssida. Pealegi oli see k“ik teatavas m“ttes t“si. Oli t“si, et ta oli olnud Partei vaenlane, ja Partei silmis ei olnud mingit vahet m“tte ja teo vahel. Aga oli ka teist laadi m„lestusi. Need seisid tema m„lus igaks omaette - nagu pildid, mida raamis pimedus. Ta oli hes kongis, mis v“is olla pime v“i valge, sest ta ei n„inud midagi peale he silmapaari. K„sivarre l„hedal tiksus aeglaselt ja regulaarselt mingi aparaat. Silmad l„ksid suuremaks ja helendavamaks. Žkki ta kerkis toolilt, s””stis neisse silmadesse ja need neelasid ta alla. Ta oli rihmadega seotud he tooli klge, keset m““teriistu, pimestavate tulede all. šks valge kitliga mees j„lgis m““teriistu. V„ljast kostis raskete saabaste trampimist. Uks kilatas lahti. Sisse marssis vahakarva n„oga ohvitser ja tema kannul kaks valvurit. ®Tuba ks null ks,¯ tles ohvitser. Valge kitliga mees ei p””ranud mber. Ta ei vaadanud ka Winstoni poole, vaatas ainult m““teriistu. Ta kihutas m””da suurt koridori, mis oli kilomeetri laiune ja s„ras kuldses valguses, r“kates naerda ja kisendades t„iest k“rist lestunnistusi. Ta tunnistas les isegi niisuguseid asju, mida ta oli suutnud piinamisel endale hoida. Ta kandis ette kogu oma eluloo kuulajaskonnale, kes seda juba tundis. Teda saatsid valvurid, teised lekuulajad, valge kitliga mehed, kes k“ik kihutasid heskoos m””da koridori ja r“kkasid naerda. Midagi kohutavat, mis oli olnud tulevikku talletatud, oli kuidagi v„lditav olnud ja oli „ra j„„nud. K“ik oli korras, ta ei tundnud enam valu, tema elu viimane kui seik oli avalikuks tulnud, m“istetud ja andestatud. Ta tahtis t“usta narilt, sest ta oli peaaegu kindel, et ta oli kuulnud O'Brieni h„„lt. Kogu selle lekuulamise ajal oli tal olnud tunne, et O'Brien on kusagil l„hedal, kuigi ta ei olnud teda kordagi n„inud. See oli O'Brien, kes k“ike juhtis. See oli tema, kes laskis valvurid Winstoni kallale ja kes takistas neid teda tapmast. See oli tema, kes otsustas, millal Winston peab valu k„es karjuma, millal ta peab puhata saama, millal tuleb talle sa anda, millal tuleb tal magada lasta ja millal tuleb talle arstimeid k„sivarde sstida. Tema oli see, kes esitas ksimusi ja sisendas vastuseid. Tema oli piinaja, tema oli kaitsja, tema oli inkvisiitor ja tema oli s“ber. Ja kskord - Winston ei suutnud meenutada, kas see oli arstimitest tingitud unes v“i tavalises unes v“i isegi „rkveloleku hetkel, - oli ks h„„l talle k“rva sosistanud: ®Žrge kartke, Winston, te olete minu hoole all. Seitse aastat ma olen teid silmas pidanud. Nd on otsustav hetk k„tte j“udnud. Ma p„„stan teid, ma teen teid t„iuslikuks.¯ Ta ei olnud kindel, kas see oli O'Brieni h„„l; aga see oli seesama h„„l, mis oli talle selle teises unen„os seitse aastat tagasi ”elnud: ®Me kohtume niisuguses kohas, kus ei ole pimedust.¯ Ta ei m„letanud lekuulamise l“ppemist. Oli olnud must ajavahemik, ja siis oli see kong - v“i tuba - , kus ta praegu oli, v„hehaaval tema mber kuju v“tnud. Ta lamas selili ja ei olnud v“imeline end liigutama. Ta keha oli k“igis olulistes punktides kindlalt fikseeritud. Isegi ta kukal oli millegi haardes. O'Brien vaatas tema peale alla t“siselt ja sna kurvalt. Tema n„gu oli altpoolt vaadatuna j„medakoeline ja roidunud, silmaalused kottis, v„sinud kortsud ninast l“uani. Ta oli vanem, kui Winston oli arvanud; ta v“is olla neljakmne kaheksa v“i viiekmne aastane. Ta k„e all oli mingi m““teriist, millel oli peal hoob ja numbrilaud. ®Ma tlesin teile,¯ s“nas O'Brien, ®et kui me uuesti kohtume, siis snnib see siin.¯ ®Jah,¯ vastas Winston. šhegi hoiatuseta, v„lja arvatud O'Brieni vaevum„rgatav liigutus, tulvas valulaine le kogu tema keha. See oli kohutav valu, sest ta ei saanud aru, mis toimub, ja tal oli tunne, et talle tekitatakse mingi surmav vigastus. Ta ei teadnud, kas see snnib tegelikult v“i on see tunne elektriliselt esile kutsutud; aga ta keha oli kujutuks v„„ndumas ja ihuliikmed aeglaselt kljest rebenemas. Ja kuigi see valu ei toonud talle higi laubale, oli k“ige halvem selle asja juures hirm, et ta selgroog v“ib murduda. Ta surus hambad kokku ja hingas sgavalt l„bi nina, pdes vaikida nii kaua kui v“imalik. ®Te kardate,¯ tles O'Brien, vaadates tema n„gu, ®et iga hetk v“ib miski rebeneda. Ja k“ige rohkem te kardate, et see saab olema teie selgroog. Te kujutate oma vaimusilmas elavalt ette, kuidas llisammas koost rebeneb ja di sealt v„lja voolab. Te ju m“tlete sellele, kas pole, Winston?¯ Winston ei vastanud. O'Brien t“mbas hoova numbrilaual tagasi. Valulaine taandus peaaegu niisama kiiresti, nagu oli alanud. ®See oli praegu nelikmmend,¯ tles O'Brien. ®Aga te n„ete, et numbrid sel m““teriistal ulatuvad sajani. Pidage, palun, kogu meie jutuajamise kestel meeles, et minu v“imuses on tekitada teile valu - iga hetk ja selles astmes, nagu ma tahan. Niipea kui te mulle valetate v“i pate kuidagi k“rvale p“igelda v“i ka lihtsalt langete allapoole oma tavalist intelligentsustaset, karjute te silmapilk valu k„es. On see teile arusaadav?¯ ®Jah,¯ vastas Winston. O'Brien muutus lahkemaks. Ta kohendas m“tlikult prille ja k“ndis paar sammu edasi-tagasi. Kui ta uuesti r„„kima hakkas, oli ta h„„l leebe ja kannatlik. Ta sarnanes arsti v“i “petaja v“i isegi hingekarjasega, kes pab pigem selgitada ja veenda kui karistada. ®Ma olen valmis teiega vaeva n„gema, Winston,¯ tles ta, ®sest te olete seda v„„rt. Te teate v„ga h„sti, mis teil viga on. Te olete seda teadnud juba aastaid, aga te olete s“dinud selle teadmise vastu. Te olete vaimselt v„„rastunud. Te kannatate m„luh„irete all. Te ei ole v“imeline meenutama tegelikke sndmusi ja te pate end veenda, et te m„letate sndmusi, mida pole iial toimunud. O^nneks on see ravitav. Aga teie pole end iial ravinud, sest te pole seda lihtsalt suvatsenud. Oleks piisanud v„ikesest tahtepingutusest, mida te pole valmis olnud tegema. Ma tean v„ga h„sti, et te isegi praegu hoiate kinni oma t“vest, uskudes, et see on voorus. V“tame he n„ite. Kellega Okeaania praegu s“dib?¯ ®Kui mind arreteeriti, s“dis Okeaania Ida-Aasiaga.¯ ®Ida-Aasiaga. H„sti. Ja Okeaania on alati Ida-Aasiaga s“dinud, v“i kuidas?¯ Winston t“mbas sgavalt hinge. Ta avas suu, et midagi ”elda, aga ei ”elnud midagi. Ta ei suutnud p””rata pilku numbrilaualt. ®T“de, palun, Winston. Teie t“de. ™elge mulle, mida te oma meelest m„letate?¯ ®Ma m„letan, et k“igest n„dal aega enne seda, kui mind arreteeriti, ei s“dinud me ldse Ida-Aasiaga. Me olime temaga liidus. S“da k„is Euraasiaga. Ja see oli kestnud neli aastat. Enne seda - - ¯ O'Brien peatas teda k„eviipega. ®Teine n„ide,¯ tles ta. ®M“ne aasta eest te olite t“siselt eksiarvamusel. Te uskusite, et kolm meest, kolm omaaegset Partei liiget, ja nimelt Jones, Aaronson ja Rutherford, - mehed, kes hukati riigireetmise ja sabotaaz^i eest, p„rast seda, kui nad olid k“ik t„ielikult les tunnistanud, - ei olnud sdi neis kuritegudes, milles neid sdistati. Te uskusite, et te olete n„inud mberlkkamatut dokumentaalset t“endit selle kohta, et nende lestunnistused ei pidanud paika. Seal oli ks foto, mis teile viirastus. Te uskusite, et te olete seda t“esti k„es hoidnud. See oli umbes midagi niisugust.¯ O'Brieni n„puvahele oli ilmunud piklik ajalehev„ljal“ige. Umbes viis sekundit psis see Winstoni vaatev„ljas. See oli ks foto, ja polnud mingit kahtlust selle samasuses. See oli see foto. See oli ks eksemplar Jones'i, Aaronsoni ja Rutherfordi fotost Partei delegaatidena New Yorgis, mille peale ta oli juhuslikult sattunud ksteist aastat tagasi ja mille ta oli otsekohe h„vitanud. Ainult he hetke psis see tema silme ees ja kadus siis j„lle. Aga ta oli seda n„inud, oli seda kahtlemata n„inud! Ta tegi meeleheitliku, ahastava katse oma lakeha vabaks p„„sta. Aga v“imatu oli isegi sentimeetri v“rra ksk“ik mis suunas liikuda. Ta oli korraks isegi m““teriista „ra unustanud. Tema ainus soov oli seda fotot veel kord k„es hoida v“i v„hemalt seda n„hagi. ®See on olemas!¯ hatas ta. ®Ei ole,¯ tles O'Brien. Ta l„ks le toa. Vastasseinas oli m„luauk. O'Brien t“stis v“re les. Soe “huvool haaras kerge paberitki m„rkamatult kaasa; see haihtus lahvatavas leegis. O'Brien p””ras end ringi. ®Tuhk,¯ tles ta. ®Isegi teadmata mille tuhk. P“rm. Seda pole olemas. Pole iial olnud.¯ ®Aga see oli ju olemas! See on olemas! See on olemas m„lus! Ma m„letan seda. Teie m„letate seda.¯ ®Mina ei m„leta midagi,¯ tles O'Brien. Winstoni sda v“patas. See oli kaksisoim. Ta tundis surmlikku abitust. Kui ta oleks saanud kindel olla, et O'Brien valetab, siis poleks sellest midagi olnud. Aga oli t„iesti v“imalik, et O'Brien on t“epoolest selle foto unustanud. Ja kui nii, siis v“is ta olla unustanud ka juba selle, et ta eitas, et ta m„letab, ja v“is olla unustanud ka selle unustamise enda. Kuidas sai kindel olla, et see on lihtsalt silmamoondus? V“ib-olla oli see hullumeelne nihestus ajus t“esti toimunud: see m“te tegi teda relvituks. O'Brien vaatas arupidavalt alla ta peale. Tal oli nd veel enam “petaja ilme, kes n„eb vaeva isemeelse, kuid andeka lapse p„rast. ®On olemas Partei loosung, mis k„ib mineviku valitsemise kohta,¯ tles ta. ®Korrake seda, palun.¯ ®®Kes valitseb minevikku, see valitseb tulevikku; kes valitseb olevikku, see valitseb minevikku¯,¯ kordas Winston kuulekalt. ®®Kes valitseb olevikku, see valitseb minevikku¯,¯ kordas O'Brien heakskiitvalt pead noogutades. ®Mis te arvate, Winston, kas minevik on tegelikult olemas?¯ Winstonit haaras j„lle abitus. Ta pilk vilksas numbrilaua poole. V„he sellest, et ta ei teadnud, kas teda p„„stab piinast ®ei¯ v“i ®ja¯; ta ei teadnud isegi seda, missugust vastust ta O^IGEKS PEAB. O'Brien muigas p“gusalt. ®Te ei ole metafsik, Winston,¯ tles ta. ®Siiani te ei ole kordagi j„rele m“elnud, mida t„hendab “ieti ®olemas olla¯. Ma ksin t„psemalt. Kas minevik on olemas k„egakatsutavalt, ruumis? Kas on kuskil niisugune koht, tahkete esemete maailm, kus minevik ikka veel kestab?¯ ®Ei ole.¯ ®Kus see minevik siis ldse olemas on, kui ta on?¯ ®Allikates. See on kirja pandud.¯ ®Allikates. Ja - -?¯ ®Teadvuses. Inimeste m„lus.¯ ®M„lus. Nii, v„ga hea. Meie, Partei, valitseme k“iki allikaid ja me valitseme k“igi m„lu. Niisiis me valitseme minevikku, eks ole?¯ ®Aga kuidas te saate takistada inimesi m„letamast?¯ hatas Winston, unustades hetkeks j„lle numbrilaua. ®See ei allu tahtele. See on s“ltumatu. Kuidas te saate m„lu valitseda? Te ei valitse minu m„lu!¯ O'Brieni n„gu t“mbus pilve. Ta pani k„e hoovale. ®Vastupidi,¯ tles ta, ®teie ei valitse seda. See ongi, mis teid siia t“i. Te olete siin sellep„rast, et teil puudub tagasihoidlikkus, enesedistsipliin. Te ei ole valmis alistuma, mis on vaimse tervise hind. Te eelistate olla vaimuhaige, heisikuline v„hemus. Ainult distsiplineeritud teadvus v“ib n„ha reaalsust, Winston. Te usute, et reaalsus on midagi objektiivset, v„list, s“ltumatult olemas olevat. Te usute, et reaalsus on oma olemuselt endastm“istetav. Kui te petate end m“ttega, et te n„ete midagi, siis te eeldate, et ka k“ik teised n„evad sedasama mis teie. Aga ma tlen teile, Winston, et reaalsus ei ole v„line. Reaalsus on olemas ainult inimteadvuses ja ei kusagil mujal. Aga mitte ksikisiku teadvuses, mis v“ib olla ekslik ja igal juhul kaob peatselt, vaid ainult Partei teadvuses, mis on kollektiivne ja surematu. K“ik, mida Partei t“eks peab, on t“de. V“imatu on n„ha reaalsust teisiti kui Partei silmade l„bi. See on t“siasi, mis tuleb teil uuesti „ra “ppida, Winston. See n“uab eneseh„vitamist, tahtepingutust. Te peate end maha salgama, enne kui te saate terveks.¯ Ta vaikis m“ne hetke, nagu lastes sellel, mis ta oli ”elnud, settida. ®M„letate,¯ j„tkas ta siis, ®mida te oma p„evikusse kirjutasite: ®Vabadus on vabadus ”elda, et kaks pluss kaks on neli¯?¯ ®Jah,¯ vastas Winston. O'Brien t“stis oma vasaku k„e, k„eselg Winstoni poole, p”ial pihku peidetud ja neli s“rme harali. ®Mitu s“rme mul psti on, Winston?¯ ®Neli.¯ ®Aga kui Partei tleb, et neid ei ole mitte neli, vaid viis, - palju siis?¯ ®Neli.¯ S“na l“pp muutus valu„hinaks. Osuti numbrilaual oli s””stnud viiekmne viie peale. Winston t“mbus leni higiseks. O^hk tungis talle kopsudesse, „hvardades neid rebestada, ja v„ljus uuesti sgavate oiete saatel, mida ta ei suutnud isegi hambaid risti surudes tagasi hoida. O'Brien j„lgis teda, neli s“rme ikka veel psti. Ta t“mbas hoova tagasi. Sedapuhku valu ainult v„henes natuke. ®Mitu s“rme, Winston?¯ ®Neli.¯ Osuti t“usis kuuekmne peale. ®Mitu s“rme, Winston?¯ ®Neli! Neli! Mida ma muud saan ”elda? Neli!¯ Osuti oli ilmselt veelgi t“usnud, aga ta ei vaadanud seda. Rohmakas, t“re n„gu ja neli s“rme t„itsid kogu vaatev„lja. S“rmed seisid ta silmade ees nagu sambad, tohutu suured, „hmased ja nagu v„relevad, aga neid oli ilma kahtluseta neli. ®Mitu s“rme, Winston?¯ ®Neli! L“petage „ra, l“petage „ra! Kuidas te tohite! Neli! Neli!¯ ®Mitu s“rme, Winston?¯ ®Viis! Viis! Viis!¯ ®Ei, Winston, see ei aita. Te valetate. Te m“tlete ikka veel, et neid on neli. Mitu s“rme, palun?¯ ®Neli! Viis! Neli! Niipalju kui tahate. Ainult l“petage „ra, l“petage see valu!¯ Žkitselt ta oli istukil, O'Brieni k„sivars mber “lgade. N„htavasti oli ta m“neks hetkeks teadvuse kaotanud. K”idikud, mis olid ta keha kinni hoidnud, olid l“dvenenud. Tal oli v„ga klm, ta vappus le kogu keha, ta hambad plagisesid ja pisarad veeresid m””da p“ski. Hetkeks liibus ta vastu O'Brienit nagu imik, see raske k„si mber tema “lgade lohutas teda imelikul kombel. Tal oli tunne, et O'Brien on tema kaitsja, et valu tuleb kuskilt v„ljastpoolt, mingist teisest allikast, ja et O'Brien p„„stab teda sellest. ®Teil l„heb “ppimine v„ga visalt, Winston,¯ tles O'Brien malbelt. ®Mis ma sinna teha saan?¯ nuuksus Winston. ®Mis ma sinna teha saan, kui ma n„en seda, mis on otse mu silmade ees? Kaks ja kaks on neli.¯ ®M“nikord, Winston. M“nikord on see viis. M“nikord on see kolm. Ja m“nikord on see nii hte kui teist, k“ik korraga. Te peate rohkem pingutama. Terveks saamine ei ole kerge.¯ Ta pani Winstoni uuesti pikali. Haare j„semete mber tihenes j„lle, aga valu oli taandunud ja v„rinad olid lakanud, j„ttes j„rele ainult n“rkuse ja klmatunde. O'Brien andis peaga m„rku valge kitliga mehele, kes selle protseduuri ajal oli liikumatult k“rval seisnud. Valge kitliga mees kummardus ja vaatas Winstonile l„hedalt silma, katsus pulssi, surus k“rva vastu rinda, koputles siin ja seal; ja noogutas siis O'Brienile. ®Veel kord,¯ tles O'Brien. Valu voogas Winstoni kehasse. Osuti pidi olema seitsmekmne, seitsmekmne viie peal. Seekord ta sulges silmad. Ta teadis, et s“rmed on ikka seal ja et neid on ikka neli. T„htis oli ainult kuidagi ellu j„„da, kuni see kramp on m””das. Ta oli lakanud m„rkamast, kas ta karjub v“i mitte. Valu v„henes j„lle. Ta avas silmad. O'Brien oli hooba tagasi t“mmanud. ®Mitu s“rme, Winston?¯ ®Neli. Ma oletan, et neli. Ma n„eksin viit, kui ma saaksin. Ma pan n„ha viit.¯ ®Mida te tahate: veenda mind, et te n„ete viit, v“i t“esti n„ha neid?¯ ®T“esti n„ha neid.¯ ®Veel kord,¯ tles O'Brien. Osuti oli nd ehk kaheksa- v“i heksakmne peal. Winston m„letas ainult tkati, kust tuleb see valu! Tema v„relevate laugude taga liikus s“rmede mets nagu mingis tantsus, liugudes sinna ja t„nna, kadudes ksteise taha ja tulles j„lle n„htavale. Ta pdis neid loendada, ilma et ta oleks m„letanud, misjaoks ta seda teeb. Ta teadis vaid, et neid on v“imatu loendada ja et see tuleb kuidagi nelja ja viie mstilisest samasusest. Valu vaibus taas. Kui ta silmad avas, leidis ta, et ta n„eb ikka sedasama. Arutu hulk s“rmi nagu liikuvad puud libises igas suunas, risti ja r„sti. Ta sulges uuesti silmad. ®Mitu s“rme mul psti on, Winston?¯ ®Ma ei tea. Ma ei tea. Te tapate mind, kui te seda veel kord teete. Neli, viis kuus - aus“na, ma ei tea.¯ ®See on juba parem,¯ tles O'Brien. N“el tungis Winstoni k„sivarde. Ja peaaegu samal hetkel levis le tema keha “nnis, tervistav soojus. Valu oli juba pooliti ununenud. Ta avas silmad ja vaatas t„nulikult O'Brienile otsa. N„hes seda rohmakat, vagudest kntud n„gu, nii inetut ja nii intelligentset, sulas tal sda sees. Kui ta oleks saanud end liigutada, oleks ta oma k„e v„lja sirutanud ja pannud selle O'Brieni k„sivarrele. Ta polnud teda kunagi armastanud nii nagu sel hetkel, ja mitte ainult sellep„rast, et ta oli l“petanud valu. Vana tunne, et tegelikult pole t„htis, kas O'Brien on s“ber v“i vaenlane, oli tagasi tulnud. O'Brien oli keegi, kellega sai r„„kida. V“ib-olla inimene ei soovigi niiv“rd seda, et teda armastataks, kui seda, et teda m“istetaks. O'Brien oli teda piinanud hullumeelsuse piirini, ja m“ne aja p„rast, see on kindel, saadab ta teda surma. Aga see ei muutnud asja. Neid sidus miski, mis ulatus sgavamale kui s“prus, nad olid v„ga l„hedased: kuskil oli paik, kuigi olulisi s“nu ei ”elda v“ib-olla kunagi v„lja, kus nad v“isid kohtuda ja vestelda. O'Brien vaatas alla tema peale n„oga, mis j„ttis mulje, et seesama m“te v“is liikuda ka tema peas. Kui ta hakkas r„„kima, tegi ta seda kergel, vestlustoonil. ®Kas te teate, Winston, kus kohas te olete?¯ ksis ta. ®Ei tea. Ma oletan. Armastusministeeriumis.¯ ®Aga kas te teate, kui kaua te olete siin olnud?¯ ®Ei tea. P„evi, n„dalaid, kuid - ilmselt mitu kuud.¯ ®Ja mis te arvate, miks me inimesi siia toome?¯ ®Et nad end sdi tunnistaksid.¯ ®Ei, see ei ole p“hjus. M“elge veel.¯ ®Et neid karistada.¯ ®Ei!¯ hdis O'Brien. Ta h„„l oli t„iesti muutunud ja ta n„oilme oli „kki heaegu karm ja hingestatud. ®Ei, mitte ainult selleks, et pressida teilt v„lja lestunnistust ja et teid karistada. Tahate, ma tlen teile, miks teid siia toodi? Et teid ravida! Et teid terveks teha! Kas te saate aru, Winston, et mitte kski, keda me siia toome, ei lahku siit nii, et me ei ole teda terveks ravinud? Meid ei huvita need totrad kuriteod, mida te olete toime pannud. Parteid ei huvita avalikud teod: meisse puutuvad ainult m“tted. Me ei piirdu vaenlase h„vitamisega, me teeme nad mber. Kas te saate aru, mida ma sellega m“tlen?¯ Ta kummardus Winstoni kohale. Tema n„gu oli ebaloomulikult suur, sest see oli nii l„hedal, ja kohutavalt inetu, sest see paistis altvaates. Pealegi v„reles see erutusest, mingist hullumeelsest pingest. Winstoni sda t“mbus j„lle kokku. Ta oleks hea meelega sgavale voodisse vajunud, kui oleks saanud. Ta kartis t“siselt, et O'Brien v“ib niisama heast peast hooba t“mmata. Aga samal hetkel p””rdus O'Brien „ra. Ta tegi paar sammu edasi-tagasi. Ja j„tkas siis juba rahulikumalt: ®K“igepealt te peate aru saama, et siin ei ole kohta m„rterlusele. Te olete lugenud usulisest tagakiusamisest minevikus. Keskajal oli olemas inkvisitsioon. See kukkus l„bi. See pdis ketserlust v„lja juurida, aga tegelikult p“listas selle. Sest iga tuleriidal p“letatud ketseri asemele tekkis tuhat uut. Misp„rast? Sest inkvisitsioon hukkas oma vaenlasi avalikult, ja hukkas neid nii, et nad polnud midagi kahetsenud. Tegelikult hukkas neid sellep„rast, et nad polnud kahetsenud. Inimesed surid sellep„rast, et nad ei loobunud oma t“ekspidamistest. Loomulikult kuulus kogu au ohvritele ja kogu h„bi langes inkvisiitoritele, kes neid p“letasid. Hiljem, kahekmnendal sajandil, tekkisid niinimetatud totalitaarsed rez^iimid. Saksa natsid ja vene kommunistid. Venelased kiusasid ketserlust taga julmemalt, kui inkvisitsioon seda oli teinud. Ja nad kujutlesid, et nad on mineviku vigadest “ppinud; igatahes nad teadsid, et ei tohi m„rtreid teha. Enne kui nad oma ohvrid avalikule kohtuprotsessile t“id, pdsid nad neis etten„gelikult h„vitada igasuguse v„„rikuse. Nad laostasid neid piinamise ja ksikkambritega, kuni ohvrid oli haledad inimvaremed, kes tunnistasid k“ike, mida neile suhu pandi, teotasid ennast, sdistasid ja mustasid ksteist ja palusid vigisedes armu. Ja ometi algas m“ne aasta p„rast k“ik otsast peale. Surnutest olid saanud m„rtrid ja nende alandus oli unustatud. Nii et veel kord - misp„rast? Eelk“ige sellep„rast, et nende lestunnistused oli silman„htavalt v„lja pressitud ja v“ltsid. Meie seda laadi vigu ei tee. K“ik siinsed lestunnistused vastavad t“ele. Me paneme nad t“ele vastama. Ja peaasi, me ei lase surnutel enda vastu t“usta. Žrge lootkegi, Winston, et j„relp“lved teid “igeks m“istavad. J„relp“lved ei kuule teist iial. Teid t“stetakse lihtsalt ajaloo voolust v„lja. Me aurustame teid ja lennutame stratosf„„ri. Teist ei j„„ midagi j„rele; ei nime registrisse ega j„lge elavate m„llu. Te muutute olematuks nii minevikus kui tulevikus. Teid pole kunagi olemas olnud.¯ Milleks siis minu piinamisega nii palju vaeva n„ha? m“tles Winston „kki kibestunult. O'Brien j„i seisma, nagu oleks Winston selle m“tte valjusti v„lja ”elnud. Ta lai inetu n„gu tuli l„hemale, silmad veidi vidukil. ®Te m“tlete,¯ tles ta, ®et kuna me kavatseme teid t„ielikult h„vitada, nii et sellel, mida te tlete v“i teete, ei ole v„himatki t„htsust, - et miks me siis n„eme esmalt vaeva teie lekuulamisega? Seda te m“tlesite, eks ole?¯ ®Jah,¯ vastas Winston. O'Brien muigas kergelt. ®Te olete viga mustris, Winston, te olete plekk, mis tuleb „ra phkida. Kas ma ei seletanud siis teile „sja, et meie erineme mineviku represseerijatest? Meid ei rahulda tuim kuulekus ega isegi k“ige orjalikum allaheitlikkus. Kui te l“puks meile alistute, peab see toimuma teie omal vabal tahtel. Me ei h„vita ketserit, sellep„rast et ta on meie vastu: kuni ta on meie vastu, me ei h„vita teda iial. Me p””rame teda, me alistame ta sisima olemuse, me kujundame ta mber. Me k“rvetame temast v„lja k“ik halva ja k“ik pettekujutlused; me toome ta enda leeri, mitte n„iliselt, vaid t“eliselt, kogu sdame ja hingega. Me teeme ta heks meie hulgast, enne kui me ta „ra tapame. Me ei talu ainsatki v„„rm“tet maailmas, ksk“ik kui salajane v“i j“uetu see ka oleks. Isegi surmatunnil ei saa me lubada v„himatki k“rvalekaldumist. Vanasti l„ks ketser tuleriidale nagu ketser, ilmutades avalikult oma ketserlust ja olles selle le uhke. Isegi Vene puhastuste ohver v“is kanda oma kolpa suletult m„ssulisi m“tteid, kui ta astus m””da koridori, oodates kuuli. Aga meie teeme aju t„iuslikuks, enne kui me ta sodiks laseme. Vana despotismi k„sk oli ®Sina ei pea mitte¯. Totalitarismi k„sk oli ®Sa pead¯. Meie k„sk on ®Ole¯. Mitte keegi, keda me siia toome, ei suuda meile vastu seista. K“ik pestakse puhtaks. Isegi need kolm armetut reeturit, kelle stusse te kunagi uskusite, - Jonesi, Aaronsoni ja Rutherfordi me murdsime viimaks. Ma v“tsin ise osa nende lekuulamisest. Ma n„gin, kuidas nende vastupanu v„hehaaval rauges, kuidas nad vigisesid, roomasid ja nutsid, - l“puks enam mitte valu v“i hirmu, vaid ainult kahetsuse p„rast. Selleks ajaks, kui me nendega l“petasime, olid nad veel ainult inimese kestad. Neisse ei olnud j„„nud midagi peale ahastuse selle p„rast, mis nad oli teinud, ja armastuse Suure Venna vastu. Oli liigutav vaadata, kuidas nad teda armastasid. Nad palusid, et neid lastaks kiiresti maha, nii et nad v“iksid surra, kuni nende m“tted on veel puhtad.¯ Tema h„„l oli muutunud peaaegu unistavaks. Tema n„ol psis eksalteeritus, hullumeelne elevus. Ta ei teeskle, m“tles Winston; ta ei silmakirjatse; ta usub iga oma s“na. Ja mis Winstonit k“ige enam r“hus, oli omaenda vaimse alav„„rsuse tunne. Ta vaatas seda rohmakat, aga siiski n“tket kuju, kes edasi-tagasi k“ndides aeg-ajalt tema vaatev„ljale ilmus ja sealt j„lle kadus. O'Brien oli temast igas suhtes le. K“ik, mis Winstonile eales p„he oli tulnud v“i v“is tulla, oli O'Brienile ammu teada, l„bi m“eldud ja k“rvale heidetud. Ta teadvus sisaldas Winstoni teadvust. Aga kuidas sai O'Brien niisugusel puhul hull olla? See pidi olema tema, Winston, kes on hull. O'Brien j„i seisma ja vaatas alla tema peale. Ta h„„l k“las taas karmilt. ®Žrge lootkegi, Winston, et te saate end p„„sta, ksk“ik kui t„ielikult te meile ka alistute. šhelegi, kes on kord juba “igelt teelt k“rvale kaldunud, ei heiteta armu. Te ei p„„seks meie k„est isegi siis, kui me otsustaksime lasta teid elada rahus oma elup„evade l“puni. See, mis teiega siin toimub, j„tab igaveseks oma j„lje. Teadke seda juba ette. Me surume teid seisundisse, millest on v“imatu t“usta. Teiega snnib asju, millest te ei parane, isegi kui te elaksite tuhat aastat. Te ei ole enam iial v“imeline tundma lihtsaid inimtundeid. Teie sees on k“ik surnud. Te ei ole enam iial v“imeline tundma, mis on armastus, v“i s“prus, v“i elur““m, v“i naer, v“i uudishimu, v“i julgus, v“i ausus. Te olete seest ““nes. Me pigistame teid thjaks ja t„idame siis iseendaga.¯ Ta j„i vait ja andis valge kitliga mehele m„rku. Winston taipas, et ta kukla taha lkatakse mingi raske aparaat. O'Brien istus tema voodi k“rvale, nii et ta n„gu j„i Winstoni omaga enam-v„hem samale k“rgusele. ®Kolm tuhat,¯ tles ta le Winstoni pea valge kitliga mehele. Kaks pehmet padjakest, mis olid kergelt niisked, liibusid Winstoni oimudele. Ta hakkas le keha v„risema. Piin oli tulekul, uutmoodi piin. O'Brien pani oma k„e rahustavalt, peaaegu s“bralikult tema k„ele. ®Seekord see pole valus,¯ tles ta. ®Vaadake mulle otse silma.¯ Samal hetkel toimus kurdistav plahvatus v“i miski, mis oli nagu plahvatus, kuigi ei olnud kindel, kas mingit heli ldse oli. Igal juhul oli seal pimestav valguss„hvatus. Winston ei tundnud valu, ta oli ainult oimetu. Ja kuigi ta oli juba selili lamanud, kui see asi juhtus, oli tal imelik tunne, et teda oli sellesse asendisse paisatud. Kohutav valutu hoop oli ta laiaks litsunud. Samuti oli midagi toimunud ta peas. Kui ta pilk selgis, m„letas ta, kes ta on ja kus ta on, ja tundis „ra n„o, mis talle otsa vaatas; aga kuskil oli suur thjuselaik, nagu oleks tal ajust ks tkk v„lja v“etud. ®See l„heb m””da,¯ tles O'Brien. ®Vaadake mulle silma. Kellega Okeaania s“dib?¯ Winston j„i m“tlema. Ta teadis, mida t„hendab Okeaania ja et tema on Okeaania kodanik. Ta m„letas ka Euraasiat ja Ida-Aasiat; aga kes kellega s“dib, seda ta ei teadnud. Tegelikult ei olnud tal aimugi, et ldse s“da k„ib. ®Ma ei m„leta.¯ ®Okeaania s“dib Ida-Aasiaga. Kas te nd m„letate seda?¯ ®Jah.¯ ®Okeaania on alati s“dinud Ida-Aasiaga. See s“da on vahetpidamata kestnud, teie elu esimestest p„evadest peale, Partei asutamisest peale, ajaloo algusest peale, kogu aeg ikka seesama s“da. Kas te m„letate seda?¯ ®Jah.¯ ®šksteist aastat tagasi te m“tlesite v„lja legendi kolmest mehest, kes m“isteti surma riigireetmise eest. Te v„itsite, et te olete n„inud ajalehev„ljal“iget, mis t“endas nende stust. Niisugust ajalehev„ljal“iget pole iial olemas olnud. Te m“tlesite selle v„lja ja j„ite ise oma v„ljam“eldist uskuma. Nd te m„letate seda hetke, millal te selle v„lja m“tlesite. Kas te m„letate seda?¯ ®Jah.¯ ®Žsja ma n„itasin teile s“rmi. Kas n„gite viit s“rme. Kas m„letate seda?¯ ®Jah.¯ O'Brien t“stis vasaku k„e, surus p”idla pihku ja n„itas nelja s“rme. ®Siin on viis s“rme. Kas te n„ete viit s“rme?¯ ®Jah.¯ Ja ta n„gi neid, he p“gusa viivu, enne kui dekoratsioonid ta vaimusilma ees vahetusid. Ta n„gi viit s“rme, ilma mingi moonutusega. Siis oli k“ik j„lle normaalne, ja endine hirm, vihkamine ja h„mming tulid rsinal tagasi. Aga vahepeal oli olnud ks hetk s„ravat selgust, - ta ei teadnud, kui kaua, v“ib-olla kolmkmmend sekundit - , kus iga uus O'Brieni sisendus oli t„itnud thjuselaiku ja oli muutunud absoluutseks t“eks ja kus kaks pluss kaks oleks v“inud olla niisama h„sti kolm kui viis, vastavalt vajadusele. See kadus kll enne, kui O'Brien ta k„est lahti laskis; aga kuigi ta ei saanud seda enam tagasi, m„letas ta seda, nagu m„letatakse m“nd eredat elamust m“nest kaugemast eluj„rgust, kus sa olid tegelikult hoopis teine inimene. ®N„ete nd,¯ tles O'Brien, ®et see on t„iesti v“imalik.¯ ®Jah,¯ tles Winston. O'Brien t“usis rahuloleva n„oga psti. Temast vasakul n„gi Winston valge kitliga meest ampullil kaela maha viilimas ja sstalt t„itmas. O'Brien p””rdus naeratades Winstoni poole. Peaaegu vana tuttava liigutusega kohendas ta ninal prille. ®Kas te m„letate,¯ tles ta, ®et te kirjutasite oma p„evikusse, et pole t„htis, kas ma olen s“ber v“i vaenlane, peaasi et ma olen inimene, kes m“istab teid ja kellega v“ib r„„kida? Teil oli “igus. Ma r„„gin teiega hea meelega. Mulle meeldib teie vaimulaad. Me oleme sarnased, selle vahega, et teie olete juhtumisi vaimuhaige. Enne kui me seansi l“petame, v“ite mulle esitada m“ne ksimuse, kui te soovite.¯ ®šksk“ik mille kohta?¯ ®Jah.¯ Ta m„rkas, et Winstoni pilk peatub numbrilaual. ®See on v„lja llitatud. Mis on teie esimene ksimus.¯ ®Mis te Juliaga tegite?¯ ksis Winston. O'Brien muigas j„lle. ®Ta reetis teid, Winston. Jalamaid, v„himagi k“hkluseta. Ma olen harva n„inud kedagi nii varmalt meie poole le tulevat. Te ei tunneks teda enam „ragi, kui te teda n„eksite. Kogu tema m„ssumeel, tema kavaldamine, tema kergemeelsus ja k“lvatus on temast v„lja k“rvetatud. T„ielik p””rdumine, krestomaatiline juhtum.¯ ®Te piinasite teda?¯ O'Brien j„ttis vastamata. ®J„rgmine ksimus,¯ tles ta. ®Kas Suur Vend on olemas?¯ ®Muidugi on ta olemas. Partei on olemas. Suur Vend on Partei kehastus.¯ ®Kas ta on olemas samamoodi, nagu mina olen olemas?¯ ®Teid ei ole olemas,¯ tles O'Brien. Winstonit haaras taas t„ielik abitus. Ta teadis v“i oli v“imeline ette kujutama argumente, mis t“endavad, et teda ei ole olemas; aga neil ei olnud m“tet, see oli ainult s“nam„ng. Kas v„ide ®Teid ei ole olemas¯ ei ole siis loogikaline absurd? Aga miks oli vaja nii ”elda? Ta m“istus t“mbus krampi, kui ta m“tles mberlkkamatutele, hullumeelsetele argumentidele, millega O'Brien teda h„vitaks. ®Ma arvan, et ma olen olemas,¯ tles ta v„sinult. ®Mul on eneseteadvus. Ma sndisin ja ma suren. Mul on k„ed ja jalad. Ma t„idan kindla koha ruumis. škski teine tahke keha ei saa samal ajal seda kohta t„ita. Kas Suur Vend on samal viisil olemas?¯ ®Sel pole t„htsust. Ta on olemas.¯ ®Kas Suur Vend sureb kunagi?¯ ®Muidugi mitte. Kuidas ta saab surra? J„rgmine ksimus.¯ ®Kas Vennaskond eksisteerib?¯ ®Seda, Winston, ei saa te iial teada. Isegi kui me teid l“puks lahti laseksime ja te elaksite heksakmne aastaseks, ei saaks te iial teada, kas vastus sellele ksimusele on ®ei¯ v“i ®jaa¯. See j„„b teile lahendamatuks m“istatuseks, niikaua kui te elate.¯ Winston lamas vaikselt. Ta rind hakkas veidi kiiremini kerkima ja vajuma. Ta ei olnud ikka veel esitanud ksimust, mis oli talle esimesena p„he tulnud. Ta oleks pidanud seda ksima, aga ta keel nagu ei paindunud seda kuuldavale tooma. O'Brieni n„ol v„reles kerge muhelus. Isegi ta prilliklaasid n„isid irooniliselt helkivat. Ta teab, m“tles Winston „kki, ta teab, mida ma tahan ksida! Ja selle m“tte juures purskusid tal s“nad suust: ®Mis on toas ks null ks?¯ O'Brieni n„oilme j„i muutumatuks. Ta vastas kuivalt: ®Te teate, mis on toas ks null ks, Winston. K“ik teavad, mis on toas ks null ks.¯ Ta andis valge kitliga mehele s“rmega m„rku. Ilmselt oli seanss l“ppenud. N“el tungis Winstoni k„sivarde. Ta vajus peaaegu silmapilk sgavasse unne. 3 ®Teie taasintegreerimisel on kolm staadiumi,¯ tles O'Brien. ®On “ppimine, on m“istmine ja on omaksv“tmine. Teil on nd aeg siseneda teise staadiumi.¯ Nagu tavaliselt, lamas Winston selili. Aga viimasel ajal ei olnud tema k”idikud enam nii pingul. Teda hoiti ikka veel voodis, aga ta sai pisut p“lvi liigutada ja sai oma pead kljelt kljele p””rata ja knarnukist k„si t“sta. Ka numbrilaud ei olnud enam nii hirmu„ratav. Ta v“is valuvahkusid v„ltida, kui ta oli kllalt kiire taibuga; O'Brien t“mbas hooba peamiselt siis, kui Winston ilmutas erilist juhmust. M“nikord ei kasutatud aparaati kogu seansi jooksul. Winston ei m„letanud, mitu seanssi juba oli olnud. Kogu see protsess n„is olevat kestnud juba teab kui kaua - v“ib-olla n„dalaid - ja vahed seansside vahel v“isid olla m“nikord mitme p„eva, m“nikord ainult tunni v“i paari pikkused. ®Siin lamades,¯ tles O'Brien, ®olete te sageli imestanud - te olete seda minult isegi ksinud - , miks raiskab Armastusministeerium teie peale nii palju j“udu ja aega. Ja kui te olite vaba, siis te murdsite pead tegelikult sellesama probleemi kallal. Teile oli m“istetav selle hiskonna mehhanism, milles te elasite, aga mitte selle aluseks olevad motiivid. M„letate, te kirjutasite p„evikusse: ®Ma saan aru, kuidas, aga ma ei saa aru, miks?¯ Murdes pead selle ®miks¯-i kallal, hakkasite te kahtlema oma m“istuses. Te olete lugenud seda raamatut, Goldsteini raamatut, v„hemalt osaliselt. Kas see tles teile midagi, mida te juba enne ei teadnud?¯ ®Te olete seda lugenud?¯ ksis Winston. ®Mina olen selle kirjutanud. See t„hendab, ma v“tsin osa selle kirjutamisest. škski raamat pole he isiku toode, nagu te teate.¯ ®Kas see on “ige, mis seal on ”eldud?¯ ®Kirjeldav osa kll. Programm aga, mis seal esitatakse, on t„ielik absurd. Salajane teadmiste kogumine - valgustuse j„rk-j„rguline levimine - l“puks proletariaadi m„ss - Partei kukutamine. Te teadsite juba ette, mis seal kirjas on. Aga see k“ik on absurd. Proletaarlased ei hakka iial m„ssama, ka mitte tuhande v“i miljoni aasta p„rast. Nad ei saa hakata. P“hjust ma ei pea teile tlema: te teate seda isegi. Kui te olete hellitanud lootust, et kunagi toimub v„givaldne v“imuvahetus, siis te v“ite selle heaga maha matta. Parteid ei saa mitte mingil viisil kukutada. Partei valitseb igavesti. V“tke see oma m“tete l„htepunktiks.¯ Ta tuli voodile l„hemale. ®Igavesti!¯ kordas ta. ®Ja nd l„hme tagasi ksimuste ®miks¯ ja ®kuidas¯ juurde. Te m“istate kllalt h„sti, kuidas Partei v“imul psib. Nd aga ”elge mulle, miks me v“imust kinni hoiame. Mis motiividel? Miks me v“imu tahame? Noh, ”elge,¯ lisas ta, kui Winston ikka vaikis. Aga Winston ei ”elnud hetke v“i paari jooksul veel midagi. Teda oli haaranud roidumus. O'Brieni n„kku oli tagasi tulnud „hmane hullumeelne vaimustuskuma. Winston teadis juba ette, mida O'Brien tleb. Et Partei ei hoia v“imu enda k„es mitte omakasupdlikel eesm„rkidel, vaid ainult enamiku hvanguks. Et ta on v“tnud v“imu enda k„tte sellep„rast, et inimesed on ldiselt n“rgad ja arad olendid, kes ei suuda vabadust taluda ja t“ele n„kku vaadata ja keda peavad valitsema ja sstemaatiliselt petma need, kes on neist tugevamad. Et inimkonnal on valida vaid vabaduse ja “nne vahel ja et suurem osa inimkonnast eelistab “nne. Et Partei on igip“line n“rkade kaitsja, phendatute sekt, mis teeb kurja, heale teed rajades ja oma “nne teiste “nne heaks ohverdades. Aga k“ige kohutavam, m“tles Winston, k“ige kohutavam on see, et O'Brien ka usub seda, mida ta r„„gib. Seda on ta n„ost n„ha. O'Brien teab k“ike. Ta teab Winstonist tuhat korda paremini, mis maailm endast tegelikult kujutab, missuguses alanduses suurem osa inimolendeid elab ja missuguse pettuse ja v„givalla abil Partei neid seal hoiab. Ta on seda k“ike m“istnud, on seda k“ike vaaginud, ja ometi, sellest hoolimata: l“ppeesm„rk phitseb abin“u. Mida sa saad teha vaimuhaigega, m“tles Winston, kes on intelligentsem kui sina, kes kuulab su argumendid viisakalt „ra ja psib siis lihtsalt oma vaimuhaiguses? ®Te valitsete meid meie enda hvanguks,¯ tles ta j“uetult. ®Te usute, et inimolendid ei suuda ise endaga toime tulla ja sellep„rast - -¯ Ta v“patas ja peaaegu r””gatas. Tema keha oli l„binud valuvahk. O'Brien oli lkanud hooba numbrilaual kolmekmne viie peale. ®Rumal jutt, Winston, v„ga rumal!¯ tles ta. ®Kas teil t“esti midagi paremat p„he ei tulnud.¯ Ta t“mbas hoova tagasi ja j„tkas: ®Ma vastan nd ise oma ksimusele. Ja nimelt: Partei hoiab v“imu enda k„es ainult enda huvides. Meid ei huvita teiste hvang; meid huvitab ksnes v“im. Mitte rikkus v“i luksus v“i pikk elu v“i “nn: ainult v“im, puhas v“im. Te m“istate peagi, mida t„hendab puhas v“im. Me erineme k“igist mineviku oligarhiatest selle poolest, et me teame t„pselt, mida me teeme. K“ik senised oligarhiad, isegi need, mis sarnanesid meiega, olid arad ja silmakirjalikud. Saksa natsid ja Vene kommunistid olid oma meetodeilt meile v„ga l„hedased, aga neil ei j„tkunud siiski julgust tunnistada oma eesm„rke. Nad tegid n„o ja v“ib-olla isegi uskusid, et nad on sunnitult ja ainult lhikeseks ajaks v“imu haaranud ja et l„hema nurga taga ootab paradiis, kus inimolendid on vabad ja v“rdsed. Meie ei ole niisugused. Me teame, et keegi ei haara v“imu, kavatsusega sellest loobuda. V“im ei ole vahend, v“im on eesm„rk. Diktatuuri ei kehtestata revolutsiooni kaitsmiseks; revolutsiooni tehakse diktatuuri kehtestamiseks. Tagakiusamise eesm„rk on tagakiusamine. Piinamise eesm„rk on piinamine. V“imu eesm„rk on v“im. Kas te hakkate nd mind m“istma?¯ Winstonit h„mmastas, nagu teda varemgi oli h„mmastanud, O'Brieni v„sinud n„gu. See oli tugev, lihav ja brutaalne, see pakatas intelligentsist ja mingist vaoshoitud kirglikkusest, mille ees ta tundis end abitult; aga see oli v„sinud. Silme all olid kotid ja p“sesarnadel oli nahk l“tv. O'Brien kummardus tema kohale, l„hendades talle meelega oma kurnatud n„gu. ®Te m“tlete,¯ tles ta, ®et mu n„gu on vana ja v„sinud. Te m“tlete, et ma r„„gin v“imust, kuigi ma ei ole v“imeline takistama isegi omaenda keha allak„iku. Aga kas te ei taipa, Winston, et indiviid on k“igest rakk? Rakkude kurnatus n„itab ainult organismi eluj“udu. Kas te surete, kui endal ksi l“ikate?¯ Ta p””rdus voodist „ra ja hakkas, ks k„si taskus, m””da tuba edasi-tagasi k„ima. ®Me oleme v“imu preestrid,¯ tles ta. ®V“im on jumal. Aga teie jaoks on v“im praegu ainult ks s“na. Teil oleks juba aeg aimu saada, mida v“im t„hendab. Esimene asi, mida teil on tarvis m“ista, on see, et v“im on kollektiivne. Indiviidil on v“imu ainult sel m„„ral, kuiv“rd ta lakkab olemast indiviid. Te teate Partei loosungit ®Vabadus on orjus¯. Aga on teil kunagi p„he tulnud, et selle v“ib ka mber p””rata? Orjus on vabadus. šksikisik j„„b ka vabaduses alati kaotajaks. See peab nii olema, sest iga inimolend on m“istetud surema, mis on k“igist krahhidest suurim. Aga kui ta suudab t„ielikult, j„„gitult alistuda, kui ta suudab oma isiksusest vabaneda, kui ta suudab end sedav“rd Parteisse sulatada, et ta ongi Partei, siis on ta k“ikv“imas ja surematu. Teine asi, mida teil on tarvis m“ista, on see, et v“im on v“im inimolendite le. Keha le, - eelk“ige aga m“istuse le. V“im mateeria le - v„lise reaalsuse le, nagu teie tleksite - ei ole t„htis. Mateeria on t„ielikult meie m“ju all.¯ Hetkeks unustas Winston numbrilaua. Ta tegi „geda katse istukile t“usta, aga tal “nnestus ainult valusalt oma keha v„„nata. ®Kuidas saab mateeria teie m“ju all olla?¯ pahvatas ta. ®Te ei suuda m“jutada isegi kliimat v“i gravitatsiooniseadust. Ja on olemas haigused, valu, surm - -¯ O'Brien sundis teda k„eviipega vaikima. ®Me m“jutame mateeriat, sest me m“jutame teadvust. Reaalsus on seespool koljut. Kllap te saate sellest v„hehaaval aru, Winston. Meie jaoks pole midagi v“imatut. N„htamatuks muutumine, levitatsioon - k“ik on v“imalik. Ma v“iksin seebimullina “hku t“usta, kui ma tahaksin. Aga ma ei taha, sest Partei ei taha seda. Te peate vabanema neist heksateistkmnenda sajandi ettekujutustest, mis puutub loodusseadustesse. Me teeme loodusseadusi.¯ ®Aga te ei tee ju! Te ei ole isegi selle planeedi isandad. Kuidas j„„b siis Euraasia ja Ida-Aasiaga? Te ei ole neid veel vallutanud.¯ ®See pole t„htis. Me vallutame nad siis, kui see meile sobib. Ja kui me ka ei valluta, mis vahet seal on? Me v“ime nad olematuks muuta. Maailm - see on Okeaania.¯ ®Aga maailm ise pole muud kui tolmukbe. Ja inimene on nii tilluke ja abitu! Kui kaua ta on olemas olnud? Maakera oli miljoneid aastaid asustamata.¯ ®Lollus. Maakera on niisama vana nagu meie, mitte vanem. Kuidas saab ta vanem olla? Midagi ei ole olemas v„ljaspool inimteadvust.¯ ®Aga maap“u on t„is v„ljasurnud loomade luustikke - mammuteid ja mastodone ja tohutu suuri roomajaid, kes elasid siin ammu enne seda, kui inimene siia ilmus.¯ ®Kas te olete neid luid kunagi n„inud, Winston? Muidugi ei ole. šheksateistkmnenda sajandi bioloogid m“tlesid need v„lja. Enne inimest ei olnud siin midagi. Ja p„rast inimest, kui ta kskord v„lja sureb, ei tule ka midagi. V„ljaspool inimest ei ole midagi olemas.¯ ®Aga v„ljaspool meid on ju terve universum. Vaadake t„hti! M“ni neist on meist miljoni valgusaasta kaugusel. Nad j„„vad meile igavesti k„ttesaamatuks.¯ ®Mis on t„hed?¯ tles O'Brien ksk“ikselt. ®Need on tulukesed m“ne kilomeetri kaugusel. Me j“uaksime nendeni kll, kui me tahaksime. V“i me v“iksime nad „ra kustutada. Maakera on universumi keskpunkt. P„ike ja t„hed tiirlevad mber selle.¯ Winston tegi uuesti krampliku liigutuse. Aga seekord ei lausunud ta s“nagi. O'Brien j„tkas, nagu vastaks ta kuuldavale toodud vastuv„itele: ®Teatavateks otstarveteks ei pea see muidugi paika. Kui me s“idame merd v“i kui me ennustame p„ikesevarjutust, on meil sageli mugavam eeldada, et maakera tiirleb mber p„ikese ja t„hed on meist miljonite valgusaastate kaugusel. Aga mis siis sellest? Kas te arvate, et kaksik-astronoomiassteemi loomine k„ib meil le j“u? T„hed v“ivad olla l„hedal v“i kaugel, nagu meile just vaja on. Kas te arvate, et meie matemaatikud ei ole selleks v“imelised? Kas te olete unustanud kaksisoima?¯ Winston t“mbus voodile k”ssi. Iga tema v„idet tabas kiire vastus nagu kaikahoop. Ja ometi ta teadis, et tal on “igus. Seda arvamust, et v„ljaspool meie teadvust ei ole midagi olemas, pidi ju kindlasti saama kuidagi mber lkata? Kas see polnud juba ammu aega tagasi ekslikuks tunnistatud? Sellel oli isegi oma nimi, mis talle meelde ei tulnud. O'Brieni suunurkades tuksles kerge muie, kui ta vaatas alla Winstoni peale. ®Ma mainisin juba, Winston,¯ tles ta, ®et metafsika ei ole teie tugev klg. See s“na, mida te pate meelde tuletada, on solipsism. Aga te eksite. See ei ole solipsism. V“i kui, siis kollektiivne solipsism. Ja see on juba midagi muud: tegelikult vastandm“iste. Aga me oleme k“rvale kaldunud,¯ lisas ta teise tooniga. ®T“eline v“im, v“im, mille eest me peame v“itlema nii ””l kui p„eval, ei ole v“im mitte asjade, vaid inimeste le.¯ Ta vaikis hetke ja v“ttis siis taas lootustandvat “pilast ksitleva koolmeistri hoiaku: ®Kuidas omandab ks inimene v“imu teise inimese le, Winston?¯ Winston m“tles. ®Pannes teda kannatama,¯ vastas ta. ®Just nimelt. Pannes teda kannatama. Alistumisest ksi ei piisa. Kui inimene ei kannata, kuidas saab siis olla kindel, et ta alistub sinu, ja mitte omaenda tahtele? V“im on valu tekitamises ja alandamises. V“im on inimteadvuse tkkideks rebimises ja selle uuel kujul oma suva j„rgi kokku panemises. Kas te hakkate nd taipama, mis laadi maailma me loome? See on t„ielik vastand neile rumalatele hedonistlikele Utoopiatele, mida vanad reformaatorid ette kujutasid. See on hirmu ja reetmise ja piina maailm, jalge alla s“tkumise ja jalge alla s“tkutuse maailm, maailm, mis ei muutu t„iustudes mitte armulikumaks, vaid armutumaks. Arenemine meie maailmas on arenemine suurema valu poole. Vanad tsivilisatsioonid kuulutasid, et nad p“hinevad armastusel ja “iglusel. Meie oma p“hineb vihkamisel. Meie maailma ei j„„ muud tundeid kui hirm, raev, v“idur““m ja enesealandus. K“ik muu me h„vitame - viimaseni. Me oleme juba murdnud Revolutsiooni-eelsest ajast p„rineva m“tteviisi. Me oleme l„bi l“iganud sidemed lapse ja vanemate, inimese ja inimese, mehe ja naise vahel. Keegi ei julge enam usaldada oma naist v“i last v“i s“pra. Ja tulevikus ei olegi enam naisi v“i s“pru. Lapsed v“etakse emadelt „ra sndimisel, nagu kandadelt v“etakse munad „ra. Seksuaalinstinkt juuritakse v„lja. Sigitamine muutub iga-aastaseks formaalsuseks nagu ostukaartide uuendamine. Me h„vitame orgasmi. Meie neuroloogid juba t””tavad selle kallal. Kaob igasugune ustavus, v„lja arvatud ustavus Parteile. Kaob igasugune armastus, v„lja arvatud armastus Suure Venna vastu. Kaob igasugune naer, v„lja arvatud v“idur““mus naer p“rmupaisatud vaenlase le. Kaob igasugune kunst, kirjandus ja teadus. Kui me oleme k“ikv“imsad, siis meil pole enam teadust vaja. Kaob igasugune vahe ilusa ja inetu vahel. Kaob igasugune huvi elu vastu ja v“ime elust m“nu tunda. K“ik v“istlevad r““mud h„vitatakse. Aga iial - „rge unustage seda, Winston, - iial ei kao joobumus v“imust, see kasvab pidevalt ja muutub pidevalt rafineeritumaks. Ja iial, mitte hetkekski ei kao v“idur““m ja nauding, mida pakub abitu vaenlase jalge alla tallamine. Kui te soovite silme ette manada tuleviku v“rdkuju, siis kujutlege saabast, mis trambib inimn„ol, - igavesti.¯ Ta j„i vait, nagu oodates, et Winston hakkab r„„kima. Winston aga pdis j„lle voodis k”ssi t“mbuda. Ta ei suutnud midagi ”elda. Tema sdant haaras j„ine klmus. O'Brien j„tkas: ®Ja pidage meeles, et nii see saab olema igavesti. Alati on olemas n„gu, millel tallata. Ketsereid, hiskonna vaenlasi, on alati olemas, nii et neid saab ikka ja j„lle p“rmu paisata ja alandada. K“ik see, mida te olete kogenud, sestpeale kui te olete meie k„es, j„tkub, ja veel hullemini. Nuhkimine, pealekaebamine, piinamine, hukkamine ja kadunuks j„„mine ei l“pe kunagi. See on samav“rd terrori kui v“idur““mu maailm. Mida tugevam on Partei, seda sallimatum ta on; mida n“rgem on opositsioon, seda julmem on v„givald. Goldstein ja tema ketserlus elab igavesti. Iga p„ev, iga hetk paisatakse see p“rmu, paljastatakse, tehakse naeruks, slitatakse t„is - ja ometi j„„b see igavesti elama. See n„item„ng, mida ma teiega olen seitse aastat m„nginud, kordub ikka ja j„lle, p“lvest p“lve, aina rafineeritumas vormis. Meie k„es on alati m“ni ketser, valust r””kiv, murtud, p“lastusv„„rne - ja l“puks t„ielikult pattukahetsev, iseenda k„est p„„stetud, vabatahtlikult meie jalge ette roomav. Niisugune on maailm, mida me ehitame, Winston. Maailm, kus v“idule j„rgneb v“it, triumfile triumf ja veel kord triumf: l“putu r“humine, r“humine, r“humine v“imu n„rvile. Ma n„en, et te hakkate taipama, mis maailm see on. Aga l“puks te j“uate isegi kaugemale. Te v“tate selle omaks, tervitate seda ja muutute osaks sellest.¯ Winston oli end kllalt kogunud, et r„„kima hakata. ®Te ei saa!¯ tles ta n“rga h„„lega. ®Mida te sellega m“tlete, Winston?¯ ®Te ei suuda luua niisugust maailma, nagu te praegu kirjeldasite. See on unelm. See ei ole v“imalik.¯ ®Miks?¯ ®Tsivilisatsiooni ei ole v“imalik rajada hirmule, vihkamisele ja julmusele. See ei j„„ psima.¯ ®Miks mitte?¯ ®See pole eluv“imeline. See laguneb koost. See sooritab enesetapu.¯ ®Lollus. Te arvate, et vihkamine on kurnavam kui armastus. Misp„rast? Ja kui ongi, mis siis sellest? Oletame, et me arvame heaks end kiiremini kulutada. Oletame, et me kiirendame inimelu tempot, nii et mehed on juba kolmekmneselt raugad. Ja mis siis sellest? Kas te siis ei m“ista, et indiviidi surm ei ole surm? Partei on surematu.¯ Nagu ikka, tegi see h„„l Winstoni abituks. Pealegi kartis ta, et kui ta j„tkab vastuvaidlemist, t“mbab O'Brien j„lle hooba. Ja ometi ei suutnud ta vait j„„da. J“uetult, ilma argumentideta, toeks ainult see s“nulv„ljendamatu hirm, mida O'Brien oma jutuga temas oli „ratanud, asus ta uuesti rnnakule. ®Ma ei tea, ma ei oska ”elda. See ei “nnestu teil. Miski v“idab teid. Elu v“idab teid.¯ ®Elu on k“igil oma tasanditel meie kontrolli all, Winston. Te m“tlete, et on olemas midagi niisugust, mille nimi on inimloomus, mida v„gistab see, mida me teeme, ja mis p””rdub meie vastu. Aga meie kujundame inimloomust. Inimesed on „„retult paindlikud. V“i olete te tagasi p””rdunud oma vana idee juurde, et proletaarlased v“i orjad t“usevad les ja t“ukavad meid troonilt? Visake see m“te peast v„lja. Nad on abitud nagu loomad. Inimkond - see on Partei. K“ik teised on v„ljaspool ja ei tule arvesse.¯ ®Hea kll. Aga l“puks nad v“idavad teid ikka. Varem v“i hiljem nad n„evad „ra, mida te olete, ja siis nad kisuvad teid tkkideks.¯ ®Kas te n„ete mingit m„rki, mis sellele viitaks? V“i m“nd p“hjust, miks nii peaks minema?¯ ®Ei. Aga ma usun seda. Ma tean, et see ei “nnestu teil. Maailmas on midagi - mingi vaim, mingi p“him“te - , mida te ei suuda iial murda.¯ ®Kas te usute Jumalat, Winston?¯ ®Ei.¯ ®Mis see siis on, see p“him“te, mis meid v“idab?¯ ®Ma ei tea. Inimvaim.¯ ®Ja teie peate ennast inimeseks?¯ ®Jah.¯ ®Kui nii, Winston, siis te olete viimne inimene. Teie sugu on v„lja surnud; meie oleme p„rijad. Kas te saate aru, et te olete ksi? Te olete v„ljaspool ajalugu, teid pole olemas.¯ Tema olek muutus ja ta j„tkas kalgimalt: ®Ja te peate end meist meie valede ja julmustega moraalselt le olevaks?¯ ®Jah, pean kll.¯ O'Brien ei ”elnud midagi. Kostma hakkas kaks teist h„„lt. Hetke p„rast tundis Winston hes neist „ra oma h„„le. See oli selle jutuajamise helij„lg, mis tal oli olnud O'Brieniga sel “htul, kui ta oli lasknud end Vennaskonna liikmeks v“tta. Ta kuulis end t“otamas valetada, varastada, v“ltsida, tappa, narkomaaniat ja prostitutsiooni soodustada, suguhaigusi levitada ja lastele v„„velhapet n„kku visata. O'Brien tegi kerge l„bematu k„eliigutuse, nagu tahtes ”elda, et tegelikult oli see demonstratsioon learune. Siis ta p””ras ht llitit ja h„„led j„id vait. ®T“uske voodist les!¯ tles ta. K”idikud olid l“dvenenud. Winston libistas end p“randale ja t“usis k“ikudes psti. ®Te olete viimane inimene,¯ tles O'Brien, ®te olete inimvaimu hoidja. Kohe te n„ete, missugune te tegelikult olete. V“tke riided seljast „ra.¯ Winston p„„stis lahti n””rijupi, mis hoidis ta tunkesid koos. T“mblukk oli tunkede eest juba ammu „ra kistud. Ta ei suutnud meenutada, kas ta oli end kordagi p„rast arreteerimist riidest lahti v“tnud. Tunkede all ripnesid mber keha r„pased kollased nartsud, milles v“is aimata aluspesu j„„nuseid. Kui ta neid p“randale poetas, n„gi ta, et toa teises otsas on kolme poolega peegel. Ta astus sammu sinnapoole ja peatus siis. Ta oli tahtmatult karjatanud. ®Minge l„hemale,¯ tles O'Brien. ®Astuge peegli tiibade vahel, siis te n„ete end ka klgvaates.¯ Winston oli seisma j„„nud, sest ta oli kohkunud. Talle tuli vastu mingi khmus, halli ja luukeretaolist. Ja kohkuma pani see n„htus kui niisugune, mitte ainult t“siasi, et ta teadis, et see on tema ise. Ta astus peeglile l„hemale. Kookus keha t“ttu tundus selle olendi n„gu olevat nagu “ieli. Armetu vangin„gu: kummis otsmik, mis l„ks le paljaks pealaeks, k“ver nina ja nagu „rapekstud p“sesarnad, mille kohal silmad olid tigedad ja valvsad. P“sed olid armilised, suu oli nagu sisse langenud. Kahtlemata oli see tema n„gu, aga talle tundus, et ta on v„liselt rohkem muutunud kui sisemiselt. See n„gu ei peegeldanud tema tegelikke tundeid. Ta oli peaaegu kiilasp„ine. Algul ta m“tles, et ta on halliks l„inud, aga see oli ainult peanahk, mis oli hall. Kogu ta keha, v„lja arvatud k„ed ja n„gu, oli vanast sisses””binud mustusest hall. Kohati paistsid mustusekorra alt punetavad haavaarmid ja veenilaiendi haavand pahkluu kohal oli ripendavate nahar„balatega p“letikuline mgar. Aga k“ige enam kohutas teda tema keha k“hnumine. Rinnakorv oli kitsas nagu luukerel ja jalad olid nii kokku kuivanud, et p“lved olid j„medamad kui reied. Ja nd ta sai aru, miks O'Brien oli tahtnud, et ta end klgvaates n„eks. Llisamba k“verus oli jahmatav. Kidurad “lad olid ettepoole l„ngu, moodustades nagu rinnakoopa, ja peenike kael n„is kolju raskuse all kahekorra painduvat. Esimesel pilgul oleks ta v“inud arvata, et tegu on kuuekmneaastase mehega, kes p“eb m“nd ravimatut haigust. ®Te olete aeg-ajalt m“elnud,¯ tles O'Brien, ®et mina, sisepartei liige, n„en vana ja v„sinud v„lja. Aga mida te oma v„ljan„gemisest arvate?¯ Ta v“ttis Winstonil “last kinni ja p””ras ta n„oga enda poole: ®Vaadake, mis seisundis te olete!¯ tles ta. ®Vaadake seda paksu k“ntsakorda oma kehal. Vaadake mustust oma varvaste vahel. Vaadake seda j„ledat m„danevat haava oma jalal. Kas te teate, et te haisete nagu sikk? V“ib-olla te ei m„rkagi seda enam ise. Vaadake, kui k“hn te olete. N„ete? Ma v“in p”idla ja nimetiss“rmega teie biitsepsi mbert kinni v“tta. Ma v“iksin teie kaela pooleks murda nagu porgandi. Kas te teate, et te olete kakskmmend viis kilo alla v“tnud, sestpeale kui te meie k„es olete? Isegi juuksed tulevad teil peot„ite kaupa „ra. Vaadake!¯ Ta sirutas k„e ja t“mbas Winstonil salgu juukseid peast. ®Tehke suu lahti! šheksa, kmme, ksteist hammast on j„rel. Kui palju teil neid oli, kui teid siia toodi? Ja needki v„hesed, mis teile on j„„nud, kukuvad varsti v„lja. N„ete!¯ Ta haaras he Winstoni allesj„„nud esihamba oma tugeva p”idla ja nimetiss“rme vahele. Winstoni l“ualuud l„bistas j„rsk valuhoog. O'Brien oli logiseva hamba juurega v„lja t“mmanud. Ta viskas selle konginurka. ®Te m„danete elusalt,¯ tles ta, ®te lagunete tkkideks. Mis te olete? Kotit„is k“ntsa. P””rake mber ja vaadake veel kord peeglisse. N„ete seda, kes teile sealt vastu vaatab? See on viimne inimene. Kui teie olete inimene, siis see on inimkond. Pange nd uuesti riidesse.¯ Winston hakkas aeglaselt ja kohmakalt riietuma. Siiani ta polnud nagu m„rganudki, kui k“hn ja n“rk ta on. Tema peas liigatas ksainus m“te, et ta pidi olema siin viibinud kauem, kui ta oli arvanud. Siis, „kitselt, kui ta oma armetuid riider„balaid selga ajas, haaras teda haletsustunne oma laastatud keha vastu. Ja enne kui ta taipas, mida ta teeb, oli ta varisenud voodi k“rval olevale taburetile ja puhkenud nutma. Ta tajus, kui n„otu ja v„„ritu vaatepilt see on; r„pases aluspesus kondibukett, kes istub ja nutab eredas valguses, aga ta ei suutnud end talitseda. O'Brien pani talle k„e “lale, peaaegu lahkelt. ®See ei tarvitse igavesti kesta,¯ tles ta. ®Te v“ite sellest iga hetk p„„seda, kui te tahate. K“ik s“ltub teist endast.¯ ®See on teie s!¯ nuuksus Winston, ®teie olete mind niikaugele viinud.¯ ®Ei, Winston, te ise olete end niikaugele viinud. Ta soostusite sellega sellest hetkest peale, kui te vastandasite end Parteile. See k“ik sisaldus selles esimeses liigutuses. Pole juhtunud midagi, mida te ei oleks ette n„inud.¯ Ta j„i korraks vait ja j„tkas siis: ®Me oleme teid l””nud, Winston. Me oleme teid murdnud. Te n„gite, missugune on teie keha. Teie vaim on samas seisukorras. Ma ei usu, et teis oleks enam kbetki eneseuhkust. Teid on pekstud, piitsutatud ja solvatud, te olete karjunud valust ja pherdanud p“randal oma veres ja okses. Te olete niutsudes armu palunud, te olete k“iki ja k“ike reetnud. Kas te suudate ette kujutada veel m“nd alandust, mis poleks teile osaks saanud?¯ Winston ei nutnud enam, kuigi ta silmad olid veel pisarais. Ta vaatas les O'Brieni poole. ®Juliat ma ei ole reetnud,¯ tles ta. O'Brien vaatas m“tlikult alla ta peale. ®Jah,¯ tles ta, ®jah, see on t“si. Juliat te ei ole reetnud.¯ Winstoni sdant t„itis j„lle ise„ralik austus O'Brieni vastu, mida n„htavasti miski ei suutnud h„vitada. Kui taiplik ta on, m“tles ta, kui taiplik! Seda polnud veel juhtunud, et O'Brien oleks temast valesti aru saanud. Iga teine oleks kohe ”elnud, et Winston on Julia reetnud. Sest kas polnud nad siis piinamisega temalt k“ike v„lja pigistanud? Ta oli neile „ra r„„kinud k“ik, mida ta Juliast, tema harjumustest, tema iseloomust ja tema minevikust teadis; ta oli k“ige thisemagi ksikasjani les tunnistanud k“ik, mis nende kohtumistel oli toimunud, k“ik, mis tema Juliale oli ”elnud ja mis Julia temale oli ”elnud, nende musta-turu s””maajad, nende armatsemised, nende „hmased salasepitsused Partei vastu, - k“ik. Ja ometi, selles m“ttes, nagu Winston seda s“na m“istis, ei olnud ta Juliat reetnud. Ta ei olnud lakanud teda armastamast; tema tunded Julia vastu ei olnud muutunud. Ja O'Brien oli teda m“istnud, ilma et oleks tervis olnud seletada. ®™elge mulle,¯ ksis Winston, ®millal mind maha lastakse?¯ ®Sellega v“ib veel tkk aega minna,¯ vastas O'Brien. ®Te olete raske juhtum. Aga „rge kaotage lootust. Varem v“i hiljem saavad k“ik terveks. Ja siis me laseme teid maha.¯ 4 Ta tundis end m„rksa paremini. Ta kosus iga p„evaga, - kui tema olukorras ldse sai p„evadest r„„kida. Ere valgus ja ttu undamine oli ikka sama, aga kong oli natuke mugavam kui need, kus ta siiani oli olnud. Puust naril oli padi ja madrats, ja kongis oli ka tool, kus istuda. Korra oli teda vanni viidud, ja tal lasti end sna tihti suures plekk-kausis pesta. Talle anti pesemiseks koguni sooja vett. Talle oli antud uus aluspesu ja puhtad tunked. Veenilaiendi haavandit oli m„„ritud mingi leevendava salviga. Hambatkad olid v„lja t“mmatud ja talle olid suhu pandud kunsthambad. V“is olla m””dunud n„dalaid v“i kuid. Nd oleks v“imalik olnud aja kulu le arvet pidada, kui ta oleks selle vastu huvi tundnud, kuna teda toideti ilmselt kindlate vaheaegadega. Ta sai kahekmne nelja tunni jooksul, nagu ta j„reldas, kolm korda sa; m“nikord ta arutas endamisi loiult, kas need s””gikorrad on ””sel v“i p„eval. Toit oli llatavalt hea, igal kolmandal s””gikorral liha. škskord ta sai isegi paki sigarette. Tikke tal polnud, aga alati vaikiv vangivalvur, kes t“i talle sa, andis tuld. Esimene kord, kui ta katsus suitsetada, l„ks tal sda pahaks, aga ta kannatas v„lja ja ajas selle pakiga tkk aga l„bi, t“mmates iga kord p„rast s””mist pool sigaretti. Nad olid andnud talle valge tahvli, mille nurga klge oli seotud pliiatsijupp. Alguses ta ei kasutanud seda. Isegi „rkvel olles oli ta t„iesti oimetu. Sageli lamas ta s””gikorrast s””gikorrani peaaegu liigutamata, aeg-ajalt suigatades ja siis j„lle „rgates „hmasesse unelusse, jaksamata seejuures silmigi avada. Ta oli juba ammu harjunud ereda valguse k„es magama. See ei seganud teda, ainult unen„od olid selle t“ttu selgemad. Suurema osa ajast ta n„gigi und ja ta unen„od olid alati “nnelikud. Ta oli Kuldsel Maal v“i istus tohutu suurtes p„ikese k„es s„ravates varemetes oma ema, Julia ja O'Brieniga, ja nad ei teinud midagi, lihtsalt istusid p„ikese k„es ja r„„kisid rahulikest asjadest. Ja needsamad m“tted, mis tal olid „rkvel olles, saatsid teda ka unen„gudes. Nd, kus valu teda enam ei stimuleerinud, n„is ta olevat kaotanud v“ime vaimseks pingutuseks. Tal ei olnud igav, ta ei ihanud kellegagi vestelda v“i meelt lahutada. Teda rahuldas t„iesti see, et ta on ksi, et teda ei peksta ega piinata, et ta saab kllalt sa ja on t„iesti puhas. J„rk-j„rgult hakkas ta ikka rohkem „rkvel olema, aga teda ei t“uganud ikka veel miski voodist t“usma. Ta ei tahtnud muud kui vaikselt lamada ja tunda, kuidas j“ud kehasse tagasi tuleb. Ta katsus end siit ja sealt, pdes veenduda, et see ei ole ainult ettekujutus, et ta lihased muutuvad maramaks ja nahk t“mbub pingumale. L“puks ei j„„nud kahtlust, et ta on juurde v“tnud; tema reied olid kindlalt j„medamad kui ta p“lved. Siis hakkas ta, esialgu kll end sundides, korrap„raselt harjutama. Peagi suutis ta maha k„ia kolm kilomeetrit, m““detuna sammudega kongis, ja tema khmus “lad ajasid end sirgu. Ta pdis sooritada ka keerukamaid harjutusi, ja oli jahmunud ning l””dud, leides, mida k“ike ta ei suuda teha. Ta ei suutnud kuigi kiiresti k„ia, ta ei suutnud tooli v„ljasirutatud k„tega hoida, ta ei suutnud hel jalal seista, ilma et oleks kukkunud. Ta kkitas kandadele ja leidis, et ta saab end psti ajada ainult krampis s„„remarjade ja valust tuikavate p“lvedega. Ta heitis k“huli maha ja pdis k„tega oma keha kergitada. See oli lootusetu, ta ei suutnud end sentimeetritki t“sta. Aga veel m“ne p„eva p„rast - p„rast veel m“nda s””maaega - sai ta ka selle v„gitkiga hakkama. Ja tuli aeg, kus ta suutis seda teha kuus korda j„rjest. Ta hakkas oma keha le lausa uhkust tundma ja lootust hellitama, et ka tema n„gu muutub uuesti normaalseks. Ainult siis, kui ta juhtus puudutama oma paljast pealage, meenus talle armiline, laastatud n„gu, mis talle peeglist vastu oli vaadanud. Ka tema m“istus elavnes. Ta istus narile, selg vastu seina ja tahvel p“lvedel, ja asus end sihikindlalt mber kasvatama. Ta oli alla andnud, see oli selge. Tegelikult, nagu ta nd aru sai, oli ta valmis olnud alla andma ammu enne seda, kui ta niisugusele otsusele oli j“udnud. Ta oli m“istnud juba sellest hetkest peale, kui ta Armastusministeeriumi sattus, - jah, isegi juba siis, kui nad Juliaga seal abitult seisid, samal ajal kui metalne h„„l teleekraanist neid k„sutas - , kui kergemeelne ja pinnapealne oli katse Partei v“imule vastu hakata. Ta teadis nd, et seitse aastat oli M“ttepolitsei hoidnud teda nagu putukat luubi all. Ei olnud htegi liigutust, htegi v„lja”eldud s“na, mida nad ei oleks m„rganud, htegi m“ttek„iku, mille j„lile nad ei oleks saanud. Isegi valkjad tolmukbemed tema p„evikukaanel olid nad hoolikalt tagasi pannud. Talle m„ngiti ette magnetofonilinte ja n„idati fotosid. M“nel pildil nad olid Juliaga kahekesi. Jah, isegi... Ta ei suutnud enam Partei vastu v“idelda. Pealegi oli Parteil “igus. See pidi nii olema: kuidas saab surematu kollektiivne aju eksida? Mis v„lise m““dupuuga saab selle otsustusi kontrollida? Terve m“istus on statistiline. Tuleb lihtsalt “ppida m“tlema nii nagu nemad. Ainult - -! J„me pliiatsijupp ei tahtnud kuidagi s“rmede vahel psida. Ta hakkas kirja panema m“tteid, mis talle p„he tulid. Ta kirjutas k“igepealt suurte kohmakate t„htedega: VABADUS ON ORJUS Ja siis ta kirjutas peaaegu peatumata selle alla: KAKS PLUSS KAKS ON VIIS Aga siis tuli mingi t“rge. Ta m“te nagu kohkus millegi eest tagasi ja ta ei suutnud keskenduda. Ta teadis, et ta teab, mis j„rgneb, aga sel hetkel ta ei suutnud seda meenutada. Ja kui see talle l“puks meenus, siis vaid teadliku arutluse tulemusena, mitte iseenesest. Ta kirjutas: JUMAL ON VO^IM Ta oli k“igega n“us. Minevikku sai muuta. Minevikku alati s“dinud Ida-Aasiaga. Jones, Aaronson ja Rutherford olid sdi kuritegudes, milles neid sdistati. Ta ei olnud iial n„inud fotot, mis neile esitatud sdistused mber lkkas. Seda polnud iial olemas olnud, ta oli selle v„lja m“elnud. Ta m„letas, et ta oli m„letanud vastandlikke asju, aga need olid valed m„lestused, enesepettuse saadused. Kui lihtne see k“ik oli! Tarvitses ainult alistuda, ja k“ik muu tuli iseenesest. See oli, nagu ujuksid sa vastuvoolu, mis t“ukab sind tagasi, kui k“vasti sa ka ei pingutaks, ja otsustaksid siis „kitselt mber p””rata ja vooluga kaasa minna, sellele vastu panemata. Midagi pole muutunud, peale sinu enda hoiaku; juhtus lihtsalt see, mis oli ette m„„ratud. Ta ei teadnudki enam, miks ta oli ldse m„ssanud. K“ik oli ju lihtne, v„lja arvatud - -! K“ik v“ib “ige olla. Niinimetatud loodusseadused on nonsenss. Gravitatsiooniseadus on nonsenss. ®Kui ma tahaksin,¯ oli O'Brien ”elnud, ®siis ma v“iksin seebimullina “hku t“usta.¯ Winston arendas seda m“tet edasi. ®Kui tema m“tleb, et ta t“useb “hku, ja kui mina samal ajal m“tlen, et ma n„en teda seda tegemas, siis see toimubki.¯ Žkitselt, nagu ilmub veepinnale mingi p“hjavajunud vraki j„„nus, tuli talle p„he m“te: ®Tegelikult seda ei juhtu. Me kujutame seda ette. See on hallutsinatsioon.¯ Aga ta surus selle m“tte otsekohe maha. See oli ilmne eksiarvamus. See eeldas, et kusagil inimesest v„ljaspool on olemas ®reaalne¯ maailm, kus toimuvad ®reaalsed¯ sndmused. Aga kuidas saab niisugune maailm olemas olla? Mida me ldse millestki teame, peale selle, mis on meie teadvuses? K“ik toimuv toimub meie teadvuses. See, mis toimub k“igi teadvuses, toimub t“epoolest. Talle ei valmistanud mingit raskust seda eksiarvamust k“rvale heita ja tal ei olnud mingit ohtu selle ohvriks langeda. Aga samal ajal ta m“istis, et seda ei oleks tohtinud ldse juhtuda. Teadvus peab moodustama pimet„hni, niipea kui m“ni ohtlik m“te tekib. See protsess peab olema automaatne, instinktiivne. Uuskeeles nimetati seda roimstopp. Ta asus hoolega roimstoppi harjutama. Ta esitas endale teese, nagu ®Partei tleb, et maa on lame¯ v“i ®Partei tleb, et j„„ on raskem kui vesi¯, ja treenis end mitte n„gema v“i mitte m“istma argumente, mis neile vastu r„„kisid. See ei olnud kerge. See n“udis suurt m“tlemis- ja improviseerimisv“imet. Matemaatilised probleemid, mis kerkisid n„iteks seoses v„itega ®kaks pluss kaks on viis¯, k„isid tal le m“istuse. See n“udis ka t“elist ajude gmnastikat, oskust kasutada hel hetkel k“ige paremat loogikat ja j„tta j„rgmisel hetkel kahe silma vahele k“ige j„medamad loogikavead. Rumalust oli niisama palju vaja nagu arukust ja seda oli niisama raske omandada. Ja kogu aeg kummitas kusagil ta ajusopis ksimus, millal nad ta maha lasevad. ®K“ik s“ltub teist endast,¯ oli O'Brien ”elnud; aga Winston teadis, et ei ole htegi teadlikku sammu, millega ta saaks seda l„hemale tuua. See v“is juhtuda kmne minuti v“i kmne aasta p„rast. Nad v“isid teda aastaid ksikkongis hoida, nad v“isid teda sunnit””laagrisse saata ja nad v“isid teda m“neks ajaks vabadusse lasta, nagu nad vahel tegid. Oli t„iesti v“imalik, et enne kui ta maha lastakse, m„ngitakse uuesti otsast l“puni tema arreteerimise ja lekuulamise lugu. Ainult ks asi oli kindel: surm ei tule kunagi oodatud hetkel. Tavaks oli - tavaks, millest ei r„„gitud: kuidagi sa teadsid seda, kuigi sa ei olnud kuulnud sellest r„„gitavat, - et nad lasevad su maha selja tagant: alati kuklasse, ette hoiatamata, siis kui sa l„hed m””da koridori hest kongist teise. šhel p„eval - kuigi ®hel p„eval¯ ei ole “ige ”elda; niisama t“en„oliselt v“is see ka sda”” olla, - kskord ta vajus imelisse, “ndsalikku unelusse. Ta l„ks m””da koridori, oodates kuuli. Ta teadis, et j„rgmisel hetkel see peab tulema. K“ik oli lahenenud, lepitatud. Ei olnud enam kahtlusi, v„itlusi, valu ja hirmu. Ta keha oli terve ja tugev. Ta astus kergel sammul, tundes liikumisest r““mu, nagu jalutaks ta p„ikesepaistel. Ta ei olnudki enam Armastusministeeriumi kitsastes valgetes koridorides, ta oli tohutus p„ikesepaistelises k„igus, mis oli kilomeetri laiune ja mida m””da ta k“ndis nagu narkootikumiuimas. Ta oli Kuldsel Maal, ja astus m””da jalgrada le vana, j„nestest paljakss””dud karjamaa. Ta tundis madalat vetruvat muru jalge all ja sooja p„iksepaistet oma n„ol. Aasa serval olid jalakad, mis voogasid “rnalt, ja kusagil taamal oli oja, kus ujusid teivid varjulistes v“rendikes kaldapajude all. Žkitselt „rkas ta kohutava ehmatusega. Tal voolas higi m””da selgroogu. Ta oli kuulnud end valjusti kisendamas: ®Julia! Julia! Julia, mu arm! Julia!¯ Hetkeks oli talle viirastunud, et Julia on sealsamas l„hedal. Tal oli tunne, et Julia ei ole mitte lihtsalt tema juures, vaid on tema sees. Nagu oleks ta sulanud tema naha kudedesse. Sel hetkel armastas ta teda palju rohkem kui koos ja vabaduses olles. šhtlasi teadis ta, et Julia on kuskil veel elus ja vajab tema abi. Ta heitis uuesti pikali ja pdis end koguda. Mida ta oli teinud? Mitu aastat ta oli selle n“rkusehetkega oma vangistusele lisanud? Kohe-kohe ta kuuleb koridoris samme. Nad ei saa j„tta niisugust purset karistamata. Nad teavad nd, kui nad seda varem ei teadnud, et ta ei pea kokkuleppest kinni. Ta kuuletub Parteile, aga ta vihkab Parteid ikka veel. Enne ta oli varjanud oma ketserlikku teadvust v„lise konformismi taha. Nd ta oli taganenud veel he sammu: ta oli oma teadvuses alistunud, aga ta oli lootnud, et ta saab j„„da oma hinges puutumata. Ta teadis, et ta on v„„ral teel, aga ta eelistas olla v„„ral teel. Ja nad saavad sellest aru - O'Brien saab sellest aru. Selle ainsa rumala karjega oli ta k“ik les tunnistanud. Tal tuleb k“ike otsast alustada. See v“ib v“tta aastaid. Ta libistas k„ega len„o, pdes oma uue v„limusega harjuda. P“skedes olid sgavad vaod, p“senukid olid teravad, nina oli l”mmis. Pealegi oli ta p„rast seda, kui ta end viimati peeglis n„gi, t„iesti uued kunsthambad saanud. Ei ole kerge l„bitungimatut ilmet s„ilitada, kui sa ei tea, kuidas su n„gu v„lja n„eb. Ja ega ainult n„ojoonte valitsemisest ei piisa. Esmakordselt taipas ta, et kui sa tahad midagi salajas hoida, siis sa pead seda ka iseenda eest varjama. Sa pead kogu aeg teadma, et see on olemas, aga kuni seda vaja ei ole, ei tohi sa lasta seda mingil kujul teadvusse t“usta, nii et sellele v“iks nime anda. Ndsest peale ei pea ta mitte ainult “igesti m“tlema; ta peab ka “igesti tundma ja “igesti und n„gema. Ja ta peab kogu oma vihkamist endas lugu taga hoidma nagu mingit moodustist, mis on kll osa temast endast, aga ei ole seotud k“ige muuga, otsekui mingi m„dap“is. šhel p„eval nad otsustavad ta maha lasta. V“imatu on ”elda, millal see juhtub, aga m“ni sekund ette peaks seda v“imalik olema aimata. Lastakse alati selja tagant, kui sa l„hed m””da koridori. Kmnest sekundist piisab. Selle ajaga p””rdub tema sisemaailm puhupidi. Ja siis „kki, - ilma et ta s“nagi lausuks, ilma et ta samm aeglustuks, ilma et kski joon ta n„os muutuks, - siis „kki langeb mask ta n„olt, ja pauh! prahvatab valla ta vihkamine. Vihkamine t„idab teda nagu tohutu m”irgav leek. Ja peaaegu samal hetkel pauh! tuleb kuul, liiga vara, v“i liiga hilja. Nad lasevad ta aju sodiks, enne kui nad on saanud selle “igeks p””rata. Ketserlik m“te j„„b karistamata, kahetsemata, neile igaveseks k„tte saamata. Nad lasevad oma t„iusliku ssteemi auklikuks. Surra neid vihates - see ongi vabadus. Ta sulges silmad. See lesanne oli raskem kui vaimse distsipliini omaksv“tmine. See n“udis enesealandust, enesesandistamist. Tal tuli k“ige ilgema k“ntsa sees pherdada. Mis on maailmas k“ige kohutavam, k“ige vastikum? Ta m“tles Suurele Vennale. Ja tema vaimusilma ette ilmus nagu iseenesest tohutu suur n„gu (kuna ta oli seda pidevalt plakatitel n„inud, kujutles ta seda alati meetrilaiusena), raskete mustade vuntsidega ja silmadega, mis sind igale poole saadavad. Missugused olid tema t“elised tunded Suure Venna vastu? Koridorist kostsid rasked sammud. Rauduks paiskus kilatades valla. Kongi astus O'Brien. Tema selja taga olid vahakarva n„oga ohvitser ja mustas mundris valvurid. ®T“uske les!¯ tles O'Brien. ®Tulge siia!¯ Winston j„i O'Brieni ette seisma. O'Brien v“ttis tal tugevasti “lgadest kinni ja vaatas teda ksisilmi. ®Te m“tlesite mind petta,¯ tles ta. ®See oli teist rumal. Seiske sirgelt! Vaadake mulle otsa!¯ Ta vaikis hetke ja j„tkas siis leebemal toonil: ®Te teete edusamme. Intellektuaalselt ei ole teil enam vigagi. Aga emotsionaalselt ei ole te edasi arenenud. ™elge mulle, Winston, - aga pidage meeles: valetada ei tohi, te teate, et ma n„en k“ik valed l„bi, - ”elge mulle, missugused on teie t“elised tunded Suure Venna vastu?¯ ®Ma vihkan teda.¯ ®Te vihkate teda. H„sti. Siis on teil tulnud aeg teha viimane samm. Te peate Suurt Venda armastama. Temale kuuletumisest ksi ei piisa: te peate teda armastama.¯ Ta lkkas Winstoni kergelt valvurite poole. ®Tuba ks null ks,¯ tles ta. 5 K“igis oma vangisoleku j„rkudes oli ta teadnud v“i arvanud, et ta teab, kus kohas ta selles tohutu suures akendeta hoones parajasti on. V“ib olla, et “hur“hus oli v„ikesi erinevusi. Need kongid, kus valvurid teda peksid, olid allpool maapinda. See tuba, kus O'Brien teda le kuulas, oli k“rgel leval, katuse all. Ja see koht, kus ta praegu oli oli hulk meetreid maa all, nii sgaval kui v„hegi v“imalik. See oli suurem kui enamik konge, kus ta oli olnud. Aga ta ei m„rganudki peaaegu oma mbrust. Ta m„rkas ainult, et otse tema ees on kaks v„ikest lauda, m“lemad kaetud rohelise kaleviga. šks neist oli k“igest meetri v“i kahe kaugusel temast, teine oli kaugemal, ukse juures. Ta oli istukil tooli klge seotud, nii tugevasti, et ta ei saanud midagi liigutada, isegi mitte pead. Ta kukal oli surutud mingisse polsterdatud “narusse, mis sundis teda otse enda ette vaatama. Natuke aega oli ta ksi, siis avanes uks ja sisse astus O'Brien. ®Te ksisite minult kunagi,¯ tles O'Brien, ®mis on toas ks null ks. Ma tlesin teile, et te teate seda isegi. K“ik teavad seda. See, mis on toas ks null ks, on k“ige kohutavam asi maailmas.¯ Uks avanes taas. Sisse astus valvur, k„es mingi traadist puur v“i korv. Ta pani selle kaugemal olevale lauale. O'Brieni asendi t“ttu ei n„inud Winston, mis asi see on. ®K“ige kohutavam asi maailmas,¯ tles O'Brien, ®erineb indiviiditi. See v“ib olla elusalt matmine, v“i tulesurm, v“i uppumine, v“i teibasse ajamine, v“i veel viiskmmend muud surma. On juhtumeid, kus see on m“ni t„iesti tavaline asi, isegi mitte tappev.¯ Ta nihkus veidi k“rvale, nii et Winston v“is paremini n„ha laual olevat asja. See oli traatpuur, millel oli peal kandmiseks sang. Selle hte otsa oli kinnitatud midagi, mis n„gi v„lja nagu vehklemismask, ““nsus v„ljapoole. Ja kuigi see puur oli kolme v“i nelja meetri kaugusel, n„gi Winston, et see on pikuti pooleks jagatud ja et selle m“lemas pooles on mingi loom. Need olid rotid! ®Teie puhul,¯ tles O'Brien, ®on k“ige kohutavam asi maailmas n„iteks rotid.¯ Mingi v“patamapanev eelaimus, hirm millegi ees, millest ta ei teadnud kindlalt, mis see on, oli haaranud Winstoni niipea, kui ta oli heitnud esimese pilgu puurile. Aga nd „kki j“udis tema teadvusse selle maskitaolise moodustise otstarve. Ta sisikond hakkas vabisema. ®Te ei v“i seda teha!¯ karjus ta peene katkeva h„„lega. ®Te ei tohi, te ei tohi! See on v“imatu!¯ ®Kas te m„letate seda paanilist hirmu,¯ tles O'Brien, ®mis teid unen„gudes j„litas? Teie ees oli pimeduse sein ja teil oli k“rvus kohutav ulgumine. Teispool seina oli midagi “udset. Te teadsite, et te teate, mis seal on, aga te ei julgenud seda endale tunnistada. Need olid rotid, mis olid teispool seina.¯ ®O'Brien!¯ tles Winston, pdes oma h„„lt valitseda. ®Te teate, et seda pole vaja. ™elge, mida te minult tahate?¯ O'Brien p“ikles vastusest k“rvale. Ta hakkas r„„kima koolmeistritooniga, mida ta aeg-ajalt kasutas. Ta vaatas m“tlikult kuhugi kaugusse, nagu esineks ta mingile kuulajaskonnale kuskil Winstoni selja taga. ®Valust ksi,¯ tles ta, ®ei piisa alati. Esineb juhtumeid, kus inimolend kannatab valu v„lja, isegi kui see l“peb surmaga. Aga igahe jaoks on midagi talumatut, - midagi tema jaoks m“eldamatut. Julgus v“i argus siia ei puutu. Kui sa kukud k“rgelt, siis ei ole argpkslik haarata k”iest. Kui sa oled sgavast veest pinnale t“usnud, siis ei ole argpkslik t“mmata kopsud “hku t„is. See on lihtsalt instinkt, mida ei saa alla suruda. Rottidega on sama lugu. Teie jaoks on nad talumatud. Nad on survevahend, millele te ei suuda vastu panna, isegi kui te tahaksite. Ja te teete seda, mida teilt n“utakse.¯ ®Aga mis see on, mis see on? Kuidas ma saan seda teha, kui ma ei tea, mis see on?¯ O'Brien t“stis puuri les ja t“i selle l„hemal olevale lauale. Ta asetas selle ettevaatlikult kalevile. Winston kuulis verd k“rvus laulmas. Tal oli tunne, et ta istub ihuksi. Ta oli nagu keset suurt thja lagendikku, p„ikesepaistest leujutatud tasast k“rbe, kus k“ik h„„led j“usid temani nagu „„retust kaugusest. Ometi oli puur rottidega vaevalt kahe meetri kaugusel. Need olid suured rotid. Nad oli selles eas, kus nende koon muutub t”mbiks ja metsikuks ja karv hallist pruuniks. ®Rott,¯ tles O'Brien, ikka esinedes oma kujuteldavale kuulajaskonnale, ®ehkki ta on n„riline, on lihas””ja. Te teate seda. Ja te olete kuulnud, mis toimub selle linna vaestekvartalites. M“nedes kohtades ei julge emad imikuid omapead j„tta, viieks minutikski mitte. Rotid tungivad neile tingimata kallale. M“ne hetkega teevad nad puhata t””, nii et lapsest on j„rel ainult kondid. Samuti rndavad nad haigeid ja surijaid. Nad ilmutavad h„mmastavat intelligentsi, taibates otsekohe, kui inimolend on kaitsetu.¯ Puurist kostis metsikuid kiunatusi. Need j“udsid Winstoni k“rvu nagu eemalt kaugelt. Rotid oli rahutuks muutunud ja ritasid teineteisele l„bi puurivarbade kallale karata. Winston kuulis ka iseenda meeleheitlikku „gamist. Ja seegi h„„l n„is tulevat kuskilt v„ljastpoolt teda. O'Brien t“stis puuri les ja vajutas eejuures kuhugi. Kostis terav kl“psatus. Winston tegi meeleheitliku katse end tooli kljest lahti rebida. See oli lootusetu; ta ei saanud liigutada htegi kehaosa, isegi mitte pead. O'Brien knitas puuri l„hemale. Nd oli see Winstoni n„ost v„hem kui meetri kaugusel. ®Ma vajutasin esimesele hoovale,¯ tles O'Brien. ®Ta k„sitate ju selle puuri konstruktsiooni. See mask sobib t„pselt teile p„he, j„tmata htegi pilu. Kui ma vajutan sellele teisele hoovale, t“useb puuriuks les. Ja need n„ljased elajad lendavad v„lja nagu kuul. Olete te kunagi n„inud l„bi “hu s””stvat rotti? Nad s””stavad teile n„kku ja puurivad end sellesse. M“nikord nad rndavad k“igepealt silmi. Teinekord n„rivad nad end l„bi p“skede ja hakkavad keelt “gima.¯ Puur tuli l„hemale; see oli peaaegu vastu n„gu. Winston kuulis kimedaid, l„bil“ikavaid kiljatusi, mis kostsid nagu “hust tema pea kohal. Aga ta v“itles raevukalt paanikaga. M“telda, m“telda, isegi kui on j„„nud veel ainult sekundi murdosa, - m“telda: see oli tema ainus lootus. Žkitselt l“i talle ninna nende elajate j„lk l„pane hais. Teda vapustas „ge iiveldushoog ja ta kaotas peaaegu teadvuse. Silme ees l„ks mustaks. Hetkeks muutus ta ise hullunud, kriiskavaks loomaks. Aga ta t“usis pimedusest pinnale, klammerdudes he m“tte klge. Tal oli ainult ks, ksainus v“imalus end p„„sta. Ta pidi saama he teise inimolendi, he teise inimolendi keha enda ja rottide vahel. S““rjas mask oli nd kllalt l„hedal, et „ra varjata k“ik muu tema pilgu eest. Traatuks oli paari vaksa kaugusel tema n„ost. Rotid teadsid, mis on tulemas. šks neist hples les-alla, teine, vana hatune kanalisatsioonirott, toetus roosade k„ppadega vastu v“ret ja vedas „revalt ninaga “hku. Winston n„gi ta vurrusid ja kollakaid hambaid. Teda haaras taas must paanika. Ta oli pime, abitu ja arutu. ®See oli tavaline karistus Hiina keisririigis,¯ tles O'Brien oma “petlikul toonil. Mask l„henes Winstoni n„ole. Traat riivas p“ske. Ja siis - ei see ei olnud p„„semine, ainult lootus, n“rk lootusekiir. Liiga hilja, v“ib-olla liiga hilja. Aga ta oli „kitselt aru saanud, et kogu maailmas on ksainus inimene, kellele ta v“iks oma karistuse le kanda, ksainus keha, mille ta v“iks suruda enda ja rottide vahele. Ja ta kisendas p””raselt, ikka ja j„lle: ®Tehke seda Juliaga! Tehke seda Juliaga! Mitte minuga! Juliaga! Mul on ksk“ik, mis te temaga teete! Kiskuge ta n„gu l“hki, n„rige ta luudeni paljaks! Mitte minuga! Juliaga! Mitte minuga!¯ Ta langes tagurpidi p“hjatusse sgavusse, eemale rottidest. Ta oli ikka veel tooli klge seotud, aga ta oli langenud l„bi p“randa, l„bi majaseinte, l„bi maapinna, l„bi ookeanide, l„bi atmosf„„ri maailmaruumi, t„htedevahelisse sgavikku - ikka kaugemale, eemale, eemale, eemale. Ta oli valgusaastate kaugusel, aga O'Brien seisis ikka veel tema k“rval. Ja ta tundis p“skedel ikka veel traadi klma puudutust. Aga l„bi pimeduse, mis teda mbritses, kuulis ta taas metalset kl“psatust, ja ta teadis, et puuriuks oli kl“psatanud kinni, ja mitte lahti. 6 ®Kastan¯ oli peaaegu thi. Kollane p„ikesekiir langes poolviltu l„bi akna tolmusele lauaplaadile. Oli vaikne p„rastl“unatund, kell v“is olla kolm. Teleekraanist nirises metalset muusikat. Winston istus oma tavalises nurgas, vahtides thja klaasi. Aeg-ajalt ta heitis pilgu tohutu suurele n„ole, mis teda vastasseinalt silmitses. SUUR VEND VALVAB SIND - tles kiri. Kelner tuli kutsumata ja t„itis ta klaasi ®V“idu¯ dz^inniga, lisades sellele teisest, tilgutiga pudelist paar piiska. See oli nelgiga maitsestatud sahariin, kohviku spetsialiteet. Winston kuulas teleekraani. Praegu tuli sealt ainult muusikat, aga oli v“imalik, et iga hetk loetakse ette Rahuministeeriumi eriteadaanne. Aafrika rindelt saabuvad teated oli „„rmiselt rahutuks tegevad. Ta oli nende p„rast p„ev l„bi ikka ja j„lle mures olnud. Euraasia armee (Okeaania s“dis Euraasiaga: Okeaania oli alati s“dinud Euraasiaga) liikus kohutava kiirusega l“unasse. Keskp„evane teadaanne ei olnud t„pset kohta nimetanud, aga oli t“en„oline, et lahingud k„ivad juba Kongo j“e suudmes. Brazzaville ja Leopoldville olid ohus. Polnud vaja kaardile vaadatagi, et taibata, mida see t„hendab. Jutt polnud enam Kesk-Aafrika kaotamisest; esmakordselt kogu selle s“ja jooksul oli ohtu sattunud Okeaania enda territoorium. Temas l“i l“kkele ja kustus siis j„lle „ge tundepuhang, mitte just hirm, aga mingi ebam„„rane „revus. Ta lakkas s“jale m“tlemast. Uuemal ajal ta ei suutnud millelegi keskenduda rohkem kui ainult m“neks minutiks. Ta v“ttis oma klaasi ja thjendas selle he s““muga. Nagu alati, pani dz^inn teda v“bisema ja ajas isegi kergelt iiveldama. See oli jube kraam. Nelk ja sahariin, m“lemad omal l„„gel kombel kllalt vastikud, ei suutnud varjata l„ilat “list l“hna; ja k“ige hullem oli see, et dz^innil“hn, mis saatis teda ””l kui p„eval, segunes tema teadvuses lahutamatult nende - l“hnaga. Ta ei nimetanud neid iial nimepidi, isegi m“ttes mitte, ja ei lasknud neid, niipalju kui see v“imalik oli, iial oma vaimusilma ette t“usta. Nad olid midagi poolteadvuslikku, mis rippus tema n„o ees, l“hn, mis psis ta s““rmetes. Dz^inn ajas teda r”hatama ja ta muigutas punaseid huuli. Ta oli juurde v“tnud, p„rast seda kui nad olid ta vabaks lasknud, ja oli tagasi saanud oma endise jume, - jah, isegi rohkem kui tagasi saanud. Ta n„ojooned olid j„menenud, nahk oli ninal ja p“senukkidel karedalt punane ja isegi paljas pealagi oli liiga tumeroosa. Kelner t“i talle, j„lle palumata, malelaua ja v„rske ®Timesi¯, mis oli avatud malelesande kohalt. Ja siis, n„hes, et Winstoni klaas on thi, t“i ta dz^innipudeli ja valas selle t„is. Midagi polnud tarvis tellida. Nad teadsid tema harjumusi. Malelaud ootas teda alati, tema nurgalaud oli alati reserveeritud; isegi kui kohvik oli t„is, oli see laud ainult tema p„ralt, kuna keegi ei soovinud, et teda n„htaks liiga tema l„hedal istumas. Ja ta ei vaevunud iial oma klaase kokku lugema. Aeg-ajalt ulatati talle r„pasel paberilipakal midagi, mis ”eldi olevat arve, aga talle oli j„„nud mulje, et nad v“tsid talt alati v„hem. Tegelikult poleks ka sellest midagi olnud, kui see oleks olnud vastupidi. Tal oli nd alati piisavalt raha. Ja tal oli amet, sinekuur, kus palk oli palju suurem kui vanas kohas. Muusika teleekraanis l“ppes ja hakkas kostma k“net. Winston t“stis pead, et kuulata. Aga sealt ei tulnud rindeteateid. See oli vaid Klluseministeeriumi lhiteadaanne. Selgus, et eelmises kvartalis oli X kolmaastakuplaan saapapaelte osas letatud 98 protsendiliselt. Ta vaatas malelesannet ja pani nupud peale. See oli huvitav l“ppm„ng, kahe ratsuga. ®Valged alustavad ja v“idavad kahe k„iguga.¯ Winston vaatas les Suure Venna portree poole. Valged v“idavad alati, m“tles ta mingi uduse mstitsismiga. Alati, ilma erandita, nii see on seatud. Maailma algusest peale pole heski malelesandes iial v“itnud mustad. Kas see ei smboliseeri Hea igavest, tingimatut v“itu Kurja le? Hiiglasuur n„gu vaatas talle vastu, t„is rahulikku j“udu. Valged v“idavad alati. H„„l teleekraanis j„i vait ja j„tkas siis teise, palju t“sisema tooniga: ®T„helepanu! Kell viisteist kolmkmmend te kuulete t„htsat teadaannet. Kell viisteist kolmkmmend! šlimalt t„htsad uudised. Žrge j„tke neid kuulamata. Kell viisteist kolmkmmend!¯ Ja siis hakkas j„lle kostma tinisevat muusikat. Winstoni sda v“patas. Need on rindeteated; ta vaist tles talle, et tulemas on halvad uudised. Kogu p„eva oli tema teadvuses ikka ja j„lle kihvatanud m“te h„vitavast kaotusest Aafrikas. Ta peaaegu n„gi Euraasia armeed tungimas le siiani murdmatu piiri ja valgumas Aafrika l“unatippu nagu sipelgaparv. Kas ei saaks neid kuidagi tiivalt mber haarata? Aafrika l„„neranniku joon oli tal elavalt silme ees. Ta v“ttis valge ratsu ja t“stis selle malelaua teise serva. Seal on selle “ige koht. Ja samal ajal, kui ta n„gi musti horde l“unasse tormamas, n„gi ta ht teist, salap„rasel kombel koondunud ja „kki nende tagalasse ilmunud j“udu l„bi l“ikamas nende hendusteid nii maa kui mere poole. Ta tundis, et kui ta tahab, on see teine j“ud seal olemas. Aga tarvis oli kiiresti tegutseda. Kui nad saavad kogu Aafrika oma kontrolli alla, kui neil on lennuv„ljad ja allveelaevade baasid Hea Lootuse neemel, siis on Okeaania pooleks l“igatud. Ja see v“ib t„hendada k“ike: kaotust, kokkuvarisemist, maailma mberjaotamist, Partei h„vingut! Ta ohkas sgavalt. Ta hinges valitses erakordne tunnete segadik, - v“i “ieti see ei olnud segadik, vaid pigem hulk j„rjestikuseid tunnete kihistusi, kus oli v“imatu ”elda, missugune kihistus on p“himine. See spasm m””dus. Ta pani valge ratsu oma kohale tagasi, aga ta ei suutnud veel asuda t“siselt malelesannet lahendama. Ta m“tted l„ksid j„lle r„ndama. Hajameelselt kritseldas ta tolmusele lauale: 2+2= ®Sinu sisse nad ei p„„se,¯ oli Julia ”elnud. Aga tegelikult p„„sesid. ®See, mis teiega siin toimub, j„tab igaveseks oma j„lje,¯ oli O'Brien ”elnud. Ja see oli “ige. On asju, teie enda tegusid, millest te ei toibu. Midagi teie hinges on tapetud: v„lja p“letatud, h„vitatud. Ta oli Juliat n„inud; oli isegi temaga r„„kinud. See ei olnud ohtlik. Ta teadis, ilma et oleks sellele m“elnud, et tema tegevuse vastu ei tunta enam peaaegu mingit huvi. Nad oleksid v“inud ka uuesti kokku saada, kui neil oleks selleks tahtmist olnud. Tegelikult see oli juhus, et nad kohtusid. See juhtus pargis, hel vastikul klmal m„rtsip„eval, kui maa oli malmk“va, rohi nagu surnud ja kusagil ei olnud ainsatki punga, v„lja arvatud m“ned krookused, mis olid oma nina maa seest v„lja pistnud, et tuul neid r„siks. Ta kiirustas l„bi pargi, k„ed klmast kanged ja silmad vees, kui n„gi „kki Juliat endast umbes kmne sammu kaugusel. Ta m„rkas kohe, et Juliaga on toimunud mingi raskesti tabatav muutus. Nad olid teineteisest juba silmagi pilgutamata m””dumas, aga siis ta p””ras mber ja j„rgnes Juliale, mitte kll kuigi innukalt. Ta teadis, et mingit ohtu ei ole, et keegi ei tunne nende vastu v„himatki huvi. Julia ei ”elnud midagi, keeras vaid p“iki le muru, nagu pdes temast lahti saada, aga n„is siis sellega leppivat, et ta k„ib tema kannul. Siis j“udsid nad armetusse raagus p““sastikku, mis ei pakkunud varju ei uudishimulike pilkude ega l„bil“ikava tuule eest. Nad j„id seisma. Oli vastikult klm. Tuul vilistas okstes ja sakutas harvu r„„mas krookusi. Ta pani Juliale k„e mber piha. Seal polnud teleekraane, kll aga pidi seal olema peidetud mikrofone; pealegi v“idi neid n„ha. Aga see ei lugenud, miski ei lugenud. Nad oleksid v“inud maha heita ja seda teha, kui nad oleksid tahtnud. Tal tuli kananahk ihule, kui ta sellele m“tles. Julia ei reageerinud tema puudutusele, aga ei pdnud end ka vabastada. Winston taipas nd, mis Julias oli muutunud. Julia n„gu oli kahkjam ja le ta otsaesise ja oimukoha jooksis pikk arm, mida juuksed osalt varjasid; aga mitte selles polnud asi: tema piht oli muutunud paksemaks ja imelikult j„igaks. Winstonile meenus, kuidas ta kskord p„rast rakettmrsu plahvatust oli aidanud ht surnut rusude alt v„lja tuua, ja samav“rd kui selle raskus oli teda h„mmastanud selle j„ikus ja kohmakus, mis tegi teda rohkem kivi kui liha sarnaseks. Julia keha oli samasugune. Ja Winstonil oli tunne, et tema naha kude peab olema muutunud. Ta ei pdnud Juliat suudelda ja nad ei r„„kinud midagi. Kui nad tulid tagasi le muru, vaatas Julia talle esimest korda otsa. See oli ainult ks p“gus pilk, t„is halvakspanu ja p“lgust. Winston arutas endamisi, kas see p“lgus on seotud ainult minevikuga v“i on see tingitud ka tema pundunud n„ost ja tuule t“ttu vett jooksvatest silmadest. Nad istusid kahele metalltoolile, k“rvuti, aga mitte liiga l„hestikku. Ta n„gi, et Julia tahab midagi telda. Julia liigutas m“ne sentimeetri oma rohmakas kingas jalga ja muljus he oksarao puruks. Winston m„rkas, et ta jalgki oleks nagu suurem kui enne. ®Ma reetsin sind,¯ tles Julia lihtsalt. ®Mina reetsin sind,¯ tles Winston. Julia heitis talle veel he kiire ja p“lgliku pilgu. ®M“nikord,¯ tles ta, ®„hvardatakse sind millegi niisugusega, mille vastu sa oled v“imetu, millest sa ei suuda isegi m“elda. Ja siis sa tled: ®Žrge tehke seda minuga, tehke seda kellegi teisega, tehke seda selle-ja-sellega.¯ Ja p„rast sa v“id muidugi teeselda, et see oli ainult man””ver ja et sa tlesid seda vaid selleks, et nad j„taksid j„rele, ja et sa ei m“elnud seda t“siselt. Aga see ei ole “ige. Sel hetkel, kui see k“ik snnib, m“tled sa seda t“siselt. Sa usud, et ei ole teist v“imalust end p„„sta, ja sa oled t„iesti valmis end sel kombel p„„stma. Sa tahad, et see snniks kellegi teisega. Ja sa ei hooli tuhkagi tema kannatustest. Sa m“tled ainult enesele.¯ ®Sa m“tled ainult enesele,¯ kordas Winston nagu kaja. ®Ja p„rast seda ei tunne sa selle inimese vastu enam seda mis enne.¯ ®Jah,¯ tles Winston, ®ei tunne.¯ Paistis, et neil pole enam millestki r„„kida. Tuul surus neil “hukesed tunked tihedalt vastu keha. Varsti muutus piinlikuks seal tummalt istuda; pealegi oli liiga klm, et liikumatult paigal psida. Julia kohmas midagi metroosse minekust ja t“usis psti. ®Me peame uuesti kokku saama,¯ tles Winston. ®Jah,¯ vastas Julia, ®me peame uuesti kokku saama.¯ Winston j„rgnes talle v„ikese vahemaaga ebalevalt, pool sammu temast tagapool. Nad ei r„„kinud enam midagi. Julia ei pdnud teda kll otse endast lahti raputada, aga k“ndis nii kiiresti, et Winstonil ei olnud kerge temaga sammu pidada. Ta oli endamisi otsustanud, et ta saadab Juliat metroopeatuseni, aga „kitselt tundus see klmaga teise sabas lonkimine talle m“ttetu ja talumatu. Kusjuures see, mis teda meelt muutma sundis, ei olnud mitte niiv“rd soov lahku la Juliast kui tagasi minna ®Kastani¯ kohvikusse, mis ei olnud ealeski nii klget“mbav tundunud kui sel hetkel. Ta silme ette t“usis igatsuslik pilt oma nurgalauast ajalehe, malenuppude ja l“ppematu dz^inniga. Ja eelk“ige oli seal soe. J„rgmisel hetkel, mitte p„ris kogemata, laskis ta v„ikesel inimtropil end Juliast lahutada. Ta tegi veel loiu katse Juliale j„rele j“uda, aeglustas siis sammu, p””ras mber ja hakkas vastassuunas minema. Kui ta oli l„inud umbes viiskmmend meetrit, vaatas ta tagasi. T„naval ei olnud palju rahvast, aga ta ei suutnud Juliat enam teiste hulgast eristada. šksk“ik missugune neist tosinast t“ttajast v“is olla Julia. V“ib-olla ei olnud teda, tsenenut ja j„igastunut, enam v“imalik selja tagant „ra tunda. ®Sel hetkel, kui see k“ik snnib,¯ oli Julia ”elnud, ®m“tled sa seda t“siselt.¯ Winston oli seda t“siselt m“elnud. Ta ei olnud seda ainult ”elnud, vaid oli seda ka soovinud. Oli soovinud, et mitte teda, vaid Julia antaks - k„tte. Muusikas, mida teleekraanist nirises, toimus mingi muutus. Sellesse segunes mingi m“rane ja pilklik toon, kollane toon. Ja siis - v“ib-olla seda ei olnudki tegelikult, v“ib-olla see oli ainult ks m„lestus, mis „rkas helide sarnasusest, - laulis ks h„„le: ®Kastani laia krooni all msin sind ja sina mind - -¯ Talle tulid pisarad silma. M””duv kelner oli m„rganud tema thja klaasi ja tuli nd dz^innipudeliga tagasi. Ta v“ttis oma klaasi k„tte ja nuusutas seda. See jook muutus iga lonksuga ikka vastikumaks, mitte vastupidi. Aga see oli muutunud tema elemendiks, milles ta ujus. See oli tema elu, tema surm ja tema lest“usmine. Dz^inn kustutas igal “htul tema teadvuse ja dz^inn „ratas ta igal hommikul ellu. Kui ta „rkas, harva enne kella htteist, silmalaud kokku kleepunud, suu kuivanud ja selg nagu pooleks murtud, ei oleks tal v“imalik olnud end isegi psti ajada, kui ta poleks endale “htul dz^innipudelit ja teeklaasi voodi ette valmis pannud. Keskp„evatunnid istus ta, pilk klaasistunud, pudel k„eulatuses, ja kuulas teleekraani. Kella viieteistkmnest kohviku sulgemiseni istus ta ®Kastanis¯. Keegi ei hoolinud enam sellest, mida ta teeb, kski vile ei „ratanud teda, kski teleekraan ei kamandanud teda. Vahetevahel, v“ib-olla paar korda n„dalas, l„ks ta tolmusesse hljatud-ilmelisse t””ruumis T“eministeeriumis ja tegi natuke t””d v“i seda, mida nimetatakse t””ks. Ta oli m„„ratud he alamkomisjoni koosseisu, mis allus hele neist loendamatuist komisjonidest, mis tegelesid uuskeele s“naraamatu heteistkmnenda trki toimetamisel leskerkinud pisiraskustega. Nad olid ametis mingi vahearuande koostamisega, aga mis see oli, mille kohta neil tuli aru anda, sellest tal ei tekkinudki selget ettekujutust. Kuidagi oli see seotud probleemiga, kas koma tuleks panna sissepoole sulgusid v“i v„ljapoole. Alamkomisjoni kuulus veel neli meest, k“ik sama tpi nagu tema. Oli p„evi, kus nad tulid kohale ja l„ksid j„lle kohe laiali, tunnistades ksteisele ausalt, et neil pole tegelikult midagi teha. Aga oli ka niisuguseid p„evi, kus nad asusid pris innukalt t””le, puhudes kohutavalt t„htsaks igasuguste protokollide koostamise ja pikkade m„rgukirjade visandamise, mida nad iial ei l“petanud, - kus vaidlused selle le, mille le nad tegelikult vaidlevad, muutusid limalt keeruliseks ja segaseks: juuksekarva l“hestavate tingimustega definitsioonide asjus, tohutute k“rvalekaldumistega, n„gelustega, - isegi „hvardustega apelleerida k“rgemale poole. Ja siis „kitselt lahkus elu neist ja nad istusid mber laua, vahtides ksteist kulunud pilguga, nagu kukelaulu peale h„„buvad vaimud. Teleekraan j„i korraks vait. Winston t“stis j„lle pead. Rindeteated! Ei, nad vahetasid lihtsalt muusikat. Tal oli Aafrika kaart silme ees. Armeede liikumist kujutas skeem: must nool tungis pstloodis l“unasse ja valge nool tungis r“htloodis itta, risti le musta noole saba. Nagu kinnitust otsides t“stis ta pilgu l„bitungimatule n„ole plakatil. Kas oli m“eldav, et seda teist noolt ei ole ldse olemas? Ta huvi vaibus j„lle. Ta j“i veel lonksu dz^inni, v“ttis ja tegi prooviks he k„igu. Tuli! Aga see ei olnud ilmselt “ige k„ik, sest - - Ootamatult kerkis ta teadvusse ks m„lestus. Ta n„gi knlavalges tuba, kus oli suur, valge p„evatekiga kaetud voodi, ja ennast, heksa- v“i kmneaastast poissi, istumas p“randal, raputamas t„ringupeekrit ja naermas laginal. Ema istus ta vastas ja naeris samuti. See pidi olema umbes kuu aega enne seda, kui ema kadus. See oli lepitushetk, kus n„riv n„ljatunne k“hus oli korraks ununenud ja tema endine kiindumus emasse uuesti ellu „rganud. Ta m„letas seda p„eva h„sti, vihmast, rajust p„eva, kui vesi voolas m””da aknaruutu alla ja toas oli nii h„mar, et ei n„inud lugeda. Lastel oli kitsukeses pimedas magamistoas talumatult igav. Winston vingus ja virises, n“udis asjata sa, tuiskas toas ringi, t“ukas k“ik asjad kohalt „ra ja tagus jalaga vastu seina, kuni naabrid hakkasid seinale koputama, tema v„ike “de aga nuttis vahetpidamata. L“puks tles ema: ®Ole nd hea laps, ja ma ostan sulle he m„nguasja. Toreda m„nguasja, ma tean, et see sulle meeldib.¯ Ja ta l„ks l„bi vihma nurgapealsesse poodi, mis oli veel vahetevahel avatud, ja tuli tagasi pappkarbiga, kus oli lauam„ng ®Maod ja redelid¯. Winston m„letas siiamaani m„rja pappkarbi l“hna. See oli armetu m„ng. Laud oli katki ja v„ikesed puut„ringud nii krobelised, et nad ei tahtnud iga kandi peale psima j„„da. Winston vaatas seda tusaselt ja ilma erilise huvita. Aga siis stas ema knlajupi ja nad istusid p“randale m„ngima. Ja varsti ta oli p””rases “hinas ja r“kkas naerda, kui nupud ronisid paljut“otavalt m””da redeleid les ja libisesid siis j„lle madusid m””da alla, peaaegu l„htepunkti. Nad m„ngisid kaheksa partiid, kumbki v“ites neist neli. Tema tilluke “de, liiga v„ike, et m„ngust midagi taibata, oli patjade najale istuma seatud ja naeris laginal, sest teised naersid. Ja nad olid k“ik heskoos terve “htupooliku “nnelikud nagu tema varases lapsep“lves. Ta t“rjus selle pildi oma teadvusest. See oli vale m„lestus. M“nikord vaevasid teda veel valed m„lestused. Aga sellest polnud lugu, niikaua kui sa teadsid, mida nad endast kujutavad. Oli asju, mis olid aset leidnud, ja oli asju, mis ei olnud aset leidnud. Ta p””rdus tagasi malelaua poole ja v“ttis valge ratsu uuesti k„tte. Ja peaaegu samal hetkel kukkus see kolksatades lauale. Ta v“patas nagu ussist n“elatud. Kime trompetisignaal l“hestas “hku. Rindeteated! V“it! Kui uudistele eelnes trompetisignaal, t„hendas see alati v“itu. Kohvikut l„bis nagu elektril””k. Isegi kelnerid v“patasid ja kikitasid k“rvu. Trompetisignaal vallandas k“rvulukustava l„rmi. Juba vatras ka ks erutatud h„„l teleekraanis, aga mattus peaaegu kohe v„ljast kostvasse juubeldamisse. Uudised oli linnas levinud nagu n“iav„el. Sellest aga, mida ta teleekraanist siiski kuulis, taipas ta, et k“ik oli l„inud just nii, nagu ta oli ette n„inud: m„„ratu, salaja koondatud dessantlaevastik, „kkrnnak vaenlase tagalasse, valge nool tungimas risti le musta noole saba. L„bi h„lina tungis v“idur““msate laulude katkeid: ®M„„ratu strateegiline man””ver... t„iuslik koordinatsioon... h„vitav l””k... pool miljonit vangi... t„ielikult demoraliseerunud vaenlane... kontroll kogu Aafrika le... s“ja l“puni vaid m“ni samm... suurim v“it inimkonna ajaloos... v“it, v“it, v“it!¯ Winstoni jalad hakkasid laua all t“mblema. Ta ei olnud oma istmelt t“usnud, aga m“ttes ta jooksis, tormas koos teistega m””da t„navaid ja karjus k“rvulukustavalt. Ta vaatas j„lle les Suure Venna portree poole. Hiiglane, kes troonib maailma kohal! Kalju, mille vastu Aasia hordid varisevad pihuks ja p“rmuks! Ta m“tles sellele, et kmme minutit tagasi - jah, ainult kmme minutit tagasi - oli ta olnud oma sisimas kahevahel, arutades endamisi, kas uudised, mis tulevad rindelt, kuulutavad v“itu v“i kaotust. Jah, see ei olnud mitte ainult ks Euraasia armee, mis oli h„vinud! Palju oli temas muutunud, alates esimesest p„evast Armastusministeeriumis, aga l“plikku, tingimatut muutust ei olnud ikka veel toimunud - kuni praeguse hetkeni. H„„l teleekraanist heietas ikka veel tapatalgutest ja vangidest ja s“jasaagist, aga v„ljas oli melu juba natuke vaibunud, kelnerid asusid uuesti t””le. šks neist tuli dz^innipudeliga Winstoni juurde. O^ndsalt unelev Winston ei m„rganudki, et ta klaas valati t„is. Ta ei jooksnud ega karjunud enam. Ta oli tagasi Armastusministeeriumis, talle oli k“ik andeks antud, tema sda oli puhas nagu lumi. Ta oli spingis, ta v“ttis k“ik omaks ja andis k“ik les. Ta astus m””da valget kahhelkividest koridori, tal oli tunne, nagu jalutaks ta p„ikesepaistel, ja ta selja taga tuli relvastatud valvur. Kauaigatsetud kuul tungis ta ajju. Ta t“stis pilgu ja vaatas seda tohutu suurt n„gu. Talt oli n“udnud nelikmmend aastat, et m“ista, missugune naeratus on peidus nende mustade vuntside taga. Oo, seda julma, tarbetut v„„ritim“istmist! Oo, seda t“rksat, vabatahtlikku pagu armastavalt rinnalt! Kaks dz^innil“hnalist pisarat veeresid m””da ta p“ski alla. Aga k“ik oli h„sti, nd oli k“ik h„sti, v“itlus oli l“ppenud. Ta oli enda le v“idu saavutanud. Ta armastas Suurt Venda. LO^PP LISA UUSKEELE PO^HIALUSED Uuskeel oli Okeaania ametlik keel ja see oli loodud selleks, et rahuldada ingsotsi ehk inglise sotsialismi ideoloogilisi vajadusi. 1984. aastal ei olnud veel kedagi, kes oleks kasutanud uuskeelt ainsa suulise v“i kirjaliku suhtlemisvahendina. Selles keeles olid kll kirjutatud ®Timesi¯ juhtkirjad, aga see oli tour de force, millega sai hakkama ksnes asjatundja. Eeldati, et uuskeel t“rjub vanakeele (ehk normeeritud inglise kirjakeele) l“plikult v„lja nii umbes aastaks 2050. Seni aga tugevnes tema positsioon pidevalt ja k“ik Partei liikmed pdsid oma igap„evases k“nes kasutada j„rjest rohkem ja rohkem uuskeele s“nu ja grammatilisi vorme. 1084. aasta keelepruuk, mis oli fikseeritud uuskeele s“naraamatu heksandas ja kmnendas trkis, oli leminekuaste ja sisaldas palju learuseid s“nu ja arhaisme, mis olid m„„ratud keele uuenedes h„„buma. Siin me vaatleme keele l“plikku, t„iustatud astet, nii nagu see on fikseeritud s“naraamatu heteistkmnendas trkis. Uuskeele eesm„rgiks ei olnud mitte ksnes tagada v„ljendusvahendeid ingsotsi jngritele omasele maailmavaatele ja vaimulaadile, vaid htlasi teha k“ik teised m“tlemisviisid v“imatuks. M“eldud oli, et kui uuskeel on kskord l“plikult omaks v“etud ja vanakeel unustatud, siis on ketserlik m“te, s.t. m“te, mis l„heb lahku ingsotsi p“hialustest, s“na otseses m“ttes m“eldamatu, v„hemalt sedav“rd, kui m“te s“ltub s“nadest. Uuskeele s“navara oli kokku pandud nii, et selle abil sai t„pselt ja sageli p„ris tabavalt v„ljendada m“tteid, mida Partei liige ldse v“is tahta v„ljendada, kusjuures v„listatud olid k“ik teised m“tted ja ka v“imalus kaudsel teel nendeni j“uda. Seda saavutati osalt uute s“nade leiutamisega, peamiselt aga soovimatute s“nade v„ljaj„tmise ja allesj„„nud s“nade laasimisega ketserlikest t„hendustest, v“i kui v„hegi v“imalik, k“ikidest k“rvalt„hendustest. V“tame lihtsa n„ite. S“na vaba oli olemas ka uuskeeles, aga seda sai kasutada ainult niisugustes sedastustes nagu ®see koer on kirbuvaba¯ v“i ®see p“ld on umbrohuvaba¯. Seda ei saanud kasutada vanas t„henduses ®poliitiliselt vaba¯ v“i ®vaimselt vaba¯, sest poliitilist ja vaimset vabadust ei olnud enam olemas isegi m“istena ja need j„id selle t“ttu paratamatult t„histamata. S“navara v„hendamine oli seatud omaette eesm„rgiks, t„iesti lahus otseselt ketserlike s“nade v„ljajuurimisest, ja elu“igust ei j„etud helegi s“nale, ilma milleta oli v“imatu l„bi ajada. Uuskeelt ei loodud mitte selleks, et avardada, vaid selleks, et ahendada m“tlemisv“imalusi, ja kaudselt teenis seda eesm„rki s“navaliku k„rpimine miinimumini. Uuskeel loodi meil praegu kasutatava inglise keele p“hjal, ometi ei m“istaks t„nap„eva inglise keele k“neleja paljusid uuskeele lauseid, isegi kui need ei sisalda uusi s“nu. Uuskeele s“navara jagunes kolme rhma: A-s“nastik, B-s“nastik (liits“nad) ja C-s“nastik. Lihtsam on vaadelda iga rhma eraldi; grammatikaprobleeme v“ib aga k„sitleda A-s“nastikule phendatud osas, sest samad reeglid kehtisid k“igi kolme rhma puhul. A-s“nastik. A-s“nastik sisaldas igap„evase elu toiminguid, nagu s””mine, joomine, t””tamine, riietumine, trepist lesminek ja allatulek, transpordivahendite kasutamine, aiapidamine, toidukeetmine jms., t„histavaid s“nu. See koosnes peaaegu t„ielikult s“nadest, mida meiegi kasutame, nagu l””k, jooks, koer, puu, suhkur, maja, p“ld, aga t„nap„eva inglise keele s“navaraga v“rreldes oli nende hulk „„rmiselt v„ike ja nende t„hendus palju rangemalt piiritletud. Kahem“ttelisus ja t„hendusvarjundid olid neist v„lja roogitud. Niipalju kui seda oli v“imalik saavutada, oli selle rhma uuskeeles“na lihtsalt ks stakaato-heli, mis v„ljendas hte selgepiirilist m“istet. Oleks olnud t„iesti v“imatu kasutada A-s“nastikku ilukirjanduslikel eesm„rkidel v“i poliitilises v“i filosoofilises v„itluses. See oli m“eldud ainult selleks, et v„ljendada lihtsaid eesm„rgistatud m“tteid, mis tavaliselt puudutasid konkreetseid esemeid ja fsilist tegevust. Uuskeele grammatikal oli kaks silmatorkavat ise„rasust. Neist esimene oli s“naliikide peaaegu t„ielik vahetatavus. Igat s“na, mis keeles esines (p“him“tteliselt k„is see ka v„ga abstraktsete s“nade, n„iteks kas ja kuna kohta), v“is kasutada htviisi kui verbi, noomenit, adjektiivi v“i adverbi. Snonme pti v„hendada, niipalju kui v“imalik, ja see tingis ise juba paljude s“nade kadumise. N„iteks puudus uuskeeles s“natvi m“te-. Selle koha oli sisse v“tnud s“natvi oim-, millest sai (sobiva tvevokaaliga) moodustada nii noomeni (oim, -a) kui verbi (oimama). Kusjuures siin ei j„rgitud mingit kindlat p“him“tet: m“nikord oli see endine noomen, mida s„ilitati, m“nikord aga verb. Isegi kui sarnase t„hendusega noomen ja verb ei olnud omavahel etmoloogiliselt seotud, t“rjuti ks v“i teine neist sageli v„lja. N„iteks ei olnud uuskeeles niisugust s“natve nagu l“ik-, sest selle t„hendust kattis piisavalt noomenverb nuga. Adjektiive moodustati sufiksi -lik ja adverbe sufiksi -likult liitmise teel noomen-verbile. Sel kombel saadi n„iteks adjektiiv marulik, t„hendusega '„ge', ja adverb marulikult, t„hendusega '„gedalt'. Teatavasti t„nap„evalgi k„ibel olevad adjektiivid, nagu hea, tugev, suur must ja pehme, s„ilitati, aga nende koguhulk oli v„ga v„ike. Ja nende j„rel ei olnud ka suurt vajadust, sest peaaegu iga omaduss“nalist t„hendust sai tuletada sufiksi -lik liitmise teel noomen-verbile. Ja alles ei j„„nud ainustki praegu k„ibel olevat adverbi, v„lja arvatud need v„hesed, millel oli juba enne l“pp -likult: j„relliidet -likult hakati kasutama erandita. N„iteks asendati s“na h„sti s“naga healikult. Lisaks sellele sai mis tahes s“na - ja seegi kehtis p“him“tteliselt iga s“na puhul, mis keeles esines, - eitada eesliite eba- lisamise teel v“i tugevdada eesliite lisa- v“i veelgi suurema r“hu andmiseks kaksis- abil. Nii saadi ebaklm, t„hendusega 'soe', ja lisaklm v“i kaksislisaklm, t„hendusega vastavalt 'v„ga klm' ja '„„rmiselt klm'. Ka oli v“imalik, nii nagu kaasaja inglise keeleski, modifitseerida peaaegu iga s“na t„hendust selliste eesliidete abil nagu enne-, p„rast-, lem-, alam- jne. See meetod v“imaldas s“navara tohutult kokku suruda. Kuna oli olemas n„iteks s“na hea, siis puudus vajadus niisuguse s“na j„rel nagu halb, sest vastavat t„hendust v„ljendas samav„„rselt - v“i tegelikult isegi paremini - ebahea. Niisuguste vastands“nade paari puhul oli vaja ainult otsustada, missugune nendest v„lja j„tta. V“is n„iteks adjektiivi tume asendada adjektiiviga ebahele v“i adjektiivi hele adjektiiviga ebatume, vastavalt oma „ran„gemisele. Uuskeele grammatika teine tunnusjoon oli tema reeglip„rasus. V„lja arvatud m“ned erandid, millest tuleb juttu allpool, muudeti s“nu htede ja samade reeglite j„rgi. Nii oli k“igi verbide lihtmineviku 3. p””rde l“pp -s. Tooma minevik oli toos, tulema minevik tules jne. Kadusid niisugused vormid nagu tuli, pesi, t“i, oli jne. Omaduss“nade v“rdlemisel kasutati alati tunnuseid -m ja -im (truu, truum, truuim); ebareeglip„raseid vorme ja k“ige abil moodustatud liv“rret ei tunnistatud. Erandlikult v“isid k„„nduda veel ainult isikulised, siduvad ja n„itavad ases“nad. K“igi nende puhul oli s„ilinud traditsiooniline uusus, v„lja arvatud see, et siduv ases“na kes oli tarbetuna k“rvale j„etud ja nii olendite kui esemete kohta kasutati ases“na mis. Teatavaid ebareeglip„rasusi oli ka s“nade tuletamises, johtuvalt suup„rase k“nekeele n“uetest. S“na, mida oli raske h„„ldada v“i mida kalduti valesti kuulma, kuulutati ipso facto halvaks s“naks: m“nikord kasutati sel puhul eufoonia asjus lisah„„likuid v“i siis s„ilitati vananenud vorm. Aga see vajadus andis end tunda p“hiliselt B-s“nastiku puhul. See, miks h„„lduse h“lbustamisele nii suurt t„helepanu p””rati, selgub tagapool. B-s“nastik. B-s“nastik koosnes s“nadest, mis olid moodustatud teadlikult poliitilistel eesm„rkidel, see t„hendab s“nadest, mis lisaks sellele, et neil oli igal ksikjuhul oma poliitiline t„hendus, olid m“eldud sisendama neile, kes neid s“nu kasutasid, soovitavat vaimset hoiakut. Ingsotsi p“hialuseid t„ielikult m“istmata oli neid s“nu raske “igesti kasutada. M“nel juhul sai neid vanakeelde v“i isegi A-s“nastikust v“etud s“nadesse mber panna, aga see n“udis tavaliselt p“hjalikku mbers“nastust ja t“i kaasa teatavate lemtoonide kaotsimineku. B-s“nad olid nagu m„rgid omamoodi kiirkirjast, mis koondas terve ideede ahela m“nesse silpi, olles samal ajal t„psem ja j“ulisem kui tavaline k“nekeel. B-s“navara moodustasid eranditult liits“nad. Liits“nu, nagu k“nekirjur, esines muidugi ka A-s“nastikus, aga need olid lihtsalt suup„rased lhendid ja neil ei olnud seda erilist ideoloogilist varjundit. Need koosnesid kahest v“i enamast s“nast v“i s“naosast, mis olid kokku joodetud h“lpsasti h„„ldatavasse vormi. Saadud hend oli alati noomen-verb ja muutus reeglip„raselt. V“tame n„iteks s“na heaoim, mis t„hendas umbkaudu '“igeusklikkus', v“i kui seda k„sitati verbina, siis '“igeuslikult m“tlema'. See muutus j„rgmiselt: noomen-verb heaoim, lihtminevik heaoimas, v-partitsiip heaoimav, tud-partitsiip heaoimatud, adjektiiv heaoimlik, adverb heaoimlikult ja verbaalnoomen heaoimur. B-s“navara moodustamisel ei olnud aluseks mingit etmoloogilist plaani. Liits“nu v“is moodustada k“ikidest s“naliikidest ja koostisosi v“is suvaliselt j„rjestada ja h„„lduse h“lbustamiseks moonutada, s„ilitades seejuures viite nende p„ritolule. S“nas roimoim ('m“tteroim') oli oim n„iteks p“his“na, s“nas oimpol ('m“ttepolitsei'), aga t„iends“na, kusjuures s“nast politsei olid „ra j„etud viimased silbid. Suuremate raskuste t“ttu eufoonia taotlemisel esines B-s“nastikus rohkem ebareeglip„raseid vorme kui A-s“nastikus. P“him“tteliselt v“is muidugi k“iki B-s“nastiku s“nu muuta ja nad k“ik muutusid t„pselt hel ja samal viisil. M“nel B-s“nal oli limalt peeni t„hendusvarjundeid, mida vaevalt v“is m“ista see, kes polnud omandanud keelt tervikuna. V“tame n„iteks tpilise lause hest ®Timesi¯ juhtkirjast: Vanaoimur ebak“httunneb ingsotsi. K“ige lhem t“lge, mida sellest vanakeelde saaks teha, oleks midagi niisugust: ®Nendel, kelle m“ttemaailm on v„lja kujunenud enne Revolutsiooni, ei saa olla t„ielikku emotsionaalset arusaamist inglise sotsialismi p“hialustest.¯ Aga see pole adekvaatne t“lge. K“igepealt, selleks et m“ista uuskeelse lause t„it m“tet, pidi inimene selgesti teadma, mida t„hendab ingsots. Pealegi oskas ainult see, kes oli p“hjalikult svenenud ingsotsi, t„iel m„„ral hinnata s“na k“httunne t„it j“udu; k“httunne eeldas pimedat, vaimustunud heakskiitu, mida meie ajal on raske ette kujutada; v“i siis s“na vanaoim, mis oli lahutamatult seotud niisuguste m“istetega nagu pahelisus ja dekadents. Aga teatavate uuskeele s“nade, n„iteks s“na vanaoim erifunktsioon ei seisnud mitte niiv“rd m“tete v„ljendamises kui nende h„vitamises. Need s“nad, mida oli paratamatult v„hesel hulgal, olid oma t„hendust pidevalt avardanud, kuni nad sisaldasid endas terveid s“nade kogumeid, mida v“is nd k“rvale j„tta ja unustada, sest neid kattis piisavalt ksainus k“ikeh“lmav termin. Peamiseks raskuseks, millega uuskeele s“naraamatu koostajad maadlesid, ei olnud mitte uute s“nade v„ljam“tlemine, vaid see, et kui need s“nad olid v„lja m“eldud, tuli kindlaks m„„rata, mida nad t„hendavad, s.t. tuli kindlaks m„„rata, mis s“narhma nad oma olemasoluga v„lja t“rjuvad. Nagu me s“na vaba puhul juba n„gime, oli m“nikord mugavuse p„rast alles j„etud s“nu, millel oli algselt olnud ketserlik t„hendus, aga ainult puhastatuna soovimatutest t„hendusvarjunditest. L“putu hulk teisi s“nu, nagu au, “iglus, moraal, internatsionalism, demokraatia, teadus ja religioon, olid aga lihtsalt lakanud olemast. Neid katsid m“ned vaips“nad, ja kattes neid, h„vitasid nad. N„iteks k“ik s“nad, mis rhmitusid niisuguste m“istete nagu v“rdsus ja vabadus mber, sisaldusid hesainsas s“nas roimoim, kuna k“ik s“nad, mis rhmitusid niisuguste m“istete nagu objektiivsus ja ratsionaalsus mber, sisaldusid hesainsas s“nas vanaoim. T„psem m„„ratlus oleks olnud ohtlik. Partei liikmeilt n“uti silmaringi, mis sarnanes vanade heebrealaste silmaringiga, kes teadsid, ilma et nad palju muud oleksid teadnud, et k“ik teised rahvad peale nende kummardavad ebajumalaid. Neil polnud vaja teada, et nende jumalate nimi on Baal, Osiris, Moolok, Astaroth jne.; mida v„hem nad neist teadsid, seda parem nende “igeusklikkusele. Nad teadsid Jehoovat ja Jehoova k„ske, ja seega nad teadsid, et k“ik teise nimega v“i teiste atribuutidega jumalad on ebajumalad. Umbes samamoodi teadis ka Partei liige, mida “ige k„itumine n“uab, ja teadis vaid „„rmiselt „hmaselt ja ldjoontes, missuguseid k“rvalekaldumisi sellest esineb. N„iteks tema suguelu reguleerisid t„ielikult kaks uuskeele s“na seksroim (seksuaalne ebamoraalsus) ja heaseks (karskus ja kasinus). Seksroim kattis k“ikv“imalikke seksuaalseid h„lbeid. Siia alla k„isid liiderlikkus, abielurikkumine, homoseksualism ja muud perverssused ja lisaks sellele veel normaalne vahekord ainult selle enda p„rast. Polnud mingit vajadust neid eraldi les lugeda, sest nad k“ik olid v“rdselt taunitavad ja p“him“tteliselt surmanuhtlusega karistatavad. Kui C-s“nastikus, mis koosnes teaduslikest ja tehnilistest terminitest, oligi tarvis t„psemalt eristada seksuaalv„„rastusi ja tuua „ra nende nimetused, siis tavalisel kodanikul polnud neid vaja. Ta teadis, mida t„hendab heaseks - s.o. normaalne vahekord mehe ja naise vahel, mille ainsaks eesm„rgiks oli sigitada lapsi, kusjuures naine ei tohtinud saada fsilist naudingut; k“ik muu oli seksroim. Uuskeeles oli peaaegu v“imatu arendada mingit ketserlikku m“tet kaugemale t“demusest, et see on ketserlik, - teispool seda punkti puudusid vajalikud s“nad. škski B-s“nastiku s“nadest polnud ideoloogiliselt neutraalne. Paljud neist olid eufemismid. N„iteks sellised s“nad nagu l“bulaager (sunnit””laager) v“i ramin (rahuministeerium, s.t. s“jaministeerium) t„hendasid peaaegu t„ielikku vastandit sellele, mida nad n„iliselt v„ljendasid. Teisest kljest ilmutasid m“ned s“nad siirast ja p“lglikku arusaamist Okeaania hiskonna t“elisest loomusest. N„iteks niisugune s“na nagu proles””t, mis t„hendas odavat meelelahutust ja valeinformatsiooni, mida Partei laiadele massidele pakkus. Teised s“nad j„lle olid ambivalentsed, t„hendades Partei puhul head, tema vaenlaste puhul aga halba. Ja lisaks sellele oli veel terve hulk s“nu, mis esimesel pilgul tundusid olevat lihtsalt lhendid ja mille ideoloogiline v„rving ei tulenenud mitte nende t„hendusest, vaid struktuurist. Niipalju kui v“imalik, paigutati k“ik see, millel oli v“i millel v“is olla mingigi poliitiline t„hendus, B-s“nastikku. K“igi organisatsioonide, doktriinide, riikide, institutsioonide v“i avalike hoonete nimetust k„rbiti, et seda mugandada heksainsaks, kergesti h„„ldatavaks, v“imalikult v„ikese osiste p„ritolule viitavate silpide arvuga s“naks. N„iteks T“eministeeriumi arhiiviosakonda, kus t””tas Winston Smith, nimetati arhos, kirjandusosakonda kirjos, televisiooniosakonda teleos jne. Ja seda ei tehtud mitte ainult aja kokkuhoiu huvides. Juba 20. sajandi algkmnenditel olid niisugused otsakuti lkitud s“nad ja fraasid poliitilisele keelele iseloomulikud, ja seejuures t„heldati, et seda laadi lhendite kasutamise tendents ilmnes eesk„tt totalitaarse korraga riikides ja organisatsioonides. N„iteks v“iks tuua niisugused s“nad nagu nats, Gestapo, Komintern ja agitprop. Algul kohaldati seda moodust n.-”. instinktiivselt, aga uuskeeles kasutati seda juba kindla eesm„rgiga. Saadi aru, et niimoodi s“nu lhendades ahendatakse ja muudetakse m„rkamatult nende t„hendust, l“igates l„bi suurema osa assotsiatsioone, mis muidu nendega seostuksid. N„iteks s“nad Kommunistlik Internatsionaal toovad silme ette koondpildi lemaailmsest vendlusest, punastest lippudest, barrikaadidest, Karl Marxist ja Pariisi Kommuunist. S“na Komintern aga juhib m“tte ainult hele kompaktsele organisatsioonile ja selgelt m„„ratletud doktriinide kogumile. See vastab millelegi niisama kergesti „ratuntavale ja oma otstarbelt niisama piiratule nagu tool v“i laud. Komintern on s“na, mida v“ib v„lja ”elda peaaegu ilma m“tlemata, samal ajal kui Kommunistlik Internatsionaal on midagi niisugust, mis sunnib kas v“i viivukski peatuma. Samuti tekib niisuguse s“na puhul nagu T“min hoopis v„hem assotsiatsioone kui T“eministeeriumi puhul ja need on kergemini kontrollitavad. Sellest siis ka pd s“nu lhendada, kus iganes v“imalik, ja peaaegu liialdatud hool, mida rakendati selleks, et teha k“ik s“nad kergesti h„„ldatavaks. Uuskeeles kaalus eufooria les k“ik muud aspektid peale t„henduse t„psuse. Grammatika reeglip„rasus ohverdati sellele alati, kui see tundus olevat p“hjendatud. Ja t„iesti “igustatult, sest vaja l„ks, eesk„tt poliitilisteks eesm„rkideks, hem“ttelise t„hendusega lhikesi k„rbitud s“num, mida saaks kiiresti kuuldavale tuua ja mis „rataksid r„„kija teadvuses minimaalselt vastukaja. See, et peaaegu k“ik B-s“nastiku s“nad olid pris sarnased, ainult suurendas nende m“ju. Peaaegu eranditult olid need s“nad - heaoim, Ramin, proles””t, seksroim, l“bulaager, ingsots, k“httunne, oimpol ja loendamatud muud - kahe- v“i kolmesilbilised, r“huga v“rdselt esimesel ja viimasel silbil. Nende kasutamine tingis vatrava k“nestiili, mis oli htaegu stakaatolik ja monotoonne. Ja see oli just see, mida taotletigi. Eesm„rgiks oli muuta k“ne, ja eriti k“ne, mis ei olnud ideoloogiliselt neutraalne, teadvusest nii s“ltumatuks kui v„hegi v“imalik. Igap„evases elus oli kindlasti vaja, v„hemalt m“nikord, enne m“telda, kui sa midagi tlesid, aga Partei liige, kellelt oodati seisukohav“ttu m“nes poliitilises v“i eetilises ksimuses, pidi olema v“imeline pritsima “igeid seisukohti niisama automaatselt nagu kuulipilduja pritsib kuule. Selleks valmistas teda ette treening, keel andis talle peaaegu lollikindla instrumendi, ja s“nade tsensuur oma kalgi k“la ja teatava tahtliku inetusega, mis oli koosk“las ingsotsi vaimuga, aitas asjale veelgi kaasa. Ja kaasa aitas ka asjaolu, et valida oli v„ga v„he s“nu. Meie keelega v“rreldes oli uuskeele s“navara imev„ike ja pidevalt leiutati moodusi, kuidas seda veelgi kahandada. T“epoolest, uuskeel erines enamikust teistest keeltest sellega, et s“navara v„henes iga aastaga, selle asemel et suureneda. Ja see kahanemine tuli aiva kasuks, sest mida v„iksem oli valikuv“imalus, seda v„iksem oli kiusatus m“tlema j„„da. L“ppkokkuv“ttes loodeti j“uda niikaugele, et artikuleeritud k“ne v„ljub k“rist ilma k“rgema n„rvitalitluse osav“tuta. Seda eesm„rki tunnistati ausalt uuskeele s“nas pr„„kpruuk, t„hendusega 'pr„„ksuma nagu part'. Nagu mitmed teisedki s“nad B-s“nastikus, oli ka pr„„kpruuk t„henduselt ambivalentne. Kui v„ljapr„„ksutud arvamused olid “igeusklikud, siis v„ljendas see s“na ksnes heakskiitu, ja kui ®Times¯ viitas m“nele Partei k“nemehele kui kaksislisahea pr„„kpruukurile, siis k“las see meeldiva ja v„„rtusliku komplimendina. C-s“nastik. C-s“nastik oli teistele t„ienduseks ja koosnes l„binisti teaduslikest ja tehnilistest terminitest. Need sarnanesid t„nap„eval kasutatavate teaduslike terminitega ja neid tuletati samadest tvedest, aga tavakohaselt kanti hoolt nende range m„„ratlemise eest ja laasiti nad soovimatutest t„hendusvarjunditest. Nad allusid samadele grammatikareeglitele kui kahe lej„„nud s“nastiku s“nadki. Igap„evases k“nekeeles v“i poliitilises arutluses esines C-rhma s“nu aga v„he v„he. Iga teaduslik t””taja v“i tehnik v“i leida k“ik talle vajaminevad s“nad tema eriala tarvis koostatud loendist, aga harva oli tal t„ielikumat levaadet teistes loendites esinevatest s“nadest. Neid s“nu, mis olid hised k“ikides loendites, oli v„ga v„he ja polnud olemas s“navara, mis oleks v„ljendanud teaduse kui vaimulaadi v“i m“tlemisviisi funktsioone, s“ltumata selle eriharudest. Ja muidugi puudus ka s“na m“iste 'teadus' t„histamiseks, sest k“ik teadused, mida see s“na oleks v“inud kokku v“tta, olid juba piisavalt kaetud s“naga ingsots. Eeltoodud levaatest on n„ha, et uuskeeles on ketserlike m“tete v„ljendamine - lalpool v„ga madalat taset - peaaegu v“imatu. Muidugi oli v“imalik v„ga tahumata kujul kuuldavale tuua midagi ketserlikku, mis k“las nagu phaduseteotus. Nii n„iteks oli v“imalik ”elda: Suur Vend on ebahea. Aga seda v„idet, mis k“las “igeuslike k“rvus lihtsalt kui ilmne absurdsus, ei olnud v“imalik m“istuslike argumentidega toetada, sest vajalikke s“nu ei olnud lihtsalt olemas. Ingsotsile vaenulikke m“tteid sai m“lgutada ksnes „hmasel s“natul kujul ja neid sai t„histada vaid v„ga venivate terminitega, mis panid hte patta ja m“istsid hukka terveid ketserluse rhmi, neid t„psemalt m„„ratlemata. Tegelikult sai uuskeelt ketserlikel eesm„rkidel kasutada ainult m“nda tema s“na omavoliliselt vanakeelde tagasi t“lkides. N„iteks oli uuskeeles v“imalik ”elda: K“ik inimesed on v“rdsed, aga ainult selle m“ttes, nagu vanakeeles oli v“imalik ”elda: K“ik inimesed on punap„ised. See lause ei olnud grammatiliselt vigane, aga v„ide, mida ta sisaldas, oli ilmselt v„„r, s.t. k“ik inimesed on suuruse, kaalu ja j“u poolest v“rdsed. Poliitilise v“rdsuse m“istet ei olnud enam olemas ja j„relikult oli see k“rvalt„hendus s“nast v“rdne v„lja puhastatud. 1984. aastal, kui vanakeel oli veel normaalne suhtlemisvahend, oli teoreetiliselt olemas oht, et uuskeele s“nu kasutades v“ib m“nele meelde tulla nende algne t„hendus. Tegelikult polnud helgi kaksisoima h„sti omandanud inimesel raske seda v„ltida, ja m“ni p“lvkond hiljem ei oleks enam isegi niisuguse v„„ratuse v“imalust olnud. Uuskeele kui oma ainsa keelega leskasvanud inimene ei oleks lihtsalt teadnud, et s“nal v“rdne on kunagi olnud k“rvalt„hendus 'poliitiliselt v“rdne' v“i et vaba on kunagi t„hendanud 'vaimselt vaba', nii nagu inimene, kes pole iial midagi malest kuulnud, ei tea lipu ja vankri k“rvalt„hendust. Tal oleks v“imatu olnud sooritada paljusid kuritegusid ja eksisamme, sest neil poleks olnud nime ja nad oleksid olnud selle t“ttu kujuteldamatud. Ja oli ette n„ha, et aja m””dudes muutuvad uuskeele iseloomulikud tunnused ha valdavamaks: et tema s“navara j„„b j„rjest v„iksemaks, et s“nade t„hendus muutub j„rjest kitsamaks ja et v“imalus neid sobimatus seoses kasutada aina kahaneb. Kui vanakeel oleks olnud kord l“plikult v„lja t“rjutud, oleks ka viimane side minevikuga olnud l„bi l“igatud. Ajalugu oli juba mber kirjutatud, aga siin-seal oli veel s„ilinud puudulikult tsenseeritud minevikukirjanduse fragmente, ja niikaua kui osati vanakeelt, oli v“imalik neid lugeda. Tulevikus oleksid s„„rased juhuslikult s„ilinud fragmendid olnud arusaamatud ja t“lgitamatud. V“imatu oli ksk“ik mis tekstil“iku vanakeelest uuskeelde t“lkida, kui see ei puudutanud just m“nd tehnilist menetlust v“i m“nd v„ga lihtsat igap„evast tegevust v“i kui see ei olnud oma suunitluselt “igeusklik (uuskeele termin oleks heaoimlik). Tegelikult t„hendas see, et htegi raamatut, mis oli kirjutatud enne 1960. aastat, polnud v“imalik t„ielikult t“lkida. Revolutsioonieelset kirjandust sai t“lkida ksnes ideoloogiliselt, s.t. muuta nii sisu kui vormi. V“tame n„iteks ldtuntud passuse Iseseisvusdeklaratsioonist: Neid t“desid me peame endastm“istetavaks, et k“ik inimesed on loodud v“rdseks, et Looja on neile andnud teatud v““randamatud “igused, sealhulgas “iguse elule, vabadusele ja “nnetaotlusele. Et nende “iguste tagamiseks asutatakse inimeste poolt Valitsusi, mis ammutavad oma v“imu valitsetavate n“usolekust. - Et kui iganes m“ni Valitsusvorm muutub neile eesm„rkidele ohtlikuks, on Rahval “igus seda muuta v“i „ra kaotada ja asutada uus Valitsus... Oleks olnud t„iesti v“imatu seda uuskeelde t“lkida, nii et originaali m“te oleks s„ilinud. K“ige l„hemale sellele oleks j“utud sel teel, et kogu see passus oleks neelatud hteainsasse s“nasse roimoim. T„ielik t“lge oleks saanud olla ainult ideoloogiline t“lge, millega Jeffersoni s“nad oleksid muutunud panegrikaks absoluutsele valitsusele. Ja t“epoolest, suur hulk minevikukirjandust oligi juba sel meetodil mber kirjutatud. Prestiiz^i kaalutlustel oli soovitav teatavate ajalooliste isikute m„lestuse s„ilitamine, viies aga samal ajal nende p„randi koosk“lla ingsotsi filosoofiaga. Mitmed kirjanikud, nagu Shakespeare, Milton, Swift, Byron, Dickens ja m“ned teised, olidki juba t“lkimisel: kui sellega oleks valmis j“utud, oleksid nende originaalteosed koos k“ige muu minevikukirjandusest s„ilinuga l„inud h„vitamisele. See t“lkimine oli aeglane ja vaevan“udev tegevus ja polnud loota, et sellega oleks enne XXI sajandi esimest v“i teist aastakmmet maha saadud. Oli olemas ka suur hulk puht utilitaarset kirjandust - h„davajalikud k„siraamatud ja muu s„„rane, mida tuli samal kombel t””delda. Just peamiselt sellest, et anda aega ettevalmistavaks t“lket””ks, oligi l“plik leminek uuskeelele m„„ratud alles aastale 2050.